[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 17. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Arvamus

Hammaste säilitamise asemel nende remontimine? (23)
Autor: Marek Vink, hambaarst
Esmaspäev, 04. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Täiskasvanute hambaravihüvitiste süsteem on paraku kahe aasta jooksul tõestanud, et see ei toimi ega paku võimalust kõikidel inimestel saada parimat hambaraviteenust.

Nimelt pidi alates 2017. aasta keskelt kehtima hakanud süsteem 40eurose hüvitisega võimaldama kõigile täiskasvanutele esmavajaliku hambaraviteenuse, kuid jätkuvalt ei ole suur osa hambaraviasutusi Haigekassaga vastavaid lepinguid sõlminud.

Probleemid hambaravihüvitise rakendamisel on teada ka valitsuskoalitsioonile, kelle leppes ja tööplaanis on sõnastatud eesmärk, millega vaadatakse üle hambaravihüvitise kord ning muudetakse hüvitis patsiendiga kaasakäivaks – sealjuures, pöörates erilist tähelepanu profülaktikale ja noorte hambaravile.
Milles siis on probleem?

Esiteks, praeguse seadusega on loodud täiskasvanute hambaravihüvitise süsteem, mis peaks olema kõigile ligipääsetav, kuid faktiliselt ei saa enamus patsientidest hüvitist kasutada. Pooled teenuseosutajatest, kes teenindavad enam kui 2/3 patsientidest, ei ole nõus hüvitise vahendamiseks vajalikke lepinguid etteantud tingimustel Haigekassaga sõlmima.

Hambaravihüvitise ligipääsetavuse probleemi ilmestab seegi, et kuigi hambaravi visiite tehti Tervise Arengu Instituudi andmetel 2018. aastal 0,3 protsenti enam kui aasta varem, siis täiskasvanute (15 ja vanemad) hambaravi visiitide arv kahanes samas suurusjärgus ehk 3000 visiidi võrra. Languse taga on eeskätt Tallinn, kus visiitide arv kukkus 14 000 võrra. Langused olid veel Jõgevamaal (7860 visiiti vähem), Lääne-Virumaal (-3066), Läänemaal (-578), Järvamaal (-280), Saaremaal (-127) ning Põlvamaal (-113).

Kehv ligipääsetavus on tekitanud aga olukorra, kus inimene peab hüvitise saamiseks oma hambaarsti vahetama. Seega tuleb lahendada nende patsientide mure, kes ei soovi või ei saa pelgalt hüvitise kasutusse võtmiseks seda teha.

See, et hüvitise kasutamiseks hambaarsti vahetamine toob kaasa juba tehtud protseduuride asjatu kordamise, on asja üks pool, aga lisaks katkeb nii ka pikaajaline usalduslik arsti-patsiendi suhe, mis on kroonilise mittenakkushaiguse (milliste hulka tänapäeval suuõõne haigused loetakse) kontrolli all hoidmisel ülioluline.

Teiseks, hüvitise loomisel võeti eesmärgiks tuua hambaarsti juurde need inimesed, kes viimastel aastatel arsti vastuvõtul pole käinud või on teinud seda ebapiisava regulaarsusega. Hüvitise loomisel eeldati, et arsti juures mittekäimise põhjused on seotud hambaraviteenuse maksumusega, mille riik oli 100% jätnud patsiendi kanda. Kuid reaalsuses ei ole hambaarsti regulaarselt külastavate inimeste osakaal kahe aastaga märgatavalt tõusnud.

Kuidas on võimalik hambaravihüvitise süsteemi parandada?

Kui soovime ühiselt rahastatud hüvitisesüsteemiga pikemas vaates ühiskonnale põhjustatavaid tervishoiukulusid vähendada, siis on eriti tähtis, et hambaraviteenused, sh profülaktika oleks solidaarselt kättesaadav kõigile.

Näiteks võiksid täiskasvanud patsiendid, kes ei saa/soovi kasutada täiskasvanute hambaravihüvitist Haigekassaga lepingut omava teenuspakkuja juures, saada oma hambaarsti juures profülaktikateenuseid (nt 30 eurot 50% omavastutusmääraga).

Teenuste loetelu oleks piiratud esmase ja teisese preventsiooni protseduuridega ehk haiguse põhjusliku raviga.

Endiselt taotleb enam kui tuhandet hambaarsti esindav Eesti Hambaarstide Liit, et valitsus võtaks eesmärgiks täiskasvanute hambaravi hüvitise korraldamisel ülemineku proteesihüvitise sarnasele korraldusele - rakendades täiskasvanute hambaravi puhul piirhindadeta rahalist hüvitist.

Rahaline hüvitis – erinevalt mitterahalisest hüvitisest – võimaldab patsiendil kasutada riigipoolset toetust ükskõik millise hambaarsti juures ehk see ahendab samuti praeguse kehva kättesaadavuse probleemi.

Hambaarstide liidu kindel soov on, et hüvitiste süsteem pööraks rohkem tähelepanu preventsioonile ja haiguse põhjuste kontrollimisele.

Seni kuni tähelepanu piirdub võimalikult madala hinnaga hambaaugu (ajutiseks kujuneval) täitmisel (sest haiguse põhjust kontrollimata mädaneb hambakude täidise kõrvalt edasi), on rahvatervise mõttes hambaravihüvitisele kulutatud eurode efekt rasvane null.

Riiklikult rahastatud haiguste tagajärgedega ja tüsistustega tegelemine ei aita pikemas vaates kogu ühiskonnale järjest kulukamaks kujunevast hammaste lõputu ravimise spiraalist välja tulla.

Meie tegevuse peamine eemärk peab olema elanikkonna suuterviseteadlikkuse tõstmise kaudu inimeste võimestamine ehk neile sisemise kontrolltaju andmine haigustegurite kontrollimiseks.

Inimeste jõuetuse põhjuste osas oma tervisekäitumist parandada peab aga praegu esimesena peeglisse vaatama riik, kes tervise säilitamise asemel selle remontimist rahastab.

Täna loetuimad
Perekondlik
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (11)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (16)
Käib kampaania “Teeküünla ümbris pole prügi!” (1)
Kaks saarlast pääses Eesti Laulu poolfinaali
Orissaares lammutatakse vana kauplusehoonet
Koplimäe tegusate tegemisi kaemas (1)
Pille Lengi: head asjad juhtuvad ägedate inimestega (1)
Ministeerium nõustus Sandla sadama detailplaneeringuga
Hambaravihüvitis on aidanud (5)
Saaremaa ühineb üle-eestilise helkurkõnniga (1)
Prokurör: laste väärkohtlemise tõendamine on keeruline (3)
Kliimakriis mõjutab tõsiselt iga täna sündiva lapse tervist  (4)
Õppereis Kurgjale
Klaveripäev Hiiumaal
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (22)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (8)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (14)
Perekondlik
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (37)
Kommentaarid
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (37)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (16)
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (11)
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (16)
Millal muutub veidrus ohtlikuks pseudoreligiooniks? (14)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (67)
Hambaravihüvitis on aidanud (5)
Suitsetajad häirivad hambapolikliiniku tööd (10)
Saaremaa ühineb üle-eestilise helkurkõnniga (1)
Kliimakriis mõjutab tõsiselt iga täna sündiva lapse tervist  (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud