[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 21. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

Rahvaloendus maailmas: kelle uksele loendaja koputab? (3)
Autor: Diana Beltadze, statistikaameti rahva ja eluruumide registripõhise loenduse projektijuht
Kolmapäev, 30. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Uus aeg nõuab uuendusi ka rahvaloenduse metoodikas. Inimesed liiguvad maailmas rohkem ringi, elavad mitmes kohas ja töötavad eri riikides. Kuidas kavatsevad riigid oma rahva üle lugeda?

Nüüdisaegsete meetoditega on võimalik saada kvaliteetseid andmeid kiiremini ja odavamalt kui traditsiooniliselt ühe ukse tagant teise taha käies.

ÜRO Euroopa majanduskomisjoni (UNECE) kuuluvast 56 riigist viis loobusid traditsioonilisest loendusest juba 1990. aastal, kaheksa riiki 2000. aastal ja 19 riiki 2011. aastal.

Järgmisel loendusel 2021. aastal kavatsevad riigid kasutada senisest enam uusi tehnilisi lahendusi (internet, elektrooniline andmekogumine) ja paljud riigid tahavad korraldada registripõhise loenduse.

Kes koputab uksele, kes kasutab registreid

Tavaloenduse ukselt uksele kavatseb korraldada 95 riiki, neist 22 UNECE riiki. Loendusel tahavad registreid kasutada 42 riiki, nende hulgas 15 riiki kavatsevad korraldada loenduse ainult registrite põhjal. Üksnes Prantsusmaa korraldab traditsioonilise jadaloenduse (loendus, kus rahvastik on jaotatud osavalimiteks ja osad loetakse üle eri aastatel).

Eelmisel rahvaloendusel 2011. aastal kasutas registreid loendusandmestiku saamiseks ainult üheksa riiki. Seekord on täielikult registripõhine loendus kavas ka meie naabritel Lätis ja Leedus.

Aeglane üleminek

Loendusmeetodi muutus riikides on olnud küllaltki aeglane. Juba 1970. aastast on statistikud otsinud alternatiivseid meetodeid, et vähendada loenduse maksumust ja vastajate koormust. Suur osa Euroopa riike (34) kasutas 2011. aastal siiski traditsioonilist loendust.

Kuigi paljudel Euroopa riikidel olid olemas loenduseks vajalikud põhiregistrid, ei olnud enamikus riikides võimalik korraldada loendust registrite alusel. Selle peamised põhjused olid järgmised: andmed ei olnud kvaliteetsed ega ajakohased; registrites oli liiga vähe andmeid, mille põhjal loendustunnuseid moodustada; registrid ei olnud ühtse standardiga; andmete kasutamist takistasid tehnilised või juriidilised probleemid.

Enamikus riikides kasutati eelmise loenduse eeltöödel riiklikke andmekogusid (aadress-nimekirju). Nende alusel täiendati ka puudulikke andmeid ning kontrolliti ja hinnati andmekvaliteeti. Mõned riigid eeltäitsid registriandmete alusel loenduslehed. Eesti kasutas registrite andmeid loenduse kvaliteedi hindamiseks.

Peamised murekohad

Loenduse korraldamist reguleerivad õigusaktid on enamikus riikides üsna detailsed. Kui kasutusele võeti rohkem administratiivseid andmeid, muutsid paljud riigid ka oma õigusakte.

Riigid, kes on võtnud suuna registripõhisele loendusele, on kasutanud traditsioonilise rahvaloenduse tulemusi, et koostada statistilisi registreid või parandada olemasolevaid halduslikke andmekogusid. Ka Eestis korrastati aadressiandmeid.

Suvel 2019 korraldatud riikide küsitluses tulid välja järgmise loenduse ettevalmistamise põhiprobleemid. Kõige rohkem teeb muret uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamine ja loendusandmete kvaliteet, samuti on paljudel riikidel endiselt keeruline leida loenduseks piisavalt raha.

Nagu näitab teiste riikide kogemus, on uusi meetodeid rakendatud järk-järgult. Seetõttu ei olnud ka Eestis mõistlik muuta loendusmeetodit korraga ja 2011. aasta loendus korraldati segameetodil (traditsiooniline loendus koos registrite kasutamisega). Kas järgmine loendus on täielikult registripõhine või kombineeritakse registrite ja valikuuringu andmeid, sellele küsimusele saab statistikaamet vastuse pärast teist prooviloendust.

Allikas: statistikaameti blogi


Täna loetuimad
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (15)
Osa Orissaarest mattus pimedusse
Saarlased „Südame sosinat” ei näe  (1)
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (2)
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (3)
Epp Kikase asemikuks sai Riina Noormägi
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (1)
Lasteaedade spordipäeva võitis Kärla lasteaed
JUHTKIRI - Asjata märgukirjad
Suhted inimese ja Jumala vahel olgu korras
Tootjad ja keskkond muutuste tuules
Tunne Kelam avab oma fotonäituse
Kirikuteated
Moosese imetabane sünnilugu
Nädala loetavuse top 5
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (26)
Kus lõpeb nali? (12)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (9)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (13)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (7)
Kommentaarid
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (15)
KTG soovib endale projektijuhti (9)
Saarlased „Südame sosinat” ei näe  (1)
Gripi vastu vaktsineerimisi rohkem kui mullu (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (72)
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (3)
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (2)
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (1)
Politsei saab rulaparki jätkuvalt väljakutseid (9)
Aasta hoolekandjaks pürib viis kandidaati (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud