[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 24. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Arvamus

Kaks suurt ja Saaremaa
Autor: Jaanis Prii
Laupäev, 18. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ta toetub oma laia meremehekämblaga vastu pruunikat, tõrvaga immutatud laevapoordi ja jälgib pingsalt ees avanevat kummastavat vaatepilti. Suurte räitsakatena alla langev lörtsine vihm niisutab tema rusket habet ning sulab samas toonis nahksel palitul.

Sadu ei häiri teda, peaasi, et nähtavus halvemaks ei muutuks. Ta ei oleks eales arvanud, et võib kunagi näha midagi sarnast. Kas see kummaline jää, kas see on tõesti maailma serv?

Uurijad ja tõestajad

On kahte sorti maadeavastajaid. Ütlen „on“, sest avastuste ajastu pole sootuks veel läbi. Mandreid ja saari meie planeedil enam ei avasta, aga suurem osa meresügavustest on veel tundmatu ja eks ole ka kosmose uurijad – astronaudid omamoodi maadeavastajad.

Sarnasusi võib siin tuua teadlastega. Ka neil võib olla kaks erinevat suhtumist oma uurimisobjekti. Ühed teadlased otsivad kinnitust oma ideedele ja teooriatele, teised on kantud puhtast uudishimust ja suhtuvad igasse uurimusse kui uude seiklusesse, mis võib tuua üllatusi, viia tulemuseni, mida ei oskaks arvata.

Esimestel on suurem võimalus sattuda oma eelarvamustega eksiteele. Nad on oma otsingutesse kiindunud ja väga sihikindlad.

Hea näide eelarvamusest on Kolumbus oma Ameerikaga. Kui veendumus ümarast maast andis talle kindluse, et läände purjetades jõuab ta Indiasse, siis ekslik oli arvamus maakera suurusest. Kui Ameerikat vahel poleks olnud, ei teaks me Kolumbusest midagi, sest Indiasse poleks ta eales jõudnud.

Kolumbus ja muidugi ka tema kaasseilajad uskusid surmatunnini, et maa, mille ta avastas ja mida ta mitu korda väisas, oli India. Ameerika avastamisest ei teadnud ta midagi ja selle tiitli sai mees postuumselt.

Aga Kolumbus ei ole meie tänane peategelane. Vaatame neid maadeavastajaid, kes ei olnud nii enesekindlad, kes võtsid eesolevat kui valget, ilma ühegi kriipsuta paberilehte. Neist nii mõnigi on Eestiga seotud.

Pöidlaküüdimees Marseille’st

Marseille on Prantsuse suuruselt teine linn Pariisi järel. Korralik linn oli ta ka 2300 aastat tagasi. Toona Kreeka koloonia. Sealt asus põhja poole teele Pytheas. Tema ekspeditsioonil peatub pikalt Lennart Meri oma „Hõbevalges“ ja „Hõbevalgemas“. Meri teooriat kinnitab ka Raul Talvik oma raamatus „Teekond maailma ääreni“.

Mõlemad on veendunud, et Pytheas jõudis oma retkel Läänemerele ja Saaremaale. Ja et just kusagil siin, Soome lahe põhjaosas, kohtas ta maailma äärt, milleks oli külmunud meri.

Kuidas te kirjeldate merd, mille kallastel ei loksu mitte vesi, vaid hoopis midagi tahket? Vaevalt et tänagi oskaksime seda teha täpsemini ja paremini kui Pytheas.

Ilmselt polnud kreeklane enne teda näinud või vähemalt kirjeldanud jäätunud merd, Croniumi, ja püdelat jääd, mida Pytheas nimetas merikopsuks. Jää, jää ja ikka taas see jää äär!

Muuseas, merikopsuks kutsutud, alles jäätuma hakkavat püdelat ja pannkoogisarnaste jäätükikestega merd ei näe sageli isegi meremehed. Midagi sarnast võite näha külma ajal sadamates ja suurematel laevateedel, kus laevad jääd pidevalt jahvatavad.

Pytheas reisis siinmail kas päris üksi või väikese saatjaskonnaga. Oma laeva, mis ilmselt päris tema oma ei olnud, aga millel ta Kreekast välja sõitis, jättis ta maha kuhugi Cornwalli. Laev võttis sealt peale tinalaadungi ja pöördus sellega koju tagasi. Pytheas jätkas aga teekonda paadiga.

Tagasi kodumaal, ei uskunud kaasmaalased pooltki tema jutust. See oli liiga fantastiline ja uskumatu. Pytheas külastas aga toonase Vahemere tsivilisatsiooni jaoks maailma äärt, kust kaugemale ei saanud, sest jää tuli vastu.

Saarlane, kes väisas uut kontinenti

Pytheas käis ära Saaremaal ja kirjeldas Kaalit. Saarele jättis ta oma kaduvad jäljed, paberile aga reisi kadumatud tunnistajad.

Saaremaal sündis aga Antarktise avastaja Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Sarnaselt Kolumbusega teadis temagi, mida otsib. Erinevalt Kolumbusest arvas ta, et ei leidnud suurt midagi. 1820. aasta jaanuaris ja veebruaris nägi Bellingshausen jääd, millist ta polnud kunagi varem näinud. Ta kirjeldas seda väga täpselt. Aga see oli pelgalt jää…

Kas mandrit otsima läinud mees oli väga pettunud, kui ta midagi suurt leidmata pidi tagasi pöörduma? Me ei tea seda, sest oma emotsioonid peitis Bellingshausen sügavaimatesse hingesoppidesse.

Nähtut kirjeldas ta ülima täpsusega. Vähemalt sama täpselt kui Pytheas omal ajal külmunud merd. Ja nii nagu Pythease, kasvas ja kasvab ka Bellingshauseni kirjelduse väärtus ajas. Tänu tema täpsusele võime meie öelda, et ta oli Antarktika avastaja. See teadmine juurdus alles pärast suure meresõitja surma. Siis, kui Antarktikat oli juba rohkem uuritud ja teati, et see manner koosnebki peamiselt jääst.
Maailma äär nihkub edasi.

Pärast Pytheast ja Bellingshausenit jätkusid maadeavastused nii põhjas kui lõunas. Maailma äärt nihutasid järgnevalt muu hulgas sellised mehed nagu Nansen ja Amundsen. See kõik juhtus aga alles möödunud sajandil. 

Aja lõimed – avastatu ja avastaja

Eesti on normaalsuuruses gloobusel väike laiguke. Selle saab nimetissõrmega lihtsalt kinni katta. Siit pärineb aga hulgaliselt maadeavastajaid. Tuntumate arv läheneb kahekümnele. Nii reastume julgelt kõrvuti selliste kuulsate väikeriikidega nagu Portugal ja Holland. Me oleme üks vähestest, kes saab omaks tunnistada terve kontinendi avastamise.

Saaremaa, aga laiemas mõttes kogu Eesti lugu on aga veelgi kütkestavam. Pytheas on oma jutu sellest, kuidas meid avastati, kirjutanud ajalukku. Kreeka ja kogu Vahemere tsivilisatsiooni jaoks oli ta tsiteeritud maadeavastaja. Nii saame me korraga olla ise avastatud ja muu maailma avastajad korraga. Ja need lood on kohati kummastavalt sarnased, sest need on esmaavastajate lood.

Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (3)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (13)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (8)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (7)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (4)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Perekondlik (2)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Kommentaarid
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (8)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (13)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (3)
Mahavõetud puud suurendavad haigla parkimisruumi (11)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (7)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (13)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (7)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (25)
Kuressaares toimus robootikaliiga eelvoor (6)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud