[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 22. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Arvamus

Maal elamine on endiselt karistatav
Autor: Hans Väre, ajalehe Sakala peatoimetaja
Reede, 11. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Laupäevases Sakalas ilmunud iroonilises analüüsis kirjeldas Margus Haav, kuidas Eesti filmikunst on süüdi maaelu väljasuretamises. Kui sulle ikka aastakümneid demonstreeritakse pori, roppu tööd, vaesust ja raagus puid, vaevalt sa siis tahad maale elama minna. Filmis „Verekivi“ näidati lausa otse, et linnaõhk teeb vabaks, samas kui maal pannakse toime äraarvamatuid jõledusi.

Iroonia irooniaks. Paraku näeme alalõpmata ka päriselus, kuidas riik maale meelitavatest üleskutsetest hoolimata karistab sealseid elanikke. Eesti Posti sel nädalal teatavaks saanud otsus tõsta perioodika kojukande hinda keskmiselt 11,1 protsenti on järjekordne näide niisuguste karistuste reas.

Postifirma argumendid pole iseenesest laest võetud. Kirjakandjaid on tõepoolest raske leida, nende palgad on väikesed ja nii perioodika tiraažid kui kirjade hulk langustrendis. Suurenevad kulud tuleb ära jagada väiksemate tulude vahel, mis matemaatiliselt ei saa tähendada muud, kui et kusagilt on raha juurde vaja ja mõningane hinnatõus on paratamatu.

Ja hinda ongi igal aastal kergitatud. Kirjastajad saavad ju aru, et kõik läheb kallimaks. Ka tellijad saavad sellest tegelikult aru. Küsimus on, kui paljust on võimalik aru saada. Kui Eesti Posti plaanitav 11-protsendiline hinnahüpe teoks saaks, oleks see suurem tõus kui kunagi varem.

Sellele lisaks tahaks postifirma halvendada kvaliteeti ning liita Viljandis, Kuressaares, Rakveres, Paides, Türil ja Jõgeval kanderingid, mis tähendaks, et lehed jõuaksid kohale kunagi „päeva jooksul“. Nimelt on Eesti Postil küll kohustus viia maapiirkondades post kohale kella 16-ks, linnades sellist nõuet aga pole. Kui Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Elvas, Maardus, Keilas, Sauel, Sindis ja tihedamalt asustatud maapiirkondades, eelkõige Harju- ja Tartumaal, pakub Express Post riigifirmale konkurentsi, siis mujal tuleks lugejatel muudatusega lihtsalt leppida.

Mõni tellija ilmselt loobuks kõrgema hinna tõttu. Mõni seetõttu, et saab lehe alles õhtul kätte. Mõni keerukamas majanduslikus olukorras ajaleht vähendaks võib-olla isegi ilmumissagedust. Kõik see kokkuvõttes tähendaks spiraali jätkumist: järjest suurenevad kulud tuleks ära jagada vähemate vahel.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo, kes ametist tulenevalt moodustab ainuisikuliselt Eesti Posti aktsionäride üldkoosoleku, peab seda ajakirjandusväljaannete probleemiks ning soovitas TV3 „Seitsmestes uudistes“ ajalehtedel oma ärimudel üle vaadata. Me olemegi seda teinud.

Juba hulk aastaid tegutsevad eesrindlikud lehed selle nimel, et vahetada paberplatvorm digitaalse vastu. Ja sugugi mitte edutult. Kui Eesti Post homme ühtegi kirjakandjat ei leiaks, ilmuks Sakala internetis ikka edasi. Ilmselt suudaksime üsna kiiresti jõuda ka täisdigitaalsena kasumisse, lihtsalt väiksema koosseisuga ja vähendatud sisuga, sest sissetulekud kahtlemata kahaneksid. Märksa suurem tragöödia oleks see aga märkimisväärsele osale meie lugejaskonnast, kes erinevalt toimetusest ei ole valmis ainult digitaalseks eluks. Paljud vanemad inimesed lõigataks lihtsalt ühiskonnast ära, sest neil kaoksid aastakümneid kaaslaseks olnud infokanalid.

Päevapealt postivedu loomulikult ei lõpe, kuid toimuvat tuleb vaadata laiema nurga alt ja pikemas perspektiivis. Perioodika pole siinkohal ainult asi iseeneses, ehkki ilma ajakirjanduseta on demokraatlikku ühiskonda raske ette kujutada. Silmas tuleb pidada ka seda, et väljaannete ja tiraažide märkimisväärse vähenemise korral kukuks universaalne postiteenus kokku, sest ainult kirjade kohaleviimiseks oleks tohutut süsteemi üleval pidada ülikulukas. Samas on seda hädasti vaja, sest palju inimesi on e-riigist endiselt valgusaastate kaugusel ning postiteenus on ainus viis nendega suhelda. Ka riigil.

Teiseks tähendaks universaalse postiteenuse koomaletõmbamine seda, et tunduvalt väheneks Eesti Posti tulutoova suuna, pakiveo kasumlikkus, sest selle osa taristu ülevalpidamisel kasvaks. Eelkõige puudutaks muudatus just maapiirkondi, sest linnades on teenuse osutamine märksa kasulikum ning nagu Express Postist näha, toimib ka puhtalt turureeglite alusel.

Siinkohal tuleks natuke järele mõelda, mis ettevõte on Eesti Post, kes paljudele juba enam tuntud Omniva kaubamärgi all. Kas see on tavaline aktsiaselts, kelle peamine ülesanne on kasumit teenida? Kui arvestada, et tänavu võttis riik Eesti Postist 1,6 miljonit eurot dividende, siis tundub küll. Kui aga meenutada, et samal ajal annab riik aastas maakojukande dotatsiooniks 1,8 miljonit eurot, näib, et sel ettevõttel on ka mingi missioon täita.

Ja ongi. Postivõrk loob eeldused, et kõik Eesti inimesed, kes tahavad olla osa ühiskonnast, saavad seda sõltumata oma tehnoloogilisest võimekusest, east või elukohast. Me armastame end küll hüppavaks tiigriks pidada, kuid unustame sageli, kui palju on neid, kes üle halli digilõhe hüpata ei jaksa.

See ei jää muidugi igaveseks nii. Paberlehed ja kirjad kaovad peagi minevikku, siia pole ka suurimal nostalgikul midagi parata. Kas see juhtub viie aasta pärast? Pigem mitte. Kümne? Võimalik. Kahekümne? Mine tea. Ent seni, kuni märkimisväärne osa Eestist on internetti ühendamata, ei tohi riik neid traditsioonilistest infokanalitest ära lõigata, vaid peab tagama, et üleminek oleks sujuv.

Riik hoiab korras teid, pakub tasuta bussiliiklust ja haridust ning mida kõike veel. Toimiva postivõrgu ülalpidamine on täpselt samasugune riigi ülesanne nagu eelmainitud, sõltumata sellest, kas seda tehakse eraõigusliku aktsiaseltsi või mõne avaliku sektori asutuse kaudu.

TS Laevad, mis samuti riigile kuulub, saab aastas paarkümmend miljonit eurot dotatsiooni, et saartega praamiühendust pidada. Kogu universaalse postiteenuse kahjum on neli korda väiksem ning maakojukande dotatsiooniks annab riik vaid 1,8 miljonit, võttes teise käega firmast samas suurusjärgus dividende.

Eesti riigil on vaja postipakiäri ajavat ettevõtet vaid juhul, kui ühtse taristu abil vähendatakse universaalse postiteenuse kulusid. Seepärast peaks riik ka võetavad dividendid selle poole toetamiseks firmasse tagasi süstima, et postifirma saaks täita oma kohust ning hoida elutähtsat ühendust Eesti maapiirkondadega.

Täna loetuimad
Perekondlik (1)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (9)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (1)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (26)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (20)
Kommentaarid
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (26)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (25)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (20)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (9)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (1)
Särjepüük algas mullusest kuu aega varem (3)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (23)
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (120)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud