Autor:
Ylle Tampere, accelerista.comTeisipäev, 12. november 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriIgal teisel Eesti elanikul on auto. Autostumine nagu ka linnastumine on jätkuvalt tõusuteel. Autoliiklust tuleb vähendada, sest selle osa kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisel on suur. Mis aitaks Eestis autostumise vastu? Eestis elab veidi üle 1,3 miljoni inimese, kellest umbes 60% elab linnades. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi linnastumine ning suuremate linnade valgumine üle piiride jätkub. See omakorda õhutab autostumist.
Trend on olnud otsejoones üles: selle sajandi algusaastatel oli iga kolme elaniku kohta üks sõiduauto. Vabariigi algusaastatel, 1921. aastal registreeriti sõiduautosid aga kõigest 110 ehk 10 000 elaniku kohta üks auto.
Maanteeameti statistika põhjal on tänase seisuga Eestis üks auto kahe inimese peale ning see arv pigem kasvab. Suur osa linnade lähiümbrusse kolinud inimestest jääb linnaga seotuks, käies sinna iga päev tööle, kooli, tarbima. /…/
Kõige rohkem – ligi 60 000 – imeb argipäeviti endasse Tallinn. Viimsi, Harku, Rae ja Kiili vallas on hommikuti vaikne, sest suurem osa inimestest on pealinnas tööl.
Linnas elades on lihtne olla keskkonnasäästlik, eriti, kui räägime Tallinnast või Tartust. Linnad on kompaktsed ja kesklinnas puudub vajadus kasutada isegi ühistransporti. Olemas on kergliiklusteed ja äpitaksod.
Pealinnas on oma inimeste jaoks ühistransport tasuta. Lühidalt: linnas elades saab isikliku autota hakkama. Kel vaja, võtab auto lühirendist või laenab pikemaks ajaks.
Eluks vajalikud teenused kolivad inimestele lähemale: näiteks on osa Harjumaa arste avanud praksise Tallinnas, suurtes keskustes, sest enamik arstivisiite tehakse tööajal.
Kontorikvartalites on juuksurid, koolid, lasteaiad – kõik selleks, et samast kohast saaks võimalikult rohkem asju korraga kätte. Linnast väljas elavatele inimestele võib see tähendada paradoksi, kus kodus käiaksegi magamas ja nädalavahetust veetmas.
Ökoloog, PhD Kristjan Piirimäe soovitab enne linnast välja kolimist kainelt järele mõelda, miks seda tehakse: kui küsimus on üksnes odavamas kinnisvarahinnas, siis võiks mõtte suburbianiks saamisest kõrvale heita.
Paari aastaga on kogu hinnavõit kulutatud ebamugavuste lahendamiseks, on soetatud auto ja teinegi. /…/
Autostumisega kaasnev häda ja viletsus
Transport tekitab Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitest veerandi. Kasvuhoonegaaside emissioon sektoris suurenes 19,4% alates aastast 1990, olles Euroopa ainus majandussektor, kus KHG emissioon on suurenenud.
Transport on suurim tervist ja keskkonda kahjustavate lämmastikoksiidide ja müra tekitaja. Autode lisandumine on Euroopa Eestisse toonud: enam pole haruldased tipptunnivälised ummikud linnades.
Ka sudutaolist kleepjat ollust võib niisketel madalrõhkkonnapäevadel Tallinnas kogeda.
AMTELI andmetel on viimastel aastatel Eestisse juurde tulnud vanu diiselmootoriga autosid Euroopast, mis siin linnaõhule karutempe teevad. Sealjuures on sisepõlemismootor üks ebaefektiivsemaid leiutisi üldse – tänaseid saavutusi silmas pidades.
Keskkonnaagentuuri infograafikast nähtub, kui ebaefektiivne on ICE auto tegelikult ning kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha.
Ka kõige ökomas mikromootoris kulub auto liigutamisele ainult veerand kütusest. Ülejäänu läheb ebatõhusale mehaanikale ja abiseadmetele – või lihtsalt muutub soojuskadudeks.
Elektriautod pole lahendus
Plaan minna täielikult üle elektriautodele ei aita kuidagi autostumise murekohti lahendada. Lisaks plaanitavale elektriautode toetusmeetmele oleks vaja ka elektriliste kergliiklusvahendite ostutoetust: et kui juba elekter, siis ikka täiega.
Eestis on e-autode osakaal marginaalne ja jääb selliseks pikaks ajaks. Automaksu pole kavas, e-autode tarned Eestisse on suure hilinemisega, laadimisvõrk alles areneb jne. Jätkuvalt tekitab küsimusi kiviaegne elektritootmine, mis võimaliku ajamist saadava kasu nullib.
Elektriautod ei päästa liiklusummikutest, transpordisektori hõlmatud suurtest maa-aladest ega aita vähendada liiklusõnnetusi (ka kõige targem isesõiduk annab lolli juhi käes alla).
Linnad inimestele!
Üleskutse “linnad inimestele!” võib kõlada veidi totralt, aga kui on teada, et üksteise kukil paljukesi koos elavad inimesed avaldavad loodusele väiksemat mõju kui üle linnaääre valguvad autostunud tüübid, siis tuleb alustada linnade inimestele sobivaks disainimisest. /…/
2016. aastal tõi Euroopa Keskkonnagentuur oma liikuvusaruandes välja, et tervist ja keskkonda säästev arukas transpordisüsteem vajab juurutamiseks korraga eri lahendusi: investeeringuid linnaplaneeringusse, eelistatult rohelisemaid liikumisviise, alternatiivkütuste kasutuselevõttu, tõhusat maksusüsteemi jpm.
Linnade planeerimisele tuleb läheneda teaduspõhiselt ja mitte karta karmimaid nõudeid, nende rakendamist ja kontrolli.
Säästlik ja arukas transport täidab inimeste liikuvusvajadused ja seatud kliimaeesmärgid: linnaõhk on puhtam, liiklust on vähem, müra vähem, liiklusõnnetusi ja ummikuid ka vähem.
Aktiivsete liikumisviiside, kõndimise ja jalgrattasõidu soodustamine võib aidata karmide terviseprobleemide vastu, nagu südame-veresoonkonna haigused ja rasvumine.
Kokkuvõttes ei ole probleem
ainult transpordisüsteemi eri osades – autodes, lennukites, teedes, laevades või kütustes –, vaid selles, et inimesi ja kaupa on vaja viia ühest kohast teise lihtsalt, ohutult ning tõhusalt.
Meil tuleb luua keskkonnasäästlikum, arukam ja terviklikum süsteem, mis rahuldab liikuvusvajadusi kasutajate nõudmiste järgi. /…/
Unistamine on tasuta. Ja ärge muretsege, keegi ei sunni teid autost loobuma. Lihtsalt jube mõistlik oleks oma elu ka linnaservas seada nii, et lapsed käivad kodulähedases koolis ja autosõitude arvu ja aegu optimeerida nii, et mitu pereliiget saaksid sama sõidukiga asjad aetud.
Teate, miks see veel hea on? Teil on võimalus kulusid kokku hoida nii, et saate osta kallima ja parema auto. Mis omakorda tähendab, et väike keskkonnategu on juba tehtud: soomlaste uuringust nähtus, et kui kõik ostaksid uuemad autod, oleks õhk puhtam. Isegi ummikutes. Uuem “tavaline” auto on parem kui vana pann. /…/
Tervikuna loe: accelerista.com
Infotelefon: 455 3133
