[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 13. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

Moldovast ja kurdidest
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Kolmapäev, 06. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Pühapäeval toimus Moldovas kohalike valimiste teine voor, kus muu maailma tähelepanu koondus pealinna meeri valimistele.

Tuletaks meelde, et USA, Venemaa ja Euroopa Liidu ühissekkumise tulemusena (jaa-jaa, 21. sajand!) pandi Moldovas juunis ametisse valitsus, kus Euroopa-meelsed ja Moskva-meelsed jõud on võrdselt esindatud.

Peaministriks on Euroopa-meelsete juht Maia Sandu, riigi presidendiks aga valiti veel kolm aastat tagasi Moskva-meelne Igor Dodon. Kohe lahvatanud kahevõitluse seniseks tipuks olid Dodoni Moskvale antud lubadused tema kõnes ÜRO Peaassambleel, milleks tal Sandu sõnul õigust polnud, nüüd siis oli küsimus selles, kumma poole mees saab Chişinӑu linnapeaks.

Hääletustulemus 124 000:113 000 oli Moskva mehe kasuks, kuid valimisosalus kõigest 38% ehk viimaste aastate madalaim. Hääletajaist olid 54% naised – mehed, teadagi, olid tööl välismaal ja 18–25-aastasi käis valimistel 7%. Ainuke sisuliselt uus moment sotsioloogidele oli see, et 26% vastvalinutest keeldus exit-polli (= küsitlemine kohe pärast valimisruumist lahkumist) tegijatele ütlemast oma valikut.

Säärast üleminekuühiskonnale omast käitumist täheldati Ida-Euroopa riikides 1990-ndatel ja selle taasilmnemist tuleb võtta kinnitusena, et moldovalased pole kindlad selles, kuhu neid üle nende peade viiakse.

Mõistmaks seda, kuivõrd avalikult Moldovas suurt poliitikat tehakse, lisaks fakti, et president Dodon läks pärast hääletamist Transnistriasse – Venemaa sõjaväeosa toel püsivasse separatistide „riiki“, et koos selle juhiga tähistada Venemaa riigipüha, rahvusliku ühtsuse päeva. Vastav ametlik teade sellest ilmus, tõsi, pärast valimistulemuste avaldamist.

Kuna moldovalastel ei jää kodustest asjadest midagi teadmata, siis haritud väikerahvana (muide, Moldova on üks vähestest prantsuse keele kantsidest Euroopa Liidus – 70% kooliõpilastest õpib seda Pariisi toel) on nad mõistagi kursis mujalgi toimuvaga ja eks endi suure kolmiku hoole alla võtmise kõrval on märgatud sedagi, mida tehakse kurdidega. Tegelikult on too mäng alles pooleli ja väärib lahtirääkimist.

Suurem osa 20 miljonist kurdist elab Türgis, Iraanis, Iraagis ja Süürias. Ainus kurdi riik – Mehabadi vabariik 1945–1946 asus Iraanis ja selle Mustafa Barzani juhitud armee riismed läksid pärast NSV Liidus ringiekslemist 1960. a tagasi Põhja-Iraaki ja panid aluse sealsele autonoomsele Kurdistanile, mille olemasolu kinnitab USA koostatud 2005. a Iraagi põhiseadus. Selles Kurdistanis, mille keskus on Erbil, käib ka Venemaa Gazpromi, Rosnefti, USA ja Prantsuse kompaniide osalusel usin nafta- ja gaasitootmine, mis suunatakse turule läbi Türgit rajatud torude.

Süüria kodusõja käigus pöörasid sealsed kurdid Assadi režiimile selja ja moodustasid 2014. a USA õhujõudude poolt kontrollitud Põhja-Kirde-Süürias oma Rojava nime kandnud autonoomse piirkonna.

Kurdid olid USA poolt juhitud koalitsiooni peajõuks võitluses ISIL kalifaadiga, samas pinnuks silmis Türgile, kes loeb Süüria kurde Türgis autonoomia eest võitlevate kurdide tagalaks.

Jaanuaris 2019 tuletas Venemaa president Putin ootamatult oma Türgi kolleegile avalikult meelde, et on olemas 1998. a sõlmitud Türgi-Süüria memorandum, mis lubab Türgil korraldada julgeolekuoperatsioone ka Süüria territooriumile. Raske öelda, kuivõrd oli tegu katsega suunata Türgi sinna, kus USA ees, ent president Trump andis ise suure  üllatusena 6. oktoobril teada USA vägede lahkumisest Kirde-Süüriast NB! Iraagi Kurdistani.

Kaks nädalat lahkas Trump asja eht ärimehelikult, tuletades meelde, et oli vastu USA sissetungile Iraaki 2003. a, ent kui „sissetung ette võetakse, tuleb nafta endale võtta“. Järgneski teade, et USA väed viiakse Iraagist tagasi Süüriasse „kaitsmaks sealset naftatootmist, et kurdidel oleksid sissetulekud“.

Kui nüüd lisada, et Trump lubab juba kolmandat aastat „sajandi tehingut“ palestiinlastele – nende riiki ei tule, tuleb aga majanduslik õitseng uutes loodavates megakeskustes –, siis pole selles kurdide jutus midagi uut. Ainult et pole ka „sajandi tehingut“ ja suures poliitikas on otsustajaid rohkem kui üks ning isegi Venemaal on mitu poliitikat ja propagandat korraga.

Kui Moskva-Istanbuli-Teherani ühisdokumentides rõhutatakse kogu aeg, et Süürias pole kohta separatismile, siis mis kandi pealt ka ei võtaks Moskva poliitikat Transnistrias või Ida-Ukrainas, on see puhas separatism ja selle õhutamine.

Pole juhus, et Ungari liider Orban, kellele meeldib suures poliitikas kaasa lüüa ja kes sai hakkama sellega, et tõi praegustes tapatalgutes kõige rohkem kannatavate Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kristlike kirikute juhid Budapesti kohtuma Putiniga, teatas täielikust toetusest „Erbili kurdidele“. Ehk siis ikkagi kurdide teatud omariiklusele, mis on olemas tänu nii Moskvale kui Washingtonile.

Selge see, et Põhja-Süürias sai Rojava tekkida ainult tänu sellele, et Iraagi Kurdistan oli olemas. Olud muutusid ja Rojava tuli tühistada, ent selle taga olnud inimesed on alles, kõigest 30 km kaugusel sealt, kus nad olid ja mõistagi ootavad uue võimaluse avanemist. Ehk siis – kurdi riigi loomise lugu läheb edasi.

Täna loetuimad
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi
Eesti 100 parimast restoranist üks asub Muhus ja kaheksa Saaremaal (9)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (2)
Maakonna arengukonverentsil on kõne all kolme valla tulevik
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (8)
SÜG-i õpilased lähevad kodukandi tööandjatega tutvuma
Lugeja küsib, jurist vastab
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (1)
Raul Rebane: edukaks ei saa pingutamata
Noored katsetasid videomängude ööl uusi mängukonsoole
JUHTKIRI - Õhusõit on ajavõit
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Pereansamblid pidasid festivali
Kommentaarid
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Eesti 100 parimast restoranist üks asub Muhus ja kaheksa Saaremaal (9)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (2)
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (8)
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (1)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (5)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud