[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Rohe(aju)pesu totrad tulemuseta ilmingud (9)
Autor: Ylle Tampere, accelerista.com
Kolmapäev, 08. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Lennundus on suure potentsiaaliga kiirelt kasvav äri, mille tegelikku keskkonnamõju pole siiani suudetud (või tahetud) täpselt välja arvutada. Lennuhäbi, lennumaks, puude istutamine reiside kliimamõju kompenseerimiseks jms on rohe(aju)pesu totraimad ilmingud ning Eestis tuleks üheksa korda mõelda, enne kui neil teemadel sõna võtame.

Hinnanguliselt on igal ajahetkel lennus umbes miljon reisijat. Lennundus on kiirelt kasvav äri – usutavasti pole 4/5 Maa elanikest veel lennukiga lennanudki.

Maailm on lennunduse arenguga väikeseks kokku tõmmanud: päevaga teisele poolkerale, tööpäeva sees Frankfurti koosolekule ja tagasi. Kõigele lisaks on lendamine turvaline, 4000 korda tõenäolisemalt satud autoavariisse kui lainer alla kukub.

Kliimamuutuse kontekstis kogub jõudu lendamise vastasus: Rootsist alguse saanud lennuhäbi, eri riikide kehtestatud lennumaksud, lennufirmade püüd kompenseerida lendamise keskkonnamõju puid istutades ja “ökomeetmed” pardal: need kõik on paraku rohe(aju)pesu totraimad ilmingud.

Lennuhäbi osas võiks meie siin vait olla

Lennuhäbi tundmine on ka Eestis teatud ringkondades populaarne jututeema. Enamasti on lennuhäbistajateks need, kes maailma siit- ja sealtnurgast näinud ja nüüdseks pidevast ringilendamisest veidi tüdinenud. Lennuhäbi on mõnus kattevari ka lennuhirmu põdejaile ning tõenäoliselt saab sellega põhjendada ka ressursinappust.

Eriti Eestis tundub sel teemal kohatu sõna võtta: kuigi Euroopas saab mugavalt liikuda rongidega, siis meie porgandid sõidavad vaid Narva, isegi Pärnusse ei saa. Venemaale on rongiga lihtsam minna kui Saksamaale.

Greta Thunbergi eeskujul laevatatavaid teid kasutades saab paari tunniga Helsingisse ja üleöö Stockholmi, sealt edasi peab igaüks ise vaatama, kuhu ja kuidas.

Mootorlaev on aeglane kohalejõudmise viis, selle keskkonnamõju paraku suur, parem oleks purjekas. Pehmed talved annavad lootust, et peagi saame aastaringselt purjetada, seega on aeg jahikapteni kursustele minna.

Nali naljaks, olukorras, kus isegi Euroopa lähiriikidega ühendumiseks puuduvad tõsiseltvõetavad alternatiivid, tuleks meil oma pudrumulk lennuhäbi teemal koos hoida.

Kes ei taha, ei saa või ei julge lennata, läheb bussi või autoga või võtab teadlasi sõnast ja jätab soojamaareisi üldse ära ning puhkab Eestis või lähiriikides, sest see on tõestatult väiksem keskkonnakoormus.

Lennukid pole süüdi, et heitmenäidud kasvavad

Uued lennukid on kütusesäästlikumad, tekitavad vähem müra ning ärilegi on tehnoloogia areng kasuks: ühe inimese lennutamine sihtkohta on vähem kulukas. Paraku kasvab lennundussektori kliimamõju iga aastaga.

Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi ülevaate põhjal toodavad lennukid 3,6% Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidest ning heite osakaal on vaatamata kütusekulu vähenemisele alates üheksakümnendatest pea kahekordistunud.

Lennundussektori saastet mõjutavad reisijakilomeetrid, mille hulk on viimased kümme aastat kasvanud keskmiselt 6,3% aastas. Samas vaimus jätkates on 30 aasta pärast lennunduse osa Pariisi kliimaleppe 1,5 °C eesmärgist globaalses süsinikueelarves 12% või isegi üle 20%.

Ehkki lennunduse heite piiramine oleks Liidu kontekstis oluline kliimaeesmärkide saavutamise tööriist, pole poliitikutel seni jagunud aega teemaga sisuliseks tegelemiseks.

Kuigi kõik siselennud on liidetud Euroopa Liidu heitekaubanduse süsteemiga, võimaldatakse lennufirmadele siiski ka suures koguses tasuta saastamist.

Osa riike – Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi jt – on kehtestanud lennumaksu ja Holland on teinud ettepaneku muuta see üle-euroopaliseks ühtseks maksuks.

Maksumõju nullib üleüldine lennupiletite käibemaksuvabastus ning käibe- ja aktsiisimaksu vabastus lennukikütustele – just seetõttu on lendamine enamasti bussi- ja rongisõidust odavam.

Olenemata sellest, kas Euroopa Liit kehtestab või mitte järjekordse survemeetme, globaalset lennundust see vaevalt et mõjutab, sest puudub igasugune huvi lennundust piirata.

2016. aastal allkirjastatud rahvusvaheline CORSIA lepe näeb kliimakaitse meetmena ette vaid heite tasakaalustamist (offsetting), mitte selle vähendamist.

Kas tõesti lahendusi polegi?

Suurt pilti vaadates on lennuhäbi tundmine naeruväärne ning iseloomustab inimest, kellel pole oma eluga suurt muud peale hakata, kui lollustega aega täita. Küsitavalt mõjuvad ka erinevad kliimakaitsemeetmed, millega lennufirmade PR osakonnad aktiivselt tegelevad.

Üha rohkem inimesi tahab lennukiga lennata ning kui tahes säästlikud lennumasinad ka poleks, keskkonnale kahjulike mõjude eest need ei kaitse. Näib, et häid lahendusi polegi.

Tervest mõistusest oleks abi küll. Kui kuidagi muudmoodi kui lennates kohale ei pääse, tuleb lennata. Enne tasuks läbi mõelda, kas see reis on üldse vajalik. Eesmärk, tulemus jne. Võib-olla saab hakkama veebikonverentsiga?

Puhkusereiside puhul võiks ju võtta rohkem aega, et sihtkohta liikuda rongi, bussi või laevaga. Sel juhul jääks muidugi suur osa kaugetest maailmanurkadest avastamata.

Kui aga argielu on korraldatud mõistlikult, näiteks saadakse igapäevaselt hakkama isikliku autota, töö- ja elukoht, kool ja lasteaed on kodu lähedal, roppu tarbimist ei toimu, siis ei tohiks üks pikamaa-lennureis isiklikku ökotasakaalu täiesti kummuli ajada.

Kui otsustada lennureisi kasuks, saab keskkonna seisukohalt teha natuke paremaid valikuid ka Eestis: kui võimalik, siis minna otse, ehkki saab ka ringiga ja odavamalt.

Kui otselendu sihtkohta pole, valida lennufirma, mis päriselt ka püüab loodussõbralikumalt asjale läheneda. Tallinnast lähtuvate suuremate vedajate puhul on mõistlik suhtumine garanteeritud.

Lennuki pardal ei tasuks vinti üle keerata ning selili vahekäigus jonnides puust kahvleid ning lilla lehma rõõmsat piima nõuda, vaid võtta oma kaeraküpsis kaasa ning tarbida ainult joogivett, mis, tõsi, on pakendatuna pardale toodud – aga pealtnäha pääseb nii hullemast plastihüsteeriast.

Mis peamine, enne kui suu lahti teha ja siunama hakata, võiks üheksa korda mõelda, kas taustateadmised on piisavalt head sõna võtmiseks. Ja kas kedagi üldse huvitab.

Täismahus avaldatud leheküljel accelerista.com


Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (7)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (3)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (1)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (44)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (21)
Kommentaarid
Ave Kirppis otsib uut omanikku (3)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (7)
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (21)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (1)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (44)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (18)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud