[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 12. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

Kuidas lahus pered ühe katuse alla kokku viia
Autor: Ethel Maasing, statistikaameti juhtivanalüütik
Laupäev, 19. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuidas saada registripõhisel loendusel õigesse eluruumi kokku perekond, kes lasteaia-, koolikoha või mõne muu soodustuse pärast on oma elukoha registreerinud aadressile, kus nad tegelikult ei ela? Appi tulevad teised registrid.


Esimesel prooviloendusel 2016. aastal selgus registriandmetest, et Eestis on nelja aastaga kasvanud hüppeliselt üksikvanemate arv. Eelmisel, 2011. aasta loendusel oli üksikvanemaid kokku 85 600, 2016. aasta alguseks oli neid aga juba üle 143 000.

Alates sellest hetkest hakkasid statistikaameti metoodikud otsima lahendust, kuidas kasutada loendusel infot inimeste kohta, kes päriselt elavad koos, kuid rahvastikuregistris nii oma elukohta ei registreeri.

Kuidas kasutada teiste registrite infot

Järgmisel, 2021. aasta rahvaloendusel on plaanis kasutada vähemalt 24 registri andmeid. Ka elukoha määramisel on võimalik arvestada lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite infoga. Näiteks viitab partnerite kooselule see, kui nad on saanud hiljuti ühise lapse või abiellunud. Samuti võib arvata, et koos elavad paarid, kelle elukoht on kaasomandis või kes sõidavad sama autoga. Lisaks leiab meie registritest infot selle kohta, kui keegi teine on sinu eest ostnud apteegist välja digiretsepti ravimi. Üldjuhul teeb seda ju inimene, kes elab su lähedal.

Lisaks kooselule viitavatele märkidele leidub registrites teavet, mis osutab, et paar siiski ei ela koos. Näiteks saab registrist kätte info, kui abielupaar on lahutanud või üks vanematest maksab elatisraha.

Koos või lahus elamise tõendamiseks ei piisa siiski ainult ühest nimetatud jäljest. Seetõttu on metoodikud koostanud mudeli, mis hindab, kes võiksid tegelikult koos elada. Kui koos elavad partnerid on leitud, on vaja välja selgitada nende ühine elukoht. Selle jaoks oleme välja töötanud paiknemise mudeli.

Kus pered elavad

Kui on teada inimesed, kes moodustavad perekonna, on võimalik erinevatest registritest leida kõikide pereliikmete aadressid, mis nad on teada andnud. Rahvastikuregistrist on võimalik leida kõigi perekonnaliikmete registreeritud aadressid ning kinnisturaamatus on kirjas kõikide liikmete omandis olevad eluruumid. Lisaks võivad metoodikud kasutada töötukassale antud andmeid. Praegu on kasutuses need andmekogud aadressidega, mis on liidestunud aadressiandmete süsteemiga, mis on igale eluruumile (korterile/majale) omistanud ühe koodi. See on muutnud aadresside töötlemise lihtsaks.

Kui kõik pereliikmetega seotud aadressid on teada, saab välja selgitada, millises eluruumis on võimalik perel elada. Seejuures arvestatakse infoga, kas eluruumis on perele piisavalt ruumi.

Ilmselgelt ei sobi perele elamiseks eluruum, kuhu on juba registreerinud oma elukoha keegi teine. Samuti ei ela suur pere tõenäoliselt ühetoalises korteris ning üldjuhul on valinud pere koduks eluruumi, kus on olemas kraanivesi, vesiklosett, vann, köök, keskküte. Taolist infot nimetame paiknemise märkideks.

Millised on senised tulemused

Esimese tegevusena asusid rahvaloendusega seotud metoodikud otsima üksikvanematele partnereid. Kasutades eelmise prooviloenduse registri andmeid, said kaaslase peaaegu 40 000 üksikvanemat, neist peredest 70% õnnestus paigutada ühisesse elukohta. Üksikvanemate arv vähenes esialgse 143 000 pealt 103 000ni.

Sama metoodikat on võimalik kasutada ka teiste partnerite elukoha väljaselgitamiseks. Ka lasteta paarid võivad olla registreerinud oma elukoha erinevalt ning nende kohta on samuti olemas info erinevates registrites. Täpsemad tulemused mudelite töökindluse kohta selguvad selle aasta prooviloenduse tulemustega.


Avaldatud statistikablogis

Täna loetuimad
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Margus Vaher avaldab, kuidas naisi tõeliselt õnnelikuks teha  (2)
Autod on saatanast! Tõsi või!? (24)
Kaali kraatri taristu tehakse korda (2)
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia (2)
Õpilaste polaarviktoriin viib võitjad Arktikasse
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale (11)
Tänak: peame lootma legendile (3)
Muusikakooli noored esinesid festivalil
Tuleviku Kompassi fookuses on inseneeria
Risto Lillemets on 2019. aasta nominent
Mattias Tass alustas Ameerikas võidukalt
Kontrast jõuab Tartusse (1)
Nädala loetavuse top 5
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Pereansamblid pidasid festivali
Väärikate konverents tõi täismaja (9)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Kommentaarid
Tänak: peame lootma legendile (3)
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale (11)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Autod on saatanast! Tõsi või!? (24)
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Kontrast jõuab Tartusse (1)
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia (2)
Kaali kraatri taristu tehakse korda (2)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud