[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 29. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Luhvtitage aga sajaseid! (1)
Autor: Jüri Kallas
Reede, 13. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

On advendiaeg ning kohe-kohe on jõulud. Lisaks kõigele muule on aasta viimane kuu kõikvõimalike kampaaniate aeg. Toimuvad iga-aastased tunnelid ja mis veel, pannakse püsti ühekordseid aktsioone ning uue hingamise saavad aastaringsed kampaaniad.

Advendiaeg on ju teatavasti selline rahumeelsem aeg ning siis kõik, kel käsi pikalt ees, tallavadki kõigi jäsemetega inimliku harduse nuppudel. Ega ma iseenesest ole ju annetus- ja toetuskampaaniate vastu. Olen ju ka ise andnud, aga...

Iga asi või nähtus muutub tüütuks, kui seda saab palju, kui sa igal pool näed seda, millest sa juba tüdinenud oled. Ja sellises olukorras on eriti oluline koht taktitundel ja inimese isikliku ruumi austamisel. Öeldakse küll, et küsija suu pihta ei lööda, aga sageli küsitakse nõnda, et tahaks küll lüüa ja kohe mitu korda.

Alles eile õhtul nägin sotsiaalmeedias, kuidas üks naisterahvas nähvas oma maali müüvale multitalendile, et ta ei anna midagi, et andku kunstnik raha hoopis loomade varjupaigale. Tunnistan, et mul küll kihvatas seda lugedes. Multitalendi emotsioone ma ei tea, aga ta vastas rahulikult, et tal on juba ammu tehtud varjupaigale igakuine püsikorraldus.

See juhtum oli ehe näide sellest, kuidas aktivist ei taju piire. Jah, võib jääda mulje, et loovisik supleb rahas ja luksuses, kuid kas ka tegelikult? Kõigile meeldib teiste raha lugeda ning iseäranis meeldib kõigil lugeda kokku loovisikute n-ö mittetöiseid tulusid. Loomingut tehakse ju tasuta, sest see pole mingi õige töö! Jah, loovisikud näevad sageli küll edevad ja jõukad välja, aga enam kui suur osa neist elab mittemillestki. Kui kõik need võõra raha lugejad peaksid selliste summade eest elama ja veel ka kõik töövahendid ostma, siis enamus neist jooks end kiirelt põhja või sõbruneks nööri ja seebiga.

Või siis teine juhtum, kus üks mu kolleeg kunagi ammu Tartus keeldus kerjusele raha andmast. Kerjus seepeale kohe uurima, et kas raha pole? Kolleeg selgitas, et raha on tal küll. Kerjus muutus kohe nõudlikuks, et kui on, siis miks ei anna? Kolleeg teatas, et raha tal on, aga ta lihtsalt ei anna. Ei anna ja kõik! Kerjus hakkas seepeale sõimama ja sajatama...

Siin siis annetamise teine tüüpolukord. Sul võib raha olla, võib seda palju ja liigselt olla, aga annetamine on rangelt vabatahtlik. Mitte kellegi asi pole, mida sa oma rahaga teed. Ja kui annetad, siis annetad, kellele tahad ning pärast ei pea sa kellelegi aru andma, et miks sellele ja miks mitte tollele.

Kolmas juhtum pärineb uuema Eesti vabariigi algusaegadest. Ehk mõni veel mäletab, kuidas sel ajal oli ajalehtedes sageli loo lõpus märkus, et autor annetab oma honorari sinna või sellele. Sageli läks honorar Eesti Rahva Muuseumi taastamiseks, aga annetati ka mujale. Istusime siis ühe noorkirjaniku juures ning see honorari annetamine tuli ka jutuks. Kirjanik ütles, et tema küll ei anneta, sest tal on mitu väikest last ning oma vähest raha kulutab ta pigem nendele ja püüab nad üles kasvatada ja neist korralikud inimesed teha. Tema arvates oli see tähtsam, kui teha mingi uhke žest.

Kindlasti olid paljud honoraride annetajad oma tegevuses siirad, aga tõenäoliselt oli selles tegevuses sageli ka žesti, kampaania hõngu ning tihti ka võimalust koguda n-ö sotsiaalset kapitali. Et vaadake, kuidas nüüd mina, kuidas mina hoolin! Jah, inimene võib olla katkiste pükstega ja oma põhimõtetest mitte loobuda, aga keegi ei saa kelleltki taolist käitumist eeldada. Kampaania võib ju olla, aga inimene peab ise otsustama, vähemasti võiks seda teha.

Eks advendiaeg ja jõulud ole üldse see aeg, mil organisatsioonid iseäranis usinalt oma hoolitsetud ja hästilõhnastatud käekest meile kõigile rahakotti suruvad. Kaubandusasutustest rääkimata, sest nemad tahavad, et me kulutaksime raha, mida meil pole ja kulutaksime asjadele, mida meil võib-olla vajagi pole. Ja siis vastasrinnana kerkivad aeg-ajalt üles kampaaniad, kus sinisilmsed ullikesed kuulutavad, et ärge üldse ostke kingitusi, et ega kingitus hoolimist näita. Osaliselt olen ma viimasega isegi nõus. Kuid kui kõlav kampaania kõrvale jätta ja pisut mõtlema hakata, siis...

Selles, et õnn ei ole rahas, isegi mitte raha hulgas, sellest arusaamiseks peab inimene jõudma teatud vaimsele tasemele. Tasemele, mis suuremale osale inimkonnast jääb igaveseks kättesaamatuks. Osaliselt vaimse võimetuse tõttu, aga peamiselt siiski selles olmelises oravarattas rahmeldamise tõttu, mis ei lase igapäevasest sahmimisest kõrgemale tõusta ja igavikuliste küsimuste peale mõelda. See viimane pole etteheide, sest ellujäämine on esmane ning kõik muu tuleb hiljem. Soovitavalt võiks ellujäämine toimuda muidugi nõnda, et hiljem poleks vaja midagi varjata ning et vanaduses midagi väga hinge ei näriks.

Eks ma jõuangi siin moodsa inimese jaoks väga hämarale alale – moraal, vaimsus, hinge puhtus ja mis kõik veel. Vanasti oli neis küsimustes majakaks enamjaolt kirik. Kui hästi või halvasti, aga oli. Isegi kui inimene taolisi teemasid ei taibanud, siis ta vähemasti pingutas, sest kohustus oli ning kokkuvõttes tuli see pingutus praktilises elus samuti kasuks. Moodsal post-post-postmodernistlikul ajastul, kus midagi pole püha, kus püsiväärtused on põlu all, kus kõik on justkui suhteline – vaat moodsal ajal tuleb ise need orientiirid leida ja püüda need ümbritseva maailmaga kooskõlla viia. Ja sellega juba on nagu on.

Kui aga tulla tagasi algusesse, siis kas peaks annetama? Kui võimalus on, siis kindlasti. Soovitatavalt siiski sellele, kelle rahaküsimine tundub arukas. Ja kui peab valima, siis pigem annetada sellistele, kelle rahaküsimine on meeldivam. Kokkuvõttes sellistele, kellele äraütlemine teeks hinge haigeks. Ja kindlasti ei maksa ühe pisikese annetuse järel end hakata pidama heaks inimeseks, kui mitte suisa pühakuks. Üks väike annetus maailma ei päästa ning ei tee ka annetajat suurt paremaks, eriti, kui annetati vaid enda rahulolu nimel. Annetus on nagu kingitus, kui see on siiras, siis sa ei oota midagi vastu. Tunned vaid rõõmu saaja rõõmust.


Täna loetuimad
Saun läks ehitusveast põlema
Perekondlik
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev
Lugudega asjade pood
Ühe saare naise lugu kriisi ajal (3.)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi
Neljalapselise maapere tegemiste pusle
Viikingite suvehooaeg stardib homme
Kirikud kutsuvad üle läve astuma
Iga ruut Saaremaast on kaardistatud
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes
Hiiumaal näeb Ameerika sportautosid
Rohemeeter – maastike elurikkuse hindaja
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (2)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (19)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (12)
Kommentaarid
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (43)
UUS! Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (12)
Kurb kuulda ja lugeda (19)
UUS! Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (1)
Kõrva-nina-kurguarst Oliver Vaide alustab vastuvõtte  (3)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (5)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (8)
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (31)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (7)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud