Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 19. aprill 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930




Arvamus

Tulevane maksusüsteem peab tagama kõigile parema homse (10)
Autor: Kersti Sarapuu, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Teisipäev, 10. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Keskerakond eesotsas peaminister Jüri Ratasega on alustanud Eesti ühiskonnas arutelu tuleviku maksusüsteemi üle, mis teeniks meie riiki ja rahvast parimal võimalikul moel.

Maksudebati eesmärk ei ole luua fooni peatseteks maksutõusudeks, pigem juhtida tähelepanu aasta-aastalt suurenevale vajadusele. Uuenenud maksusüsteem peab edendama majandust, motiveerima töötajaid ning muutma riigi turvalisemaks ja rahva sotsiaalselt kaitstumaks.

Muutuvas maailmas peab muutuma ka maksusüsteem

Tõepoolest, peame aru saama, et maailm muutub meie ümber iga päev ja ka eesmärgid muutvad. Toomas Hendrik Ilves ütles õigesti, et see, mis meid siia on toonud, see enam edasi ei vii. Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid.

2018. aastal oli maksukoormus Eestis 33%, seejuures Euroopa Liidu keskmine on 40% SKP-st. Meist väiksem on maksukoormus Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias. Eesti maksukoormus püsib järgmisel kahel aastal 33,2% juures ja langeb aastal 2022 32,7%-le.

Praegu on meil palju abi

Euroopa Liidu fondidest, mille abil oleme erinevaid investeeringuid rahastanud, kuid elu lõpuni ei saa sellele lootma jääda.

Lisaks on Eesti valitsussektori kulud osakaaluna SKP-st palju väiksemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2019. aastal olid valitsussektori kulud Eestis 39% ja Euroopa Liidus keskmiselt 46%. Peamine erinevus tuleb meie madalamatest sotsiaal- ja tervishoiukuludest.

Väikeriigina saame tõepoolest korraldada asju efektiivsemalt, kuid kusagil tuleb siiski piir ette. Ka 2020. aasta riigieelarve teine lugemine näitas, et meil on palju sektoreid, mis vajaksid täiendavalt vahendeid.

Mõned opositsiooni tehtud muudatusettepanekud järgmise aasta riigieelarvele olid küll üsna sisukad, aga kui konkreetseid katteallikaid pole välja toodud, siis ei ole võimalik neid ka kaaluda.

Tõepoolest, riigieelarve ei ole midagi muud, kui ühe pere eelarve. Selleks pereks on Eestimaa inimesed. Ja nagu igal pere eelarvel on ka riigieelarvel tulud ja kulud ning tasakaal.

Võrrand on paigas ning kui me tahame rohkem teenuseid, siis tuleb ka rohkem panustada. Teisi võimalusi lihtsalt ei ole. Seejuures on riigieelarves suur fikseeritud kulude osakaal – üle 80%.

Kas igavesti Põhjamaade tagaajajad?

Praeguse maksusüsteemi ajalugu ulatub taasiseseisvunud Eesti alguse aastatesse. Siis oli ühtlase tulumaksu üks eesmärkidest tagada maksude tõhus kogumine, sest taasiseseisvunud riigil puudus töötav ning kogenud ametkond maksude kogumiseks.

Selle puudumine oleks toonud kaasa maksude alalaekumise ning põrandaaluse majanduse osakaalu kasvu. Loodeti, et madalamad maksud distsiplineerivad inimesi paremini makse tasuma ning süsteemi lihtsus võimaldab seda ka tõhusamalt kontrollida.

Lihtsam süsteem tähendas vähem erandeid ning maksuauke, mistõttu oli maksuametil võimalik kontsentreerida oma jõude.

Seega oli see Eestis teadlik valik, mida keegi kahtluse alla ei sea, kuid me peame endalt küsima, kas seesama süsteem viib meid lähemale Põhjamaadele? Ma usun, et Eesti ambitsioonid on aastatega muutunud, kuid poliitikas on siiani vaadatud maksuküsimusi üsna ühekülgselt.

Kuigi ühiskondlik jõukus on kasvanud kiiresti, on see jagunenud erinevate inimeste ja ühiskonnagruppide vahel väga erinevalt.

Peaminister on rõhutanud, et Eesti uueks sihiks peab olema ühiskondlik tasakaal, mis toob endaga kaasa kestliku majanduskasvu.

Ühiskondlik tasakaal peab olema eesmärk

Kui rääkida ühiskondlikust tasakaalust, siis Eesti on olnud aastaid sissetulekute jaotuse poolest pigem Euroopa Liidu ebavõrdsemate riikide hulgas. Seda näitab Gini indeks, mis sobib kõige paremini iseloomustama ühiskondade sotsiaalset ebavõrdsust ja kihistumist. Mida madalam on Gini indeksi väärtus, seda võrdsem on ühiskonna majanduslik ja sotsiaalne seisund. Arenenud riikide Gini indeks jääb enamasti vahemikku 20–30% ja arenguriikide indeks vahemikku 40–60%.

Eurostati andmetel oli Gini indeks Eestis eelmisel aastal 31,7%. Viimastel aastatel on indeksi väärtus järjekindlalt langenud ehk ebavõrdsus on vähenenud. 2015. aastal oli näiteks Eesti näitaja 34,8%.

Ühest küljest võime olla uhked, kuid paraku on Põhjamaad meist sissetulekute võrdsema jaotuse osas veel kaugel ees. Soomes oli vastav näitaja eelmisel aastal 25,9% ja Rootsil 27%. Seejuures kõige väiksem ebavõrdsus Euroopa Liidus on Slovakkias, Sloveenias ja Tšehhis, kus Gini koefitsient on 23–24% vahel.

Näiteks on Eesti ja Sloveenia sarnasemad, kui me esmapilgul arvata oskame. Mõlemad riigid taasiseseisvusid üheksakümnendate alguses, samal ajal liitusid mõlemad riigid Euroopa Liiduga ning sarnasusi võib leida ka ühiskonnaelu, infrastruktuuri kaasajastamises ning tööhõive küsimustes.

Erinevustest paistab silma aga just maksusüsteem, kus Sloveenia kasutab viieastmelist üksikisiku maksusüsteemi.

Kahtlemata on astmeline tulumaksusüsteem suund, mille poole peaksime ka meie samm-sammult liikuma ja võtma eeskuju arenenud Euroopa riikidest.
Loomulikult ei piirdu maksusüsteem Eestis tulumaksuga ja süsteem on tervik, mida tuleb ka niimoodi vaadata. Aegade jooksul on käinud laual erinevaid ideid muudatusteks. Näiteks on jutuks olnud ka varamaksud, mis on Eestis võrreldes Euroopa Liidu keskmisega sisuliselt olematud.

Kui vaatame 2019. aasta Euroopa Liidu maksunduse ülevaadet, siis seal on iga liikmesriigi kohta toodud välja, milline osa maksudest laekub konkreetsest maksust. Kui tarbimise maksustamisel oleme Euroopa Liidus kaheksandal kohal, siis tööjõu maksustamise osas 15. kohal.

Seevastu kapitali ning vara maksude osas oleme Euroopa Liidu viimased ehk meie maksulaekumised protsendina SKP-st on kõige väiksemad. Ilmselt annab see mõtteainest kogu maksudebatiks.

Ettevõtjad tõstavad kohtumistel alati esile meie kõrget sotsiaalmaksu osakaalu. Nutikate töökohtade Eestisse loomine on keeruline, kui see on kõrgelt maksustatud just tööandja jaoks.

Seetõttu on jutuks olnud ka sotsiaalmaksu lagi. See annaks stiimuli tuua kõrgepalgalisi töökohti Eestisse. Eriti just näiteks IT-sektoris.

Teine positiivne aspekt sotsiaalmaksu lael on, et see vähendaks huvi viia ettevõtetest raha välja näiteks dividendide kaudu. Loomulikult peame mõtlema, kuidas liigume kliimaneutraalsuse suunas 2050. aastaks ning selles osas üle vaatama pakenditega seonduvad maksud, erihoolekandega seonduva jne.

Mõtteainet kahtlemata jagub, kuidas maksusüsteem tagaks hea elu nii meil kui ka meie järeltulijatel kogu Eestis. Keskerakond on selle küsimuse võtnud igatahes oma südameasjaks ning töötab oma ettepanekud välja 2020. aasta kevadeks.

Täna loetuimad
Algavad Aia tänava ehitustööd (3)
Salmel põles kõrvalhoone
Rallikolmik vallutab maailma ralliradasid (2)
Algab puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine (3)
Vallavalitsus ootab tagasisidet suviste prügikonteinerite paigaldamiseks (14)
Teeme Ära talgupäev uues vormis  (3)
Delifoodi jogurt tunnistati parimaks (1)
Kalastajat päästavad halvimast ettevaatusabinõud (1)
Piima hind ei tohiks olla madalam vee ja kütuse hinnast (4)
Balti liiga karikas libises jälle käest (3)
Audi toetab Risto Lillemetsa (2)
Valitsus kinnitas Mullutu-Loode kaitseala uued eeskirjad (1)
Muudatustest veterinaarõiguses – mis muutub ja miks?
Ametikooli Tervisenädala tegevused on avatud kõigile huvilistele (1)
Horvaatia MM-ralli algab neljapäeval (1)
Nädala loetavuse top 5
Algavad Aia tänava ehitustööd (3)
Salmel põles kõrvalhoone
Rallikolmik vallutab maailma ralliradasid (2)
Algab puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine (3)
Vallavalitsus ootab tagasisidet suviste prügikonteinerite paigaldamiseks (14)
Kommentaarid
Teeme Ära talgupäev uues vormis  (3)
Piima hind ei tohiks olla madalam vee ja kütuse hinnast (4)
Ametikooli Tervisenädala tegevused on avatud kõigile huvilistele (1)
Algab puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine (3)
Harry Raudvere asutab Põliseestlaste Rahvaerakonda (202)
Lumetõrje info teenuskeskustest (14)
Balti liiga karikas libises jälle käest (3)
Vallavalitsus ootab tagasisidet suviste prügikonteinerite paigaldamiseks (14)
Rallikolmik vallutab maailma ralliradasid (2)
Audi toetab Risto Lillemetsa (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud