[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 28. jaanuar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Milliste ettepanekutega läheb riik vastu eelarveläbirääkimistele linnade ja valdade liiduga
Autor: MM
Laupäev, 14. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Sotsiaalministeeriumi eesmärk eelarveläbirääkimistes Eesti Linnade ja Valdade Liiduga on leppida kokku tegevustes, mis aitaksid riigil ja kohalikel omavalitsustel ühiselt jõuda olukorrani, kus inimesele pakutakse teenuseid ja muud tuge tema kodu lähedal ning võttes arvesse tema tegelikke vajadusi. Samuti soovime, et kohalikul tasandil oleksid kättesaadavad tõenduspõhised terviseriske ennetavad ja vähendavad programmid ning teenused. Avaldame täismahus Eesti Linnade ja Valdade Liidule esitatud ettepanekud, varasematel aastatel ei ole riik oma ootusi sõnastanud.

Kohalikuks arenguks vajalike investeeringute ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu tagamiseks toetatakse kohalikke omavalitsusi tasandus- ja toetusfondist, struktuurivahenditest ning täiendava rahastusega riigieelarvest. Riik koostöös kohalike omavalitsustega on algatanud arutelu tulubaasi suurendamisest ning seoses sellega täiendavate ülesannete võimalikust andmisest kohalikele omavalitsustele.

Sotsiaalpoliitika ja rahvastiku tervist toetava poliitika edukamaks elluviimiseks näeme, et kohalike omavalitsuste roll ja vastutus inimeste toetamisel ja elukeskkonna kujundamisel tervist ja heaolu soosivaks kasvab. Soovitud tulemuse saavutamiseks peaksid kohalike omavalitsuste esmased ülesanded olema: Korrigeerida teenuste osutamise kordasid, et siduda teenuste ja muu abi saamine lahti puude nõudest ning asendada see abivajaduse hindamisega. Suurendada kohalike omavalitsuste omapanust sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist.Toetada perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemist.

Võtta suurem vastutus rahvastiku tervise edendamise eest ning suurendada kohalike omavalitsuste panust kahjulike tervisemõjude ennetamisel ning ohjamisel. Võimestada kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande töötajaid töös perevägivallast puudutatud inimestega (st töös kannatanutega ja vägivalla toimepanijatega). Suunata senisest rohkem tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Suunata senisest enam tähelepanu aktiivsena vananemise toetamisele kohalikul tasandil ja kaasata vanemaealisi kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse.

Täpsemad selgitused ettepanekute juurde:
Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel on suund lihtsustada abi andmise korraldust. Mõistlik on, et inimene pöördub abi saamiseks kõigepealt kohaliku omavalitsuse poole, kes viib läbi esmase abivajaduse hindamise, korraldab vastavalt teenuste ja muu abi osutamist ning vajadusel suunab inimese sotsiaalkindlustusametisse puuet taotlema.

Toetuste ja teenuste pakkumisel tuleb võtta arvesse inimese tegelikke vajadusi üle elukaare, eelkõige tuleb pakkuda abivajaduse tekkimist või süvenemist ennetavaid meetmeid ning vältida olukorda, kus inimene jääb abitult süsteemide vahele (nt lapseeast täiskasvanuikka jõudmisel, hariduselust tööellu üleminekul, tervisesüsteemist hoolekandesse üleminekul). Mitmetes kohalikes omavalitustes kehtestatud nõue, et teenuste ja muu abi saamiseks peab inimesele olema määratud puue, ei ole kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega kooskõlas ega tohi olla teenuste ja muu vajaliku abi saamise tingimuseks.

Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on suured ning ehkki erinevaid sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse arv on viimastel aastatel kasvanud, ei suuda paljud omavalitsused pakkuda minimaalset nõutud hulka teenuseid. Kuna kohalike omavalitsuste omapanuse osakaal maksutuludest ja toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse on viimase kümne aasta jooksul stabiilselt vähenenud ning sotsiaalhoolekanne on pikka aega olnud alarahastatud, on tulubaasi kasvu tingimustes asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust rohkemgi, eelisarendades teenuseid.

Lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks tuleks kohalikel omavalitsustel senisest enam investeerida kodus elamist toetavate teenuste (isiklik abistaja, tugiisik, koduhooldus, päevahoid päevakeskustes) pakkumisse, seejuures tagama teenuste kättesaadavuse igas omavalitsuses.

Vanemate hoolduskoormuse vähendamiseks, erivajadustega lastele hariduses toe pakkumiseks ning huvitegevuse tagamiseks peaksid kohalikud omavalitsused tulemuslikumalt kasutama toetusfondist eraldatavat raske ja sügava puudega laste tugiteenuste toetust.

Perepõhine hooldus on oodatust tagasihoidlikumalt arenenud. Institutsionaalsel hooldusel viibivate laste arv on loodetust suurem ning planeeritust vähem on erinevate laste jaoks sobivaid hooldusperesid.

Kohalikud omavalitsused peaksid toetusfondi vahendeid senisest enam kasutama perepõhise hoolduse soodustamiseks, seejuures kaardistama oma piirkonna  asendushoolduse vajadused ning tagama piisaval hulgal perepõhiste või peresarnaste teenuste pakkumise. Koostöös sotsiaalkindlustusametiga peaksid kohalikud omavalitsused panustama rohkem hooldusperede leidmisse ning nende püsimisse, seejuures on perede toetamisel kohalikel omavalitsustel võtmeroll. Kohalik omavalitsus lapse eestkostja ja teenuse korraldajana peab lapse heaolu tagamiseks olema asendushooldusteenuse osutajale ka sisuliseks toeks kogu hoolduse vältel.

Samuti on kohalike omavalitsuste ülesanne planeerida noorte elluastumist ja järelhooldusteenust juba noore asendushooldusel viibimise ajal ning tagada järelhooldusteenuse osutamine noore vajadustest lähtuvalt ja teda kaasates.
Tervist edendavad meetmed on tõhusamad, kui neid rakendada kohalikul tasandil ning lähtuvalt konkreetse kohaliku omavalitsuse olukorrast ning vajadusest, sealjuures seades pikaajalisi eesmärke. Tervise edendamine peab olema süsteemne ning kohaliku omavalitsuse arengu planeerimisel tuleb kõikides valdkondades arvestada otsuste ja tegevuste mõju paikkonna elanike tervisele ja heaolule.

Elukeskkond kõigis oma aspektides on üks olulisemaid tervisemõjureid ning kohalikul omavalitsusel on oluline roll selle kujundamisel. Et elukeskkond oleks tervist toetav, tuleb süsteemselt hinnata paikkonnas esinevaid riskitegureid ning nende mõju ennetada ning ohjata. Selleks, et rahvastiku tervist mõjusalt parandada, tuleb panustada tõenduspõhistele ennetustegevustele, mida viiakse läbi süsteemselt ja pikaajaliselt. Kahjuks on tänaseni omavalitsusi, kes ei ole võtnud piisavalt omaks rolli seista rahvastiku tervise arendamise eest ning seada elukeskkonna kujundamise keskmesse inimese tervis ja turvalisus.

Perevägivallas kannatanute abistamine ja probleemide lahendamine vajab professionaalseid teadmisi, mis spetsialistide (sotsiaaltöötajate ja lastekaitsetöötajate) erialaõppes pigem puudub. 2019. aastal läbi viidud infopäevade jätkuks näeme, et riik koostöös kohalike omavalitsustega peaks sõnastama ja praktiseerima parimaid praktikaid perevägivalla kannatanute abistamiseks, sh pakkuma vägivallatsejatele vajadusel öömaja kodust eemaldamise korral, aga tagama ka abi perevägivallas meessoost kannatanutele (nt psühholoogiline nõustamine jm).

Selleks toetab riik kohalikke omavalitsusi teemaspetsiifiliste tööriistade, materjalide ja teadmistega.

Kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seadusega peaksid kohalikud omavalitsused soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Selleks on mitmeid võimalusi. Näiteks sooline eelarvestamine, kus eelarvet ette valmistades tehakse planeeritavatele tegevustele/kuludele soolise mõju (eel)analüüs. Poliitikate ja tegevuskavade planeerimisel, elluviimisel ja hindamisel tuleks lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Samuti peaksid kohalikud omavalitsused viima läbi oma asutuste soolise võrdõiguslikkuse auditi, et saada ülevaade meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest ning vaadata üle ning vajadusel korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude soolist koosseisu.

Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus toob endaga kaasa mitmeid väljakutseid seoses eakate elukvaliteedi ja võimalikult iseseiseva toimetulekuga. Kohalikud omavalitsused ei saa mööda vaadata, et lähiaastatel tuleb vanusest tingitud kõrvalabi vajavatele inimestele senisest enam ja oluliselt kvaliteetsemaid teenuseid (ja ka tooteid) pakkuda. Vanemaealiste iseseisvat toimetulekut on võimalik toetada vanusesõbralike poliitikameetmetega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas.

Vanemaealisi tuleb senisest enam kaasata poliitika kujundamisse ning anda neile võimalus sõna sekka öelda nende eluolu puudutavates otsustes. Üheks eesmärgiks võiks olla eakate nõukogude tekkimise soodustamine volikogude juurde. Samuti on asjakohane mis tahes kohaliku elu kujundamisel arvestada vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega, nt hoonete ehitamisel, transpordi korraldamisel, linnaruumi planeerimisel, avalike teenuste pakkumisel jms.

Avaldatud sotsiaalministeeriumi leheküljel

Täna loetuimad
Korteriühistu tahab otsekäijate ohjeldamiseks aeda (13)
Maakonna emakeeleolümpiaadi parimad
Rusikakangelaste kohta neli kriminaalmenetlust (9)
STÜ leidis Salme kauplusele uue asukoha (10)
Maakonna keemiaolümpiaadi parimad
Selgusid gümnaasiumiklasside parimad inglise keeles
MÕTE - Õnnetus röögib tulles (20)
Soe talv takistab metsaraiet (6)
Rainer Antsaar: ükski kuritegu ei ole peresisene asi!
Saaremaal kütiti jahihooajal 347 põtra
Eesti Nõia käsikirjad said raamatuks
Kreputlased said laureaadiks
„Väikesed naised“ Kuressaares
Shipper Ajujahi 12 parema hulka ei pääsenud
Marek Niit jooksis Eesti siserekordi
Nädala loetavuse top 5
Politsei tabas alkoholi tarbinud bussijuhi (17)
Elulõpuravi Saaremaal seisab bürokraatia taga (3)
Korteriühistu tahab otsekäijate ohjeldamiseks aeda (13)
Kärlal uppus naine tiiki (5)
Loeng Salme laevamatusest (1)
Kommentaarid
STÜ leidis Salme kauplusele uue asukoha (10)
Tiiu Mölder laseb inimestel end tühjaks rääkida (10)
Rusikakangelaste kohta neli kriminaalmenetlust (9)
MÕTE - Õnnetus röögib tulles (20)
Soe talv takistab metsaraiet (6)
Korteriühistu tahab otsekäijate ohjeldamiseks aeda (13)
Korraldaja vajab vallalt ooperipäevadeks 70 000 eurot (31)
Sõnajalgade tuuliku toodang tegi meretuulikutele tuule alla (15)
Lahkus päästab Eesti (12)
Politseinikku rahakotiga visanud mees ligi aastaks vangi (27)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud