[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 28. jaanuar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Bagdadis ilmusid Hiroshima kontuurid
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Teisipäev, 14. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Nagu teada, tappis USA armee 3. jaanuari varahommikul Iraagi pealinnas Bagdadis Iraani erivägede juhi kindral Soleimani. Järgnenud pressikonverentsil kuulutas USA president Trump seda, et Iraani võimaliku vastulöögi puhul on neil välja valitud 52 objekti Iraanis, mida rünnatakse.

8. jaanuaril see Iraani-poolne vastulöök tuligi – Iraagis asuvate USA baaside pihta. Juhtunust ette kandnud Trump tegi mitu apsakat – rääkis esiteks asjast ja alles siis ütles „tere hommikust!“. Asi aga algas kinnitusest, et niikaua kuni tema on president, Iraan tuumarelva ei saa.

Tegelikkuses välistab selle võimaluse ka 2015. a sõlmitud nn Iraani tuumalepe, millest USA 2018. a välja astus. Järgnes teade, et Iraani raketid ei teinud midagi halba ameeriklastele – kõik mehed on elus ja terved. Seejärel kuulutas Trump nagu muu seas sedagi, et Ühendriigid saavad peagi oma helikiirust ületavad raketid. Teadupärast on need juba Venemaal, kes nende näitamisega teisi pidevalt pinges hoiab. Selle lubadusega andis Trump märku, nagu poleks kõik korras. See „mitte kõik hästi“ aimus peatsest teatest, et tegelikult oli Iraan USA-d ette hoiatanud ja kõik baasides olnud mehed, k.a Eesti sõjaväelased, viidi kiiruga mujale.

Päris pilt sellest „mitte kõik hästi“ ilmus CNN-is ekraanile ööl vastu esmaspäeva, kui näidati kaadreid sellest, mis USA baasidest pärast Iraani ballistiliste rakettide tabamust järele oli jäänud. Neid vaadates tulid kangesti meelde paari Hiroshima maja varemed selle teada-tuntud 1945. a üldpildist eraldi võetuna. Neid lasti kommenteerida samas äsja tööd teinud USA sõduritel.

Praegu on veel seis säärane, et rohkem räägitakse ja näidatakse Iraani õhutõrje poolt ekslikult alla lastud Ukraina reisilennuki jäänuseid, ent küllap hakatakse ka Iraani rakettide „tööd“ näitama. Mõistagi viidi Trump juhtunuga kohe kurssi ja sellest ka tema 8. jaanuari esinemise ootamatu lõpp, kus ta kinnitas valmisolekut Iraaniga kõneleda. Seda pärast teadet uutest sanktsioonidest Iraanile, mis pidid kinnitama, et USA poliitika Iraani suhtes pole muutunud – see on endiselt diktaadipoliitika.

Reaalsus on aga selles, et seda ei saa üksinda ellu viia. Pole juhus, et kui USA liitlased avaldasid Trumpile veel toetust selle jutu puhul, et kindral Soleimani tapeti n-ö enesekaitse nimel, siis ettepanekule loobuda 2015. a lepingust ei vastanud keegi. Vastupidi – Saksamaa ja Prantsusmaa, Venemaast-Hiinast rääkimata kinnitasid vajadust seda täita. Iraan oli küll vahepeal loobunud mitme antud lepingu sätte täitmisest, ent Moskva on juhtinud kõigi tähelepanu sellele, et tegu on olnud Iraani poolt vabatahtlikult endale võetud lisakohustustega, mitte lepingus olevaga.

Nüüd on paras aeg tõdeda, et maailmal vedas ja seda eeskätt tänu Iraani-poolsele ettehoiatusele, et 3. jaanuari droonilöök ja 8. jaanuari raketilöök, mille Iraani kõrgem juhtkond kuulutas nii kõrvakiiluks USA-le kui ka piisavaks vastulöögiks, ei toonud kaasa suuremat muudatust jõudude paigutuses Lähis- ja Kesk-Idas. Sellele tegelikult ka loodeti, sest 2020. a on USA-s presidendivalimiste aasta, mil võimulolija ei saa millegagi riskeerida ei sise- ega välispoliitikas.

Viimasest on hea näide seotud just Iraaniga, kui president Carteri meeskond lootis 1980. a erioperatsiooniga päästa Teheranis olnud pantvangid, ent kõik nurjus puhkenud liivatormi tõttu. Ka Carteri tagasivalimise. Sestap oli Trumpi otsus tappa Iraani kindral selge avantüür, sest võinuks ju minna samamoodi kui 1980. a – hukkunud mehed ja raevunud valijad.

Rünnaku põhjus on aga teada – Lähis-Ida praegustes võitlustes on teisigi osalejaid, kes orienteeruvad kohalikul maastikul paremini. Otse öeldes on USA suurimaks mureks sealkandis Venemaa võimalik puhas sõjaline võit Süürias, mida Vladimir Putin oma kiirvisiidiga Damaskusesse ka kinnitas. Kontrast missugune Trumpiga, kes 2018. a lõpul viibis Iraagis, ent üksnes samas USA baasis, mille Iraani raketid nüüd purustasid. Putin aga sõidab pealinnas ringi.

Tõdeda valimiskampaania keskel, et Venemaa saavutas võidu Süürias, oli Trumpi jaoks liiast ning kuna Venemaa toimetab seal koos Türgi ja Iraaniga, siis otsustatigi selles kolmikust rünnata nõrgemat ehk Iraani. Saavutati aga see, et Iraanil oli võimalus demonstreerida – mul on võimet piisavalt.

Võib väita, et tegu oli kasuliku teadasaamisega, sest Trumpi valitsus on teatavasti jätnud pikendamata kõik seni kehtinud strateegilised kokkulepped Venemaaga. Selge see, et näidata üleolekut viimasest. Tõde on seegi, et viiendat aastat toimivad USA majandussanktsioonid Venemaa vastu töötavad – Venemaa majanduse kasv on pidurdunud. Paraku mitte sõjalise potentsiaali tõhustamine, mida, nagu ülal mainitud, pidi möönma ka Trump.

Iraani „proovimise“ esimeseks positiivseks tulemuseks võib pidada eilset teadet sellest, et Trump soovib jätkata tuumarelva likvideerimise kõnelusi Põhja-Koreaga. Miks mitte loota järgmisena seda, et võetakse üles ka kõnelused Venemaaga strateegilise tasakaalu lepinguliseks tagamiseks maailmas.

Alanud valimiskampaania aeg on selleks tegelikult viimane võimalus, sest ainus olemasolev leping USA ja Venemaa vahel saab ümber 2021. a algul. Teisisõnu – lootkem, et avantüür Iraani suunal lõpeb siiski kogu maailmale vajaliku tuumarelvaalase dialoogi taasalustamisega.

Täna loetuimad
Korteriühistu tahab otsekäijate ohjeldamiseks aeda (14)
Maakonna emakeeleolümpiaadi parimad
Rusikakangelaste kohta neli kriminaalmenetlust (9)
STÜ leidis Salme kauplusele uue asukoha (15)
Maakonna keemiaolümpiaadi parimad
MÕTE - Õnnetus röögib tulles (24)
Selgusid gümnaasiumiklasside parimad inglise keeles
Soe talv takistab metsaraiet (7)
Rainer Antsaar: ükski kuritegu ei ole peresisene asi!
Eesti Nõia käsikirjad said raamatuks
Saaremaal kütiti jahihooajal 347 põtra
Kreputlased said laureaadiks
„Väikesed naised“ Kuressaares
Shipper Ajujahi 12 parema hulka ei pääsenud
Antarktika 200 ja Saaremaa
Nädala loetavuse top 5
Politsei tabas alkoholi tarbinud bussijuhi (20)
Korteriühistu tahab otsekäijate ohjeldamiseks aeda (14)
Elulõpuravi Saaremaal seisab bürokraatia taga (3)
Kärlal uppus naine tiiki (5)
Maakonna emakeeleolümpiaadi parimad
Kommentaarid
Politsei tabas alkoholi tarbinud bussijuhi (20)
Lahkus päästab Eesti (13)
STÜ leidis Salme kauplusele uue asukoha (15)
MÕTE - Õnnetus röögib tulles (24)
Korraldaja vajab vallalt ooperipäevadeks 70 000 eurot (32)
Raamatupoes räägiti „Väikesest mammast“  (2)
Korteriühistu tahab otsekäijate ohjeldamiseks aeda (14)
Soe talv takistab metsaraiet (7)
Tiiu Mölder laseb inimestel end tühjaks rääkida (10)
Rusikakangelaste kohta neli kriminaalmenetlust (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud