[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 20. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Vaikus ja valgus
Autor: Urmo Raus, kunstnik
Kolmapäev, 05. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

12. veebruaril 1969 pidas Saaremaalt pärit ameerika arhitekt Louis Kahn just sellenimelise loengu Zürichis ETH-is ehk Zürichi tehnikakõrgkoolis. Samal ajal oli Zürichis avatud kogu Louis Kahni loomingut hõlmav retrospektiivnäitus.

Kuna Kahni loeng oli tolle ajastu kontekstis niivõrd oluline ja tervet arhitektide põlvkonda inspireeriv, tähistati mullu 21.-22. novembril selle sündmuse 50 aasta juubelit Louis Kahni teemalise sümpoosioni ja näitusega.

Kahel päeval toimunud sümpoosionil osalesid nii Louis Kahni endised õpilased kui tema loomingu imetlejad Iirimaast Bangladeshini.

Kahni Zürichi 1969. aasta loengu tagamaid ja tähendust kirjeldas vahest kõige selgemalt sümpoosionil ühe ettekande teinud, itaalia juurtega arhitekt ja Kahni teoste publitseerija Alessandro Vassela. Vassela rääkis, kuidas Prantsusmaa 1968. aasta üliõpilasrevolutsiooni mõju  jõudis 1969. aasta alguses ka naaberriiki Šveitsi ja selle tagajärjel töö kateedrites praktiliselt seiskus.

Enam ei tegeletud õppetööga, vaid vaieldi maailmavaadete üle, agiteeriti ja tehti propagandat. Üliõpilaste laual olid läbisegi “Mao punane raamat”, Frankfurdi koolkonna teooriad, budismi alused ja jumal teab mis veel. Otsiti väljapääsu vaimsest tupikust, kuhu oldi jõutud ega teatud enam, mida edasi teha. Korra asemel valitses anarhia. Siis tuli aga valge särgi ja kikilipsuga energiline Kahn ning pidas spontaanselt oma loengu “Vaikus ja valgus”.

Auditoorium kuulas ammuli sui loengut kui messiase sõnumit ja kui Kahn lahkus, hakati tööle. Vaidlused ja diskussioonid olid ühekorraga lõppenud ja kõik teadsid, mida üks arhitekt peab tegema. Kahn oli suutnud kõigest mõnekümne minutiga anda noortele Šveitsi arhitektidele liikumissuuna. Paljud tollased üliõpilased, kes Kahnist inspiratsiooni said, on tänapäeval rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektid. Paljud maailmakuulsad arhitektid on hiljemgi nimetanud  Kahni üheks oma vaimseks õpetajaks, eeskujuks. Olgu siin näiteks Mario Botta, Tadao Ando ja Peter Zumthor.

Arhitekte-filosoofe ei ole olnud ajaloos nii väga palju. Õieti on neid arhitekte, kes ka omi mõtteid sõnaliselt väljendanud ja arhitektuuri vaimse mõõtme üle teoretiseerinud, pigem olnud vähe kui palju. Louis Kahn on üks neist eranditest ja see on ka üks põhjus, miks lisaks arhitektuurile Kahnist veel tänapäevalgi nii palju räägitakse.

Louis Kahn rääkis oma loengutes arhitektuurist spirituaalses-metafüüsilises võtmes, poetiseeris seda. Tema loengud lummasid kuulajaid ja võime kuulajaid inspreerida oli üks Louis Kahni kui õpetaja-õppejõu üks olulisemaid omadusi.
Kahn tegeles õpetamisega regulaarselt ja hakkas oma kodulinna Philadelphia Pennsylvania ülikooli arhitektuuriteaduskonnas õpetama juba 1955. aastal. Professori ametisse jäi ta pea elu lõpuni.

Omaenda inspiratsiooni ja teadmisi ammutas Louis Kahn aga enamasti üsna klassikalisel moel. Ta külastas oma maailmarännakutel arhitektuuriajaloo olulisi monumente, visandas neid, proovis mõista nende essentsi.

Nii huvitus Kahn sarnaselt ühele oma eeskujule Le Corbusier’le Egiptusest, Vana-Kreekast, aga lisaks ka keskaegsest arhitektuurist. Kui Le Corbusier’d huvitasid puhtad vormid, plaanid ja arhitektuursed maatriksid, siis Kahni huvitas lisaks ka valgus ja vari. Teda huvitas hoone massi ja valguse omavaheline mäng. Massi, massiivsust pidas Kahn vaikuse ekvivalendiks.

Kahni huvitas ka keskaegse arhitektuuri nii funktsionaalne kui ka psühholoogiline pool. Ta kasutas ka oma projekteeritud hoonetes sageli linnustele või kloostritele omaseid ruumilahendusi.

Need ei olnud juhuslikud valikud, vaid Kahn nägi keskaegsete kloostrite ristikäikude ja sisehoovide varjulisuses, orvades ning fassaadide mitmekihilisuses sügavamat mõtet. Inimene sai neis varjuda ja ilmuda täpselt samamoodi nagu valguski, mis ilmub oma salapärasel moel Kahni projekteeritud ehitistes.

Kunstiajaloolane Heie MarieTreier viitas oma uuringutes Louis Kahni keskaja huvi ühe võimaliku algallikana lapsepõlves nähtud ja suurt muljet avaldanud Kuressaare piiskopilinnust.

Nii Heie Treieri kui insener August Komendandi andmetel külastas Louis Kahn uuesti Saaremaad 1928.–1929. aastal, peatudes oma vanaema juures. Ta tutvus põhjalikumalt ka Saaremaa arhitektuuri pärandiga.

Tõenäoliselt pärinevad Kahnil teadlikumad mälestused Saaremaast sellest reisist. Võimalik, et ka otsene mõju tema arhitektuurile.

Saaremaaga seoses mäletas Kahni kaastöötaja, eestlasest insener August Komendant, et “Kahnil olid ikka veel meeles imelised valged ööd, kivised rannad ning väikestest punasekoorelistest kartulitest ja lestakalast koosnevad söömaajad”.  See repliik tunnistab, et Kahni mälupildid kodusaarest olid ikkagi reaalsed.

Palju reisinud ja näinud inimesena tegi Kahn kogetu põhjal üldistusi ehitiste olemuse kohta ning liitis ilmselt ka Saaremaal kogetu-nähtu oma üldisesse teadmiste mosaiiki, milles iga mälukillu tähendust on aga tagantjärele raske üle- või alahinnata.

Seoses Saaremaa, Kuressaare piiskopilinnuse ja Kahni loominguga tekkis mul endal pigem vähe teistlaadne assotsiatsioon, mis on pigem seotud materjali kui vormiga. Kui vormitunnetus on universaalne ja sarnase vormitunnetuseni võib looja jõuda maailma eri paigus, siis materjalitunnetus on palju lokaalsem, kohalikum.

Kui mõtleme Pariisist või Bordeaux’st, kerkib silme ette veel enne konkreetseid hooneid nende linnade kollane liivakiviarhitektuur. Kui mõtleme Tallinna vanalinnast, siis kangastub esmasena hallide paekivimüüride ja tornide materjal – paas. Kui räägime Prantsuse arhitektile klassikalisest ehitusest, mõtleb ta kohe selle all pierre de taille stiilis liivakiviehitist.

Kui vaatame aga Kahni Salki bioloogiauuringute instituudi naturaalsest betoonist seinu Californias ja Kuressaare piiskopilinnuse halli massiivset dolomiitseina, võime täheldada teatud sarnasust materjali olemuses.

Hall dolomiit ei erinegi niivõrd betoonist. Kas põhjus, miks Kahn hakkas armastama ehedat betooni, oli lihtsalt selles kinni, et hetkel, mil ta betooni kasutusvõimalused avastas, oli see moodne või see meenutas talle midagi, mingit helget mälestust või mingit mällu salvestunud ehitusmaterjali arhetüüpi?

Nii nagu ta kirjeldas mälupildina August Komendandile Saaremaa kiviseid randu.
Louis Kahni seos Eestiga ei piirdu ainult tema varajase lapsepõlvega Saaremaal. Vahest isegi kordades otsesem on Kahni tuntumate saavutuste reaalsem seos Eestiga siit pärit inseneri August Komendandi kaudu. Louis Kahni ja dr August Komendandi tihedas koostöös sündis Kahni loomingu paremik. Kahe mehe tutvus, pikaajaline koostöö ning teineteise täiendamine viis tulemusteni, kus ühe loomingulisus ja teise teadmised saavutasid haruldase harmoonia.

August Komendant kirjutas 1975. aastal, aasta pärast Louis Kahni surma, mälestusteraamatu “18 aastat arhitekt Louis Kahniga”. See algselt inglise keeles kirjutatud raamat on tänaseks tõlgitud ka eesti keelde ning ilmus möödunud aasta detsembris. Insener August Komendandi arhiivid jõudsid tema laste pärandina Eestisse ja on eksponeeritud 10. jaanuarist 26. aprillini näitusel “Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant” Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Louis Kahn on kindlasti kõige kuulsam saarlane, kelle teostest on saanud maailmamastaabis klassika ja kelle loengutest müüdid. Louis Kahn on lisaks ka erakordne Saaremaa saadik ja see on ühtlasi kingitud võimalus saarlastele. Järgmisel, 2021. aastal möödub 120 aastat Louis Kahni sünnist Kuressaares ja praegu on õige aeg mõelda, kuidas seda sündmust väärtustada.

Täna loetuimad
Novara puidutööstuses süttis saepuru
Lõhutud jahipukk ja roolijoodik (1)
Selgusid maakonna õpioskuste parimad
Visit Saaremaa alustab sotsiaalmeedia kampaaniat (1)
Minister Raul Siem külastas Saaremaa ettevõtteid
Nädala loetavuse top 5
Alkoholikaubandusest Kuressaares (4)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (19)
Kuressaare haiglal hulk uusi plaane (2)
Liiva kaupluse juurde soovitakse prügimaja (1)
Õitspuu oli parim saarlane (9)
Kommentaarid
Liberaalid versus konservatiivid (3)
Lõhutud jahipukk ja roolijoodik (1)
Visit Saaremaa alustab sotsiaalmeedia kampaaniat (1)
Õitspuu oli parim saarlane (9)
Saaremaale lisandus üks koroonajuhtum (10)
Viikingid said Tartus valusa kaotuse (1)
Kuressaare haiglal hulk uusi plaane (2)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (19)
Alkoholikaubandusest Kuressaares (4)
Saarlaste eluiga pikeneb (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud