[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 24. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Arvamus

Mida teha, kui töö kahjustab tervist (1)
Autor: Eva Põldis, Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik
Reede, 17. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Töökeskkonnas veedame suure osa oma päevast ning sellel on kindlasti mõju meie tervisele. Töö käigus võib juhtuda õnnetusi ja olla kokkupuuteid mõne töökeskkonna ohuteguriga, mis võib kaasa tuua tööst põhjustatud haigestumise või kutsehaigestumise. On teada, et ligi 15% töötajatest on tunnistanud, et töö on põhjustanud neile terviseprobleeme.

Eelmisel aastal juhtus juba üle 4100 tööõnnetuse, nendest ligi veerand tõid töötajale kaasa raske kehavigastuse. Tööst põhjustatud haigestumisi diagnoositi 2018. aastal aga 55 ja kutsehaigestumisi 49.

Millised on aga töötaja õigused hüvitise nõudmiseks ja mida peaks tegema, kui on juhtunud tööõnnetus või on välja kujunenud kutsehaigus.

Tervisekontroll!

Kui töötaja tunneb, et töö või töökeskkond on põhjustanud talle terviseprobleeme, peaks ta paluma tööandjalt enda tervisekontrolli saatmist. Tervisekontrolli käigus saab töötervishoiuarst hinnata, kas töötaja terviseprobleemid võivad olla seotud töökeskkonnaga ning anda soovitusi, kuidas terviseprobleemide süvenemist ennetada. Samuti on töötajal võimalus pöörduda perearsti poole, kellele tasuks rääkida oma kahtlustest, et terviseprobleem võib olla põhjustatud töötingimustest.

Kutsehaiguse kahtluse korral suunab töötervishoiuarst või perearst töötaja Põhja-Eesti regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse, kus hinnatakse töötaja terviseseisundi ja töökeskkonna vahelist seost ning selgitatakse välja, kas tegemist on kutsehaigusega.

Fikseeri tööõnnetus!

Kui aga töötajaga juhtub tööõnnetus, siis on oluline, et ta teavitaks sellest kohe oma tööandjat. Samuti tuleb meeles pidada, et ka arstile tuleb öelda, et õnnetus juhtus töö käigus. Nii saab arst fikseerida juhtumi tööõnnetusena ja teavitada sellest tööinspektsiooni, kes omakorda edastab info tööandjale. Õnnetuse fikseerimine tööõnnetusena on oluline ka seetõttu, et sellest sõltub, milliseid hüvitisi on töötajal hiljem õigus saada, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Riigi makstavad hüvitised

Tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral on töötajal õigus saada riigilt erinevaid hüvitisi ja teenuseid. Samamoodi nagu lihtsalt haigestumise või vigastuse korral, saab töötaja tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral vajalikke raviteenuseid, näiteks pere- ja eriarstiabi või haiglaravi.

Ajutise töövõimetuse korral maksab haigekassa töötajale haigushüvitist alates haigestumise teisest päevast 100% hüvitise määrast. Kusjuures tuleb tähele panna, et haigushüvitist makstakse töötajale soodsamatel tingimustel võrreldes tavahaigestumise või vigastuse juhtumitega, kus haigushüvitist saab inimene alates haigestumise neljandast päevast hüvitise määraga 70%.

Kui tööga seotud tervisekahjustuse tõttu on vähenenud inimese töövõime, tuleks pöörduda töötukassa poole, kes esmalt hindab inimese töövõimet ja seejärel maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Samuti pakub töötukassa erinevaid tööturuteenuseid ja tööalase rehabilitatsiooni teenuseid, et toetada inimeste töötamise jätkamist või tööle asumist.

Kahjuhüvitis tööandjalt

Olukorras, kus tööga seotud tervisekahjustuse tõttu on inimese töövõime vähenenud, tema sissetulek on langenud, kuna ta ei saa enam töötamist samal töökohal jätkata või tal on tekkinud täiendavaid kulusid näiteks ravimitele või abivahenditele, on tal õigus lisaks riigilt saadavatele hüvitistele ja teenustele nõuda ka tööandjalt kahjuhüvitist. Kahjuhüvitise maksmises peavad aga tööandja ja töötaja jõudma kokkuleppele.

Selge nõue!

Tööandjalt kahjuhüvitise saamiseks peaks töötaja esimese sammuna pöörduma tööandja poole selge nõudega, kui suurt hüvitist ta soovib tööandjalt saada. Kindlasti peaks töötaja esitama tööandjale tõendid, mis näitavad, et tööga seotud tervisekahjustuse tõttu on tekkinud kahju. Sellisteks tõenditeks võivad olla näiteks arsti teatis kutsehaigestumise kohta; tööõnnetuse või kutsehaiguse uurimise raportid; töötukassa otsus töövõime vähenemise kohta; tõendid sissetuleku vähenemise kohta; arsti tõendid ravimite, raviteenuste või abivahendite vajaduse kohta.

Kokkulepe!

Neid tõendeid aluseks võttes saavad tööandja ja töötaja kokku leppida kahjuhüvitise maksmises ja läbi rääkida hüvitise maksmise tingimused. Eelkõige peavad töötaja ja tööandja omavahel kokku leppima, millised kulud hüvitatakse, kui suur on hüvitis ning kui sageli ja kui kaua hüvitist makstakse. Kokkulepped tuleks fikseerida kirjalikult näiteks lepingus, kuna see aitab ennetada võimalikke vaidlusi.

Kohtusse?

Vahel võib aga juhtuda, et tööandja ja töötaja ei jõua kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele. Sellisel juhul on tööajal õigus pöörduda kohtusse, et kohus langetaks otsuse, kas ja millises summas kahjuhüvitist tööandja maksma peab.

Kohtusse pöördumisel peab töötaja samuti oma avalduses selgelt näitama, kui suurt hüvitist ta soovib tööandjalt saada ja tooma välja põhjendused ning tõendid, mis kirjeldavad tööst põhjustatud tervisekahjustuse tõttu tekkinud kahju suurust. Kohtusse pöördumisel ja vajalike dokumentide koostamisel tasub kindlasti küsida õigusnõu valdkonna eksperdilt. Nõu ja abi võib küsida ka näiteks Eesti Kutsehaigete Liidult.

Sotsiaalkindlustusametisse!

Mida aga teha olukorras, kus tööandjat enam ei ole? Sellisel juhul tuleb appi sotsiaalkindlustusamet, kes võtab üle tööandja kohustuse kahjuhüvitise maksmisel. Hüvitise saamiseks peab inimene esitama avalduse ja vajalikud dokumendid sotsiaalkindlustusametile. Eelnevalt peab inimene olema läbinud töötukassas töövõime hindamise ja tal peab olema tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Pensioniealised inimesed võivad pöörduda otse sotsiaalkindlustusametisse, kuna nende töövõime vähenemise ulatust hindab sotsiaalkindlustusamet.

Täpsemalt saab tööga seotud haigestumise teemal lugeda sotsiaalministeeriumi ja tööinspektsiooni koostöös valminud tööga seotud haigestumise juhendmaterjalist. Tööga seotud tervisekahjustuste kohta saab täpsemalt lugeda ka Tööelu portaalist.

Avaldatud sotsiaalministeeriumi blogis


Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (3)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (13)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (9)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (7)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (4)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Perekondlik (2)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Kommentaarid
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (9)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (13)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (3)
Mahavõetud puud suurendavad haigla parkimisruumi (11)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (7)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (13)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (7)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (25)
Kuressaares toimus robootikaliiga eelvoor (6)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud