[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 31. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Vanemahüvitisest, puhkusest ja jõustuvatest muudatustest
Autor: Pirjo Turk, sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik
Teisipäev, 04. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vastsete ja tulevaste lapsevanemate jaoks on kindlasti oluline teada, et vaatamata kõigile muutustele, mis vanemahüvitise süsteemi paremaks tegemisel on toimunud, kehtib vanemahüvitise määramisel jätkuvalt põhimõte: kui peresse on sündinud lapsed väiksema vanusevahega kui kaks ja pool aastat, siis makstakse vanemale seda vanemahüvitist, mis on talle soodsam ehk tihtipeale eelmise lapse järgi.

Kui pere soovib lapsed saada järjestikku ning laste vanusevahe juhtub olema veidi rohkem kui kaks aastat ja kuus kuud, siis võib vanemahüvitis kujuneda väiksemaks kui keskmine teenitud tulu. Seda aga vaid juhul, kui ka teise lapsega tahab koju jääda sama lapsevanem ning enne lapseootele jäämist ei ole ta jõudnud tervet aastat töötada.

Samal ajal on aga oluline teada, et vanemahüvitise saamise õigus on mõlemal lapsevanemal, mistõttu on perekonnal võimalus otsustada, kumb vanem jääb lapsega koju ja hüvitist saab. Vanemahüvitise statistikale tuginedes võib öelda, et tänu viimaste aastate muudatustele on kasvanud nende lapsevanemate osakaal, kes vanemahüvitise saamise kõrvalt osaliselt töötavad ja teenivad sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Seega, kui kahe lapse sünni vahe on ka veidi rohkem kui kaks ja pool aastat, võib esimese lapsega vanemahüvitise kõrvalt töötamine olla loonud võimalused isegi paremaks vanemahüvitiseks kui eelmise lapsega.

Poliitika kujundamisest

Seaduste kujundamisel ja muutmisel on kahtlemata vajalik eelnevalt põhjalikult analüüsida võimalikke mõjusid ning kaasata muudatuste tegemisse ka võimalikult erinevaid huvigruppe, keda muudatus puudutab. Viimaste aastate vanemahüvitise muudatuste tegemisele on eelnenud väga mitmed analüüsid ja mõjude hindamised.

Järjestikuste laste sünde toetav põhimõte on kehtinud alates vanemahüvitise seaduse loomisest. Selle meetme kujundamisel räägiti läbi naistearstidega ning leiti, et järjestikuste sündide toetamiseks on 2,5-aastane vahe optimaalne ja naise tervisele ohutu.

Lisaks naise ja lapse tervise aspektile tuli selle meetme kujundamisel analüüsida ka mõju tööhõivele, eelkõige naiste omale, kuna seniajani on peamiselt naised (ca 88%) vanemahüvitise saajad. Paraku mõjutab ühe tööealise ja -võimelise (ning kõige kõrgemalt haritud) sihtrühma pikem tööturult eemal olek ka meie riigieelarvet negatiivselt. Samuti on teada, et Eesti suure soolise palgalõhe üks mõjutaja on just naiste pikad karjäärikatkestused seoses laste kasvatamisega.

Kindlasti leidub siinkohal lugejaid, kes esitavad küsimuse, kas see ikkagi on probleem, kui kaalukausil on lapsed ja palk? Selle artikli eesmärk pole küll lahata palgalõhet, kuid siiski on oluline silmas pidada, et naiste madalamatel palkadel ja tööturu perspektiivil on tuntav mõju ka nende lastele – eriti olukorras, kus meil on palju üksikvanemaid ja enamik neist on naised. Seega, kuigi pikem periood järjestikuste laste sündimise soodustamiseks näib naiste võimalusi suurendava meetmena, võib pikemas perspektiivis olla sellel ka negatiivseid kaasmõjusid.

Vanemahüvitise eesmärk on jätkuvalt toetada lapsevanemaid perioodil, kui laps on väike. Viimaste aastate vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatuste mõte on olnud luua rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning ka motiveerida mõlemaid vanemaid vanemapuhkust jagama. Paraku ei saa aga ühegi seadusega teha kõiki inimesi õnnelikuks ning võtta arvesse kõigi individuaalseid muresid ja eelistusi.

Vaatamata sellele, et praegu kehtiva vanemahüvitiste süsteemi väljatöötamisel kaasati aruteludesse paljusid sihtgruppe ning püüti arvestada võimalikult suure ringi erinevate huvidega. Poliitika kujundamisel tuleb alati kuhugi piir tõmmata ning kahjuks on alati ka neid, kes jäävad nii-öelda piiri taha. Arvestades, et Eesti riigi kulutused pelgalt vanemahüvitisele olid 2019. aastal ligikaudu 260 miljonit eurot, mis on ligikaudu 1% meie SKP-st, võib siiski öelda, et Eestis on lastega pered hästi hoitud.

Mis veel muutub

Lisaks on oluline teada, et selle aasta 1. juulist on isadel võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Kui eelnevalt oli isapuhkuse õigus vaid töises suhtes töötavatel isadel, siis juulis jõustuva muudatusega tekib õigus isa vanemahüvitisele kõikidel isadel hoolimata tema eelnevast töösuhtest või töötamise lepingulisest vormist.

Isad saavad hüvitist kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, emaga samal ajal või eraldi. Samuti tekib juulist võimalus vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata kalendrikuude kaupa vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Avaldatud sotsiaalministeeriumi blogis

Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (31)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (10)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (11)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (6)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (19)
Kommentaarid
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (10)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (31)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (67)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (32)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (6)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (11)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (19)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud