[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 02. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Sajand Eesti esimesest põhiseadusest
Autor: Jaak Juske
Laupäev, 25. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Alanud aastal saame tähistada 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse jõustumisest ja selle alusel valitud I riigikogu valimistest.

1919. aasta jüripäeval kokku tulnud Asutava Kogu peamine ülesanne oli koostada noorele, Vabadussõjas püsima jäänud vabariigile tema esimene põhiseadus. Aasta ja kaks kuud hiljem olid rahvasaadikud oma tööga valmis saanud. Põhiseadus võeti vastu 15. juunil, see jõustus sama aasta 21. detsembril.

Asutavas Kogus suurt enamust omanud sotsiaaldemokraatide ja Tööerakonna eestvedamisel koostatud põhiseadus oli üks toonase maailma demokraatlikumaid. Võim koondati rahva poolt valitud ühekojalise riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õiguses ette nähtud riigipea ülesandeid täitis valitsusjuhina riigivanem.

Põhiseadusega tagati üldine valimisõigus ja kultuurautonoomia rahvusvähemustele. Need tänapäevl iseenesestmõistetavad asjad olid sajandi eest väga eesrindlikud. Samas olid demokraatliku ühiskonna alusväärtused kirjas juba meie iseseisvusmanifestis.

Esimesed põhiseaduse-kohased riigikogu valimised toimusid 1920. aasta novembri lõpus. Enim kohti said sajakohalises parlamendis Tööerakond ja Põllumeeste Kogud. Samal ajal oli alanud Toompeal keskaegse ordulinnuse konvendihoone alusmüüridele ka riigikogu hoone ehitus.

See Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni projekteeritud ja 1922. aastal valminud hoone on maailma ainuke ekspressionistlikus stiilis parlamendihoone.  Kuni riigikogu hoone valmimiseni pidas parlament istungeid Toompea lossi Valges saalis.

Tulles aga tagasi esimese põhiseaduse juurde, siis selle nõrkadeks külgedeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindavale riigikogule olid antud väga laiad volitused, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle.

Selle tagajärjeks olid rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1934. aastal. Aastail 1932–1933 toimus põhiseaduse muutmiseks koguni kolm rahvahääletust. 1934. aasta riigipöördega varises aga Eesti demokraatlik riigikorraldus üldse kokku.

Oluline on minevikust õppida. Kui ajalugu andis meile 1991. aastal võimaluse vahepeal kaotatud iseseisvus taastada, siis tänaseni kehtiva 1992. aasta põhiseaduse koostajad lähtusid ühemõtteliselt demokraatliku ühiskonna alusväärtustest. Samas püüti tagada paremat tasakaalu võimuharude vahel. Nii on demokraatlik Eesti Vabariik püsinud edukalt tänaseni. Selle hoidmiseks tuleb meil, rahval kui kõrgema võimu kandjatel, teha iga päev tööd.

Täna loetuimad
Kalurikülas läks üleöö teede sildistamiseks
Saarte jahimeeste selts jagas tublimatele aumärke
Eestimaa Aasta Pere on perekond Tarkin
Perekondlik
Maakonna ärimehed Eesti 500 rikkama nimekirjas
Seekord räägivad väärikate ülikooli õppurid
Metra värviruumis süttis ventilatsiooniseade
JUHTKIRI - Kalurikülas kui Tallinna vanalinnas
Loodushetki suviselt soojas sügises
Saaremaa džinn võitis Londonis hõbemedali
Jalgrattal saaremaailmale ring peale (3.)
Usk inimesse ja endasse
Alijev versus soroslased
Valla öine alkoholimüügi piirang võib tulla uuest aastast
Kolme maakonna söömapüha võitis Läänemaa
Nädala loetavuse top 5
Saarlane tõi Soomest uue koroonajuhtumi (19)
UUS! Saaremaale lisandus neli koroonahaiget, neist üks on valla teenistuja (27)
Aedu ähvardab mustpea nälkjas (16)
Koroona fännide huvi ralli vastu ei vähenda (12)
Vabariigi valitsuse korraldus nr 336 (6)
Kommentaarid
Saaremaa vald soovitab oma asutustel üle minna kaugtööle  (26)
Klassiõpetajad pakuvad kooliks tuge  (3)
Saaremaa ralli ajaks praamiliinile lisareisid (10)
Saarlane tiitli „Südamega tegija” kandidaat (4)
Mikk Tuisk: Saaremaa Valsile pidev pealemaksmine ei ole jätkusuutlik (8)
Kuressaare võib saada jalgpallihalli (6)
Haigekassa: Kuressaare haigla kohta on vaja kliinilist auditit (18)
Vabariigi valitsuse korraldus nr 336 (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (131)
Varese sadama arendaja nõuab volikogult viivituse lõpetamist (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud