[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 25. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Sajand Eesti esimesest põhiseadusest
Autor: Jaak Juske
Laupäev, 25. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Alanud aastal saame tähistada 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse jõustumisest ja selle alusel valitud I riigikogu valimistest.

1919. aasta jüripäeval kokku tulnud Asutava Kogu peamine ülesanne oli koostada noorele, Vabadussõjas püsima jäänud vabariigile tema esimene põhiseadus. Aasta ja kaks kuud hiljem olid rahvasaadikud oma tööga valmis saanud. Põhiseadus võeti vastu 15. juunil, see jõustus sama aasta 21. detsembril.

Asutavas Kogus suurt enamust omanud sotsiaaldemokraatide ja Tööerakonna eestvedamisel koostatud põhiseadus oli üks toonase maailma demokraatlikumaid. Võim koondati rahva poolt valitud ühekojalise riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õiguses ette nähtud riigipea ülesandeid täitis valitsusjuhina riigivanem.

Põhiseadusega tagati üldine valimisõigus ja kultuurautonoomia rahvusvähemustele. Need tänapäevl iseenesestmõistetavad asjad olid sajandi eest väga eesrindlikud. Samas olid demokraatliku ühiskonna alusväärtused kirjas juba meie iseseisvusmanifestis.

Esimesed põhiseaduse-kohased riigikogu valimised toimusid 1920. aasta novembri lõpus. Enim kohti said sajakohalises parlamendis Tööerakond ja Põllumeeste Kogud. Samal ajal oli alanud Toompeal keskaegse ordulinnuse konvendihoone alusmüüridele ka riigikogu hoone ehitus.

See Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni projekteeritud ja 1922. aastal valminud hoone on maailma ainuke ekspressionistlikus stiilis parlamendihoone.  Kuni riigikogu hoone valmimiseni pidas parlament istungeid Toompea lossi Valges saalis.

Tulles aga tagasi esimese põhiseaduse juurde, siis selle nõrkadeks külgedeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindavale riigikogule olid antud väga laiad volitused, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle.

Selle tagajärjeks olid rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1934. aastal. Aastail 1932–1933 toimus põhiseaduse muutmiseks koguni kolm rahvahääletust. 1934. aasta riigipöördega varises aga Eesti demokraatlik riigikorraldus üldse kokku.

Oluline on minevikust õppida. Kui ajalugu andis meile 1991. aastal võimaluse vahepeal kaotatud iseseisvus taastada, siis tänaseni kehtiva 1992. aasta põhiseaduse koostajad lähtusid ühemõtteliselt demokraatliku ühiskonna alusväärtustest. Samas püüti tagada paremat tasakaalu võimuharude vahel. Nii on demokraatlik Eesti Vabariik püsinud edukalt tänaseni. Selle hoidmiseks tuleb meil, rahval kui kõrgema võimu kandjatel, teha iga päev tööd.

Täna loetuimad
Vargus (7)
Üleminek talveajale (19)
Saaremaale lisandus üks koroonahaige  (23)
Algas kohus kolm inimest surma saatnud roolijoodiku üle (15)
Raivo Aeg: on aeg lubada Eesti üüriturule paindlikkust (7)
MoMari pakub teistmoodi maitseid (1)
Ettevõtjad saavad küsida erakorralist toetust  (12)
Egle Beek – tugevama vaimse tervise nimel (6)
Ettevõtjad näevad valla ettekirjutustes kiusu ajamist  (7)
JUHTKIRI - Kollased kaardid (10)
Siia saab!  (3)
Tarbeklaasi uus säramine
Kodukakk, kellest ei saanud kana
Hea uni on tugeva tervise alus
Mis toimub meist idamal?
Nädala loetavuse top 5
Muhus põrkasid kolm autot kokku (16)
Vargus (7)
Tiina Luksist saab Kärla teenuskeskuse juhataja (16)
Alkoholikaubandusest Kuressaares (4)
Üleminek talveajale (19)
Kommentaarid
Saaremaale lisandus üks koroonahaige  (23)
Ettevõtjad näevad valla ettekirjutustes kiusu ajamist  (7)
Algas kohus kolm inimest surma saatnud roolijoodiku üle (15)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (121)
Vald plaanib lähiaastail 15 kilomeetrit kergliiklusteid (19)
Saaremaa rannakaitse jääb kaitseliitlaste tagada (19)
Tiina Luksist saab Kärla teenuskeskuse juhataja (16)
Ettevõtjad saavad küsida erakorralist toetust  (12)
JUHTKIRI - Kollased kaardid (10)
Jaan Leivategija: näpuga ei ole kellelegi näidata (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud