[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 28. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Surematus nelja päevaga (1)
Autor: Jüri Kallas
Reede, 07. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ma päris täpselt ei tea, miks peetakse meil vajalikuks rääkida neljapäevasest töönädalast. Kas meil muid muresid enam pole? See jutt pole ju praktiline, isegi filosoofiline pole, lihtsalt üks sõnaaur, mida tähtsa näoga suust välja aetakse ning mille läbi end siis maailma töömõtte eesrindlastena tuntakse-tajutakse.

Kunagi, eelmise sajandi 90-ndatel sai asutuse puhkenurgas samuti kerge napsi kõrvale töönädala otstarbekuse üle arutletud ning tuliste vaidluste tulemusena jõudsime suisa kalendrireformini. Noh, et nädal oleks pikem kui seitse päeva ja keskel oleks lisapuhkepäev...

Selline kerges napsuvines olek, kus iga mõte tundub suur, kui mitte geniaalne. Aga inimesed saavad kaineks, mõistus tuleb peidupaigast taas välja ja nn targad mõtted unustatakse või saadakse aru, et need polnud nii targad mõtted.

Nüüd aga loed neljapäevasest töönädalast ja taipad, et mõned ei saagi kaineks. Või kasutavad nad riiklikult tunnustatud ja maksustatud napsu asemel peenemaid disaineridrooge, mis pohmelli ei tekita, aga seda paremini segavad reaalsust luuludega. Või on lihtsalt tohutu peapööritus kujuteldavatest edusammudest.

Ah, mis ma ikka lõõbin. Vaataks kõigepealt praktiliselt. Tööinimesel oleks kolm järjestikust vaba päeva. Idealistid ja muidu-ullikesed räägivad, kuidas kolm järjestikust vaba päeva annavad võimaluse tegeleda enda arendamisega, käia sagedamini sportimas, olla koos pere ja lähedastega, mõni utopist räägib suisa raamatute lugemisest. Küünikud ütlevad aga, et inimesed saavad veel ühe päeva joomiseks.

Ma olen küll küünik, aga vist mitte niipalju, et arvaks, et inimesed vabal päeval vaid joovad. Olgu, surume nüüd mõttekannad tugevalt maha ja mõtleme rahast. Olukorras, kus suur osa Eestit elab peost suhu ja palgast palgani ilma eurot säästmata – kas sellises olukorras oleks inimestel üldse mingit raha nautimaks lisatavat vaba päeva? Olgu siis idealistlikult või küüniliselt? Küüniliselt ehk isegi oleks, sest joomine on alati odavam ja jooja leiab peaaegu alati vahendid ja võimaluse.

Olgu, läheks siis filosoofiliseks ja küsiks, mida hakkab vaba päevaga peale inimene, kes pidevalt igavust kurdab? Inimene, kes ei oska üksi ja ilma rahmeldamata olla. Olgu, mõnel on potipõllumaa, mõni tapab imelikke mõtteid trennis, aga üldiselt? See on umbes-täpselt seesama jutt, et suurendame aga inimeste eluiga, et isegi surematus pole enam mägede taga. Kuid ma ei näe, et inimestel oleks midagi selle pika elueaga peale hakata, ei näe ka seda, mida nad võiksid teha vaba lisapäevaga.

Võimalik, et mul on vähe fantaasiat ja ma olen liigselt skeptiline, aga ma tõesti ei näe, kuidas lisanduv vaba päev kuidagi inimeste elu paremaks teeks. Pealegi, kui juba pärast kahte vaba päeva on raske tööle minna ja esmaspäev on oi-kui-sinine, siis milline emotsioon on veel kolme vaba päeva järel?

Eks neljapäevasel töönädalal ole ka teine tahk – töö-poolne. Kuidas see neljapäevane töönädal reaalselt toimuma hakkab. Jätaks kõrvale haiglad, eriteenistused jne, sest nende elus ei muutuks suurt midagi, aga just need, kellel enne oli esmaspäevast reedeni. Kas palk jääb samaks? Või tõmmatakse seda hoopis vähemaks, sest üks tööpäev ju vähem?

Jah, ma tean, kuidas neljapäevase töönädala pooldajad räägivad, et inimene teeks sama töö lihtsalt nelja päevaga ära ja palk ei muutuks. Vähemasti eeldatakse seda. Reaalsus aga ei vasta eeldatavale, enamjaolt ei vasta. Eks me kõik oleme kuulnud ju seda juttu, kuidas oluline on, et töö oleks tehtud ning siis pool tundi hiljem seletatakse meile kurvalt, et tunnid siiski ei tule täis.

Arvan, et kõigepealt võiks kaugtöö kui sellise käima saada. Jah, midagi justkui toimub, aga oi kui palju on ikka suhtumist, et ei saa kaugtööd lubada, sest ma ei tea, kui palju sa seal kodus reaalselt töötad. Eksole, tulemus pole oluline. Oluline on, et töötaja istuks oma nn tagumikutunnid täis. Et väikesel jupijumalal lööks rahulolu rinna kummi, kui vaatab, kuidas kontor palehigis kirjutab. Kuigi kõik teavad, et suurema osa ajast tehakse tähtsat nägu ja mängitakse töötegemist. Olgu, kogu elu ja kõik töö ei toimu kontoris, aga eks ka üks piisk annab aimu vihma üldisest olemusest.

Tahtmata olla eriti paranoiline, tundub mulle, et see neljapäevase töönädala jutt on pigem pinnase ehk tööturu ettevalmistamine kardinaalseteks muutusteks ja vapustusteks. Just seal väljamaal, kus need vapustused ilmselt ka lähemal. Teadupoolest automatiseerimine ja robotiseerimine on jõudnud juba sellisele tasemele ja arenguetappi, kus erinevad visionäärid pakuvad, et kümne-paarikümne aasta pärast jääb väga suur hulk inimesi tööta, sest odavam on töö niimoodi ümber korraldada, et inimesi pole enam vaja. Ja seda just lihtsama otsa töödel ning me kõik teame, et need inimesed on ka ümberõppe asjus kõige tõrksamad.

Võimalik, et see kõik ei toimu nii vapustavalt, aga samas tasuks vaadata minevikku ja lugeda, kui rämedate vapustustega toimus ühiskonna muutumine tööstusrevolutsiooni päevil. Tehnika võib ju areneda, aga inimene ei muutu, inimene on suuresti seesama. Eriti, kui mängus on veel kasum. Jah, sotsilikuma mõtlemisega kodanikud räägivad, et tegelikult peaks firmaomanikele n-ö robotimaksu kehtestama, et kui teevad oma ettevõtte töö efektiivsemaks ja inimvabamaks, siis peavad nad maksma lisamaksu, millest siis justkui peetaks ülal neid, kes protsessi käigus tööta jäävad. Kas keegi tõesti usub, et taoline maks tehtaks!?

Ulme!? Kas tõesti? Vaadake enda ümber ringi ja meenutage, kuidas oli elu enne netipanka, pakiautomaati ja iseteeninduskassat. Kõik need näiteks toodud kolm teenust on ju likvideerinud hulga töökohti ja teinud omaniku leival võikihi paksemaks. Meil, kes me teenust kasutame, on tulnud ehk lisategevust ja kuigi meil on ehk mugavam, teeme me kliendina kellegi töö ära ja maksame sageli veel ka ise peale. Rääkimata sellest, et töövahendid tuleb samuti ise osta. Peetakse meil ju suisa iseenesestmõistetavaks, et igal inimesel on mobiiltelefon, tänapäeval suisa nutifon ning arvuti omamine on meil vist vaikimisi juba kodanikukohuseks tehtud.

Lõppude lõpuks jääb ikka ja ainult üks küsimus: kellele on niimoodi kasulik? Ja vastus ei sisalda ei mind, ei sind ega meid kõiki...


Täna loetuimad
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (8)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (5)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (29)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (6)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (4)
Vilsandi soetas loomade ja kauba veoks pargase (1)
Kevadjooksu võitsid Eliise Hoogand ja Kalev Õisnurm
Võidutule toovad tänavu Rando Nõmm ja Andrei Tšernobrovkin
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (53)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (14)
Kommentaarid
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (29)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (6)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (5)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (8)
Vilsandi soetas loomade ja kauba veoks pargase (1)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (4)
Kaluri tee elanikud ei nõustu uue aadressiga (lisatud valla selgitus) (4)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (14)
Orissaare Konsum avab homme uksed (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud