[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 14. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Arvamus

Uued pühad ja meie
Autor: Jüri Kallas
Laupäev, 02. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Viimasel ajal on niimoodi, et oktoobri teises pooles algab üks lõputu kiun ja hala. Teemaks halloween ja juurteta inimesed-organisatsioonid, kes meie rahvuspärandit selle väljamaise püha propageerimisega hävitavad. Sotsiaalmeedia on täis nn õiglast raevu, et mis halloween, kui meil on mardid ja kadrid – ollakse vihased või võetakse asja naljaga, aga ulg ja hammaste kiristamine kostab kaugele.

Tänavu oli halloweeni-vastast vingumist isegi vähem, sest rahvuslikke avaldusi pole praegu popp teha – saad ekreiidi sildi külge või suisa natsitempli. Küll aga võttis punktivõidu ajakirjandus, kes traalis Facebooki ja leidis sogasest veest siiski ühe rammusa kala. Folgipealiku üleskutse, kus ta ässitas inimesi boikoteerima Kalevi toodangut, sest magusafirma on müüki paisanud halloweeni kommid. Ka kutsus folgipealik üles ostma naaberriikide magusatoodangut. Ei möödunud päevagi, kui magusatootja lõi vastu ja teatas, et neil on ka martide-kadride kommid. Otse ei öeldud, aga eks igaüks sai niigi aru, et kitsaskoht on hoopis kaubanduse väravates.

Põhimõtteliselt olen ma ju nõus, et oma asja võiks hoida ja propageerida, kuid sellega on üks aga... Täiskasvanud inimene saab aru, et esivanemate pärand ja mis kõik veel, aga laps vaatab, et lihtsalt igav ja ilmetu. Tunnistame või mitte, aga maailm on lahti ning kõik see meie oma võistleb alati ja kõigega mujalt maailmast. Kõigega, mis värvikirevam ja enamjaolt ka efektsemalt teostatud ja pakendatud. Reeglina on rahvusvaheline kraam ka taskukohasem. Kaunishinged pööritavad eelneva jutu peale muidugi silmi ja heidavad mulle tammepaku-raskusi etteheitvaid pilke.

Et mu mõte veel selgem oleks, siis räägiks omaenda lapsepõlvest. Lapsele ikka tehakse kingitusi ja minu jaoks olid kõige tobedamad, et mitte öelda nõmedamad kingitused just isekootud sokid ja kampsunid. Jah, on üks päris õige teooria, et kingitus peaks olema ootamatu ja pisut ebapraktiline. Laps nii abstraktselt ei mõtle, küll aga ei pea laps kingituseks asju, mida vanemad talle niikuinii ostma või tegema peaksid. Pealegi ei ole mingi tagasihoidliku välimusega eestlaslik kudum lapse jaoks kuigi äge asi. Lihtsalt ei ole. Eks ma olin juba lapsena tark ja delikaatne isik ning taipasin, et kingituse üle pole ilus viriseda – mille rumalam laps lihtsalt välja jonnis, see jäi mulle sisse, traumat ei saanud, aga mõtteid tekkis. (Ma loodan, et mu ema neid ridu lugedes ei pahanda.)

Tulles aga tagasi halloweeni juurde, siis mulle tundub ajuti, et küsimus pole mitte mingis erilises austuses ja armastuses martide ja kadride vastu, vaid pigem on mingi halloweeni-viha, mis vajab väljaelamist. Ameerikaliku elulaadi pealesurumise vastu jne. Mõneti mõistetav, sest neid imporditud uuspühasid meil ju ikka jagub: valentinipäev, Püha Patricku päev ja kindlasti on midagi veel. Coca-Cola poolt kaaperdatud ja igati kommertsialiseeritud jõuludest rääkimata. Selle taustal on suisa hämmastav, et meile pole jõudnud tänupüha koos suure kalkunisöömisega.

Halloween on neist kõigist ilmselgelt kõige paremini meil kanda kinnitanud. Olgu, jõulud ehk rohkem, aga sellel oli juba põhi enne all. Halloween tuli mõneti tühjale kohale, kuigi ka seda võib siduda martide-kadridega. Samas, halloweenil on võimsad taustajõud arvukate õudusfilmide ja -lugude näol. Inimene ei pruugi sellest pühast midagi suurt teada, aga sümboliks olevat näoks lõigatud ja küünlaga seest valgustatud kõrvitsakesta teab tõenäoliselt igaüks. See on nii tuntud kujund, et me lastena tegime arbuusikoorest tontliku näo ja panime taskulambipirni sisse, ise halloweenist midagi teadmata.

Olgem ausad, halloween on laste ja noorte seas omaks saanud. Lisame veel filmifännid ja raamatute lugejad ning saame pühale päris korraliku kandepinna. Tõenäoliselt pole suhe selle kõrvitsapühaga kuigi sisuline, pigem ikka lahedad maiused, kollid, karneval ja mõnusad peod. Samas, kui sisulised on ka meie teadmised mardindusest ja kadrindusest? Kui jätta kõrvale folkloristid ja folgilembene pastlarahvas, siis ülejäänutele on ka kohalikud pidustused karneval ja ukselt uksele käimine, ehk ka mõni külapidu. Üldiselt sama, mis halloween, aga takusem ja hallim. Eks halloweeni-vastased tajuvad samuti seda ning eks sealt see viha ja kius.

Ulgumise ja hammastekiristamise asemel võiks mardi- ja kadripäeva saatusele kaasaelajad hoopis mõelda, kuidas rahvuslikku pärandit kaasaega tuua, kuidas seda tänapäeva sihtgrupile n-ö söödavaks teha. Jah, seda on püütud teha ning au ja kiitus tegijatele. Eks kaasajastamisega on ka see oht, et lõpuks võib tekkida küsimus: mille poolest see kõik halloweenist erineb? Või siis tõuseb lärm pärandikultuuri leeris, et miks pole autentne, miks lörtsitakse meie esivanemate pärandit?

Nokk kinni, saba lahti, nokk lahti, saba kinni... Alati on keegi, kes pole rahul. Kuid kui ei proovi, siis ei juhtu ka midagi. Hetkel on selge – halloween on kohal ja halloween on võitnud. Olgu, võib-olla pole see võit lõplik, aga kindel on see, et mardi- ja kadripäev taanduvad. Taanduvad ja tegelikult kogu aeg kaotavad oma positsiooni. Kui võimud halloweeni just seadusega ära ei keela, siis mina küll ei näe, kuidas mardid-kadrid taas populaarseks saaksid? Kelle jaoks mu lugu liig pessimistlik tundub, siis nendel on võimalus end ehk lohutada sellega, kuidas mina olen rumal, kuidas ma midagi või suisa kõike ei tea, kuidas ma ilmselgeid asju ei näe... Lohutuseks ehk käib kah.

Täna loetuimad
Perekondlik
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (23)
Teelt välja sõitnud autos sai naine viga
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (7)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (6)
Laoküla rahvas on alates oktoobrist hädas joogiveega
Aaro ja Liisa Nursi: saare peal on mõnus elada
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud
SÜG-i õpilane võitis rahvusvahelisel olümpiaadil pronksi
Lastevanemate päkapikkude dilemma
Kes ei tahaks hea välja näha
Lasteaialastele tutvustati muusikapisikuid
JUHTKIRI - Parim kingitus
Milliste ettepanekutega läheb riik vastu eelarveläbirääkimistele linnade ja valdade liiduga
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (8)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (6)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (15)
Rehe tänava saunamaja vahetas omanikku
Purjus mees sõitis autoga katusele  (8)
Kommentaarid
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (23)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (6)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (7)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (60)
Tuuli Pärtel: uskugem Saaremaa helgesse tulevikku (21)
JUHTKIRI - Ääremaastumise nüansid (24)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (15)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (6)
Kuressaarele anti üle Euroopa spordilinn 2020 tiitel (7)
JUHTKIRI - Turvatunne on tähtis (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud