[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 28. november 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Suurriikide juhtide tõde viibib
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Kolmapäev, 29. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kirjutasin kaks nädalat tagasi USA president Trumpi kummalisest sõnavõtust pärast Iraani raketilööki USA baasidele 8. jaanuaril, kui ta mikrofonide ette astudes kuulutas, et Iraan ei saa tuumarelva, ütles siis „Tere hommikust!“ ja kinnitas, et ükski USA sõdur ei saanud rünnakutes viga. Kirjatöö ilmumise ajaks olin juba näinud CNN-i telereportaaži sündmuspaigast (sellest pealkiri „Bagdadis ilmusid Hiroshima kontuurid“, 14.01.), ent alles 16. jaanuaril teatas USA Kesk-Ida väejuhatus (CENTCOM) 11 USA sõduri vigastada saamisest selles rünnakus.

 Viis päeva hiljem tuli teine ja 24. jaanuaril Pentagonist loodetavasti lõplik sõnum selle kohta, et kannatanuid oli kokku 34 ja neist pooled on jätkuvalt ravil. Iraan saatis teele 16 ballistilist raketti, millest 12 tabasid sihtmärke ja just baasi n-ö USA osa.

Samas baasis viibinud eestlased andsid ju ka teada (Postimees, 22.01.), et nende ja teiste liitlaste asupaik jäi terveks. Ehk siis tulistati täpselt ja raketid  läbisid taas USA raketitõrjesüsteemi, mis oli juhtunud ka oktoobris toimunud Saudi Araabia naftatehaste rünnakul. Teadupärast hoiatas Iraan rünnakust ette, see andis rünnatavatele võimaluse lahkuda. Viga saanud ameeriklaste puhul räägitakse sellest, et tegu oli nendega, kes olid varjunud diktaator Saddam Husseni ajal ehitatud tunnelitesse!? 

Fakt on see, et kui Trump kohe pärast Iraani kindrali tapmist ähvardas vastulöögi korral rünnata 52 objekti Iraanis, siis 8. jaanuari hüplevas jutus asendus see üksnes koheste majandussanktsioonide rakendamisega – avaldus, mis koos Teherani samalaadsega võttis pinged maha. On selge, et antud konflikti algataja ehk Trump ei anna kuni novembris toimuvate USA presidendivalimisteni uut korraldust kedagi Iraani juhtkonnast rünnata – esimene vastulöök tuli tõsisem, kui ilmselt eeldati.

Minevikust meenub see, et Kariibi kriisi haripunktil oktoobris 1962 tulistas NSVL raketipatarei Kuuba kohal alla USA luurelennuki, ent mõlemad pooled vaikisid lenduri hukkumisest, kuniks konflikt lahenes. Sedapuhku ründas tuumariiki ballistiliste rakettidega mitte tema peakonkurent, vaid teise-kolmanda järgu riik.
Ohtlik mäng, mis pani kõik mõtlema ja ka tegutsema – pole juhus, et Trumpi pikalt lubatud „sajandi tehing“ Iisraeli-Palestiina vastuseisu leevendamiseks peaks ilmavalgust nägema veel sel nädalal ehk kaks kuud senilubatust varem.
Sedastades ameeriklaste eksitamist president Trumpi poolt, tuleb tunnistada, et samaga sai hakkama ka Venemaa president Putin. Seda Eestigi jaoks delikaatsel teemal, milleks on suhtumine juutide massilisse hävitamisse teise maailma sõja päevil.

Nagu ikka, kipuvad praegu poliitikas hinnanguid jagama kõigi-teemadega-kursis-olevad ajakirjanikud, jättes varju või muutes poliitikute sõnu. Sestap juhiksin tähelepanu sellele, et teine maailmasõda kui sõda algas ühe liitlassuhte alusel, mille üks osapool läks kaks aastat hiljem teisele kallale ja tekkisid uued koalitsioonid. Võitjate üle kohut ei mõisteta, ent XX–XXI sajandil on ikka võimatu mitte rääkida aastail 1939–1941 toimunust, seda enam, et kannatasid kahe totalitaarse riigi vahel asunud riigid ja rahvad.

Tõe tõusmine algas 2004. a, mil Ida-Euroopa liitus NATO ja Euroopa Liiduga, esirääkijaks piirkonna suurim riik Poola, kelle kaks võimsamat naabrit ta 1939. a teist korda maailma kaardilt kaotasid. Venemaa uus agressioon Ukrainas 2014. a viis antud vaidluse avalikule vastandumisele: mullu 1. septembril tähistas Euroopa ja demokraatlik maailm Varssavis teise maailmasõja alguse 80. aastapäeva, kuhu Venemaad tema jätkuvalt agressiivse poliitika pärast ei kutsutud, demokraatlikult käituv Saksamaa kutsuti. Europarlament aga võttis vastu resolutsiooni, mis pani suure sõja puhkemise vastutuse Berliinile ja Moskvale.

Kremli võidu-kontseptsiooni kummutanud resolutsioon vihastas Venemaa presidenti Putinit, kelle teravad rünnakud poolakate vastu tõid kaasa Poola presidendi eemalejäämise holokausti (juutide hävitamise) ohvrite mälestusürituselt Jeruusalemmas (23.01.), kus peakõnelejaks oli Putin.

Kuna toimunu oli seotud Poola territooriumil asunud koonduslaagriga, siis said Jeruusalemmas koos olnud poliitikud 27. jaanuaril uuesti ja traditsiooniliselt kokku Auschwitzis ja seda koos Poola juhtkonnaga. Ehk siis – nii see ajaloo üle vaidlemine tänapäeval käibki – siin üks, seal (pisut) teine seltskond koos.

Putin rääkis Jeruusalemmas antisemitismist, mis haaras ju kogu Euroopa (peale Eesti ja seda 1941. a alguseni!), ja holokaustist üksnes tallermaaks muudetud Ida-Euroopas. Kõik tema näited olid okupeeritud Ukrainast, Leedust ja Lätist, kus toona ametisse pandud kohalikud võimud tegutsesid vallutaja suuniste kohaselt. Putin mainis sedagi, et lisaks juutidele oleksid „üliinimesed“ mujale saatnud ka „venelased, valgevenelased, ukrainlased, poolakad jt“.

Võib aimata, miks Putin poolakad lisas, ent tulemus on vastupidine. Teavad ju kõik Punaarmee kätte langenud Poola ohvitseride saatust Katõnis 1940. a. Läänes vähem, aga meie kohe kindlasti sedagi, et Kremli kurikuulsas dokumendis 1299-526 suurküüditamisest 14. juunil 1941 olid 7. punktina kirjas „kõik poolakad“. Pole saladus seegi, et nii Stalin kui Hitler vihkasid poolakaid ja kuigi Stalin hiljem oma poliitikat muutis, ei tee see olematuks aastail 1939–1941 sündinut.

Uue algatusena püüab Putin nüüd kokku võtta teise maailmasõja võitja-riike, ent eks seegi üksnes tiivusta neid, kes tahavad kuulda ja lugeda tõde sõja algaastate kohta.

Täna loetuimad
Sadamaaidast saab Kuressaare esindushoone (17)
Sotsiaalosakonna juhi kohale 12 tahtjat  (13)
Toiduabi pakk kaalub 15 kilo  (6)
Pankrotihalduril kahtlustus vara omastamises  (10)
Orissaare spordijuhataja konkurss luhtus (3)
Käsitööst naudingut tundva abielupaari rõõmud ja mured (3)
Töötajad saavad kiita oma tööandjaid (8)
SAK tunnustas maakonna parimaid kodanikuühendusi (5)
Perekondlik (4)
Ruhnu volikogu on veehinna tõusu vastu (7)
Miks ainult naised on nõiad (12)
Kahele saarlasele kodanikupäeva aumärgid
Muusik Margus Vaher naudib elus uusi väljakutseid
Hille Hansole välisministeeriumi tänukiri
JUHTKIRI - Ääremaa valikud (5)
Nädala loetavuse top 5
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (42)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (15)
Saare Ereki käive kukkus oluliselt (17)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (26)
Tõllule saab vähem reisijaid (5)
Kommentaarid
Sadamaaidast saab Kuressaare esindushoone (17)
Ruhnu volikogu on veehinna tõusu vastu (7)
Toiduabi pakk kaalub 15 kilo  (6)
Sotsiaalosakonna juhi kohale 12 tahtjat  (13)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (15)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (26)
Pankrotihalduril kahtlustus vara omastamises  (10)
Vallal ei jätku Kaitseliidu mõlema kinnistu ostuks raha (lisatud Jüri Linde kommentaar)  (9)
Saaremaakera vaidlustas öise alkoholimüügi ettekirjutuse (1)
Töötajad saavad kiita oma tööandjaid (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud