[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 12. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

Valge mehe süü (12)
Autor: Jüri Kallas, literaat
Neljapäev, 17. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kunagi ühes Hollywoodi filmis ütles meespeategelane, et ta on ühiskonna kõige tagakiusatuma inimgrupi esindaja. Ma filmi enam ei mäleta, on oletusi, aga igaks juhuks ei ütle.

Küll aga mäletan ütlust ennast, kus siis mees luges üles kõik selle, mis temast tagakiusatu teeb – et ta on valge, on mees, on vana, on heteroseksuaalne ja tal pole AIDS-i. Filmis kõlas see küünilise naljana ning kuna sel hetkel oli see vaid kauge lombitagune probleem, siis naersin mürinal.

Tänapäeval vist enam ei naeraks, või oleks see naer pigem selline küüniline ja kergelt kõver muie. Ei ole taolised asjad enam mingid kauged ja meisse mittepuutuvad – mainitud teemad on üle suure lombi siiamaile hulpinud ja need on tehtud ka siinmail olulisteks teemadeks. Eks me teame ju kõik, mis ollus hulbib, aga kahjuks peab ka viisakate inimeste seas teinekord ka sellest...

Vana ja süüdi

Ma olen hetkel 52 aastat vana. Olen ma nüüd siis keskealine või juba vana, seda ma ei tea ja ega ma ka eriti sellele mõtle, sest on üks tore ütlus, mille põhjal mees on täpselt nii vana, kui vanana ta end tunneb. Mina olen siis antud ütluse põhjal eatu, sest ma tegelikult oma vanusele eriti ei mõtle. Jah, realistliku inimesena ma tean, et kui märkida mu elu kuhugi joonena üles, siis surm on mul lähemal kui sünd. Aga mis sellest, eks me kõik kunagi...

Põgus meedia jälgimine on mulle aga selgeks teinud, et minu vanus, sugu, rass ja seksuaalsed eelistused on teinud minust paljude, kui mitte kõikide tänase maailma hädade peasüüdlase. Jah, mitte mina ainuisikuliselt, aga süüdi ma olen. Kunagi, kui olid asumaad ja kolonialism, siis räägiti valge mehe koormast, tänapäeval on aga hoopis valge mehe süü.

Mul pole elus küll ühtegi orja olnud, ma pole ühtegi naist ahistanud, ma pole ühtegi neegrit lintšinud, ma pole ka naisterahvale mehest vähem palka maksnud, pole juute püüdnud ja laagrisse viinud ning mida veel kõike ma teinud pole. Aga süüdi ma olen! Seda on otsustatud ja see otsus edasikaebamisele ei kuulu. Ja kuna ma paremal juhul suudan selle opaka Rootsi kliimalapse üle vaid naerda, siis olen ma veel ka kade keskealine valge mees, kes kardab, et kliimalapse jaur temalt midagi ära võtab.

Kartused ja hirmud

Alustaks sellest, et mida see lapsuke või tema mahitajad üldse saavad minult ära võtta? Rohkem raha, kui taas mõni biolisandiga mootorikütuse laadis rohepesu skeem püsti pannakse? Võimalik. Keelavad liha söömise ära? Täitsa reaalne. Mõne muu samas laadis n-ö mõistuse vaheaja seaduseks raiumine? Suured rahad, suur vägi, kannatan ikka mina. Iseküsimus, kas mul hirmu on? Hirmu ei ole! Maailmas on palju asju, millest minu jõud üle ei käi, ei üksi, ei kambakesi. Milleks siis karta? Ei viitsi karta, lihtsalt ei viitsi. Võtad rahulikult ning kui olud muutuvad, sätid oma elu ümber, sest vastu tuult soristamine pole just mõnus.

Närvide rahustamiseks aga naerad väikese kliimavärdja üle. Jah, ma ütlen nõnda, sest see, kuidas lapsuke käitub ja kuidas räuskab, on asetanud lapsukese ka normaalsest ja kombekast diskussioonist väljapoole – umbes nagu pommiga vehkiv terrorist, kes oma tegevusmeetodi tõttu ei pruugi õiglast kohut näha ja saab enne kuuli. Ja ma ei naera siin haige lapse üle, mul neist diagnoosidest ükstapuha. Kui keegi tahab kedagi süüdistada, siis süüdistagu lapsukese vanemaid ja muid niiditõmbajaid.

Ja niiditõmbajaid on, sest isegi väga vägevate vanemate lapsuke ei saaks nii ruttu nii kaugele ja kõrgele lärmama. Ja see pole mingi vandenõuteooria. Mõeldagu korraks mõttemänguna, kuidas kas või siin Eestis või ükstapuha millises riigis kerkiks esile mõni noor inimene geniaalse ideega, mis on lauslihtne, kõigile arusaadav ja lahendaks mingi väga olulise probleemi. Kas selline inimene jõuaks umbes aastaga maailma nn esindusorganisatsiooni ette oma ideed tutvustama? Ja kas ma peaksin sellele küsimusele vastama? Ilmselt ei pea. Aga üks lapsuke tegi Rootsis koolist poppi ja vaat kuhu jõudis...

Ja üleüldse, mis hirmu-jutt see olgu! Ilmselt need sildistajad ise kardavad midagi ning eks arukamad neist saavad ju aru, et hääleka vähemusena neil muud polegi, kui vaid suur kisa ning paremal juhul oma asja ajav kolemõjukas onkel selja taga. Ja siis tulebki sildistada, et hirmunud valge keskealine mees jne. Eriti totter, kui taoliselt sildistavad needsamad valged ja keskealised mehed – siis on juba nagu koolikiusamine, kus teine prillipapa või paksuke on kõige suurem kisaja ja näpuga näitaja, sest muidu võib kiusav kari teda märgata ja ta enda käsile võtta.

Vana mees mäletab

Ma ei hakka kirjutama siin laste ristisõdadest ja isegi mitte Pavlik Morozovist või mingitest kangelaspioneeridest. Muster on alati sama, aga mul endal puuduvad neist isiklikud mälestused. Küll aga olen ma nii vana küll, et mäletan veel Ameerika koolitüdrukut nimega Samantha Smith. Kirjutas Andropovile kirja ja käis Gorbatšovil külas. Teemaks oli, et Nõukogude Liit ei peaks maailma tuumasõjaga hirmutama. Ja taas jõudis näiliselt lihtne lapsuke kuhugi, kuhu ta jõudma ei pidanuks. Ju siis kellelegi sobis, keegi pidas vajalikuks.

Õnneks, kui nii tohib öelda, hukkus Samantha Smith lennuõnnetusel ning ta ei näinud seda, kuidas teda pole enam vaja, kuidas ta peab hakkama elama tavalise tüdruku elu. Noh, et lapsstaar ja tema programmeeritult lühike tähelend. Eks õnnetu ja varajane surm on ju müüdiloome üks nurgakive. Tapeti ju ka Pavlik Morozov ja ega neid lapsi-ristisõdijaid ka pärast enam nähtud. Ma parem ei taha mõelda, milline jäle märtrisurm kliimalapsele on ette nähtud.

Vanaduse, või nimetame seda suureliselt elukogemuseks, üks eeliseid ongi, et kõiksugu asju on nähtud, olukorrad korduvad ning kui inimene suisa kott peas elav idealist pole, siis ta näeb, et asjad korduvad, et kõike seda on juba olnud. Targemad inimesed on võimelised üldistama, nägema mustreid erinevate nn üksikjuhtumite vahel jne. Selles mõttes on noori lihtsam manipuleerida, sest nende jaoks toimuvad asjad esmakordselt – kõik on uus ja huvitav.

Olgu, noortest saan ma isegi aru, et vähene elukogemus ja ahtake silmaring ning sõimlev plika on ka ju äge ja rokib sajaga! Aru ei saa ma täiskasvanutest, kes taolise karnevaliga kaasa lähevad. Või tegelikult saan, et kasud sees ja lõpuks ometi on võimalus rongile hüpata ja röökida, et mina ka, mina ka! Käituda n-ö kasuliku idioodina, ise end sellisena mitte nähes, või siiski midagi tajudes, aga ikka tehes. Viimane variant on küll pisut nukker, aga kahjuks realistlik.

Lõpetuseks

Kurb on, et ma võin kirjutada ka kümme korda pikema loo, aga ega kisakõrisid see mõtlema pane. Nende jaoks on asjad selged seni, kuniks asjad neil teistmoodi selgeks saavad, õigemini tehakse. Mõelda pole vaja, vaid kisada ja hüpata ning natuke sõimelda, leida vaenlane, keda siis demoniseerida ja kellele kõik patud kaela nuhelda.

Ma ei ütle, et kliima poleks probleem. Iga arukas inimene näeb, et asjad muutuvad, et on probleeme. Küsimus on pigem selles, et mis need muutused põhjustab ning veel suurem küsimus on, kas kõiksugu rohepesu mingit lahendust pakub? Aga räusata on mõnus! Lapsena teed poppi ja täiskasvanuna ei mõtle, isegi ei kahtle – teed vaid suu lahti ja neelad eelmälutud toidu alla.

Ja kindlasti on kasvatamatule kliimalapsele lihtsam kaasa kisada, kui näiteks lugeda mõne keskealise või suisa vana mehe kirjutatud raamatut kliimast ja selle probleemidest. Kas või meie oma Kaupo Vipi kaht raamatut. Jah, need pole lobedad jutukad, aga mõtlemisainet annavad ja pelgalt nende lugemine on tulemuslikum kui röökida: „Kuidas te julgete!“


Täna loetuimad
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Margus Vaher avaldab, kuidas naisi tõeliselt õnnelikuks teha  (2)
Autod on saatanast! Tõsi või!? (24)
Kaali kraatri taristu tehakse korda (2)
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia (2)
Õpilaste polaarviktoriin viib võitjad Arktikasse
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale (11)
Tänak: peame lootma legendile (3)
Muusikakooli noored esinesid festivalil
Tuleviku Kompassi fookuses on inseneeria
Risto Lillemets on 2019. aasta nominent
Mattias Tass alustas Ameerikas võidukalt
Kontrast jõuab Tartusse (1)
Nädala loetavuse top 5
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Pereansamblid pidasid festivali
Väärikate konverents tõi täismaja (9)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Kommentaarid
Tänak: peame lootma legendile (3)
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale (11)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Autod on saatanast! Tõsi või!? (24)
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Kontrast jõuab Tartusse (1)
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia (2)
Kaali kraatri taristu tehakse korda (2)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud