[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 20. jaanuar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Alkohol ja autojuhtimine – kas ükskord ka midagi muutub? (6)
Autor: Rainer Amur, ringkonnaprokurör
Neljapäev, 10. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Aastad mööduvad, ühiskond areneb, keskkond muutub, aga liikluskäitumine on paigalseisus. Endiselt püütakse üle Eesti iga päev kinni üsna palju kriminaalses joobes juhte.

Möödunud jaanipäev tõi kaasa nukra rekordi: kunagi varem ei ole ühe päevaga tabatud rooli tagant 114 joobes juhti. Kui arvestada aga ka seda, et suur hulk joobes juhte jääb politsei poolt tabamata, siis tegelikkuses on liiklusesse sisenemine õnnemäng: täna veab, aga kas ka homme?

Riik on aastakümneid edutult proovinud joobes juhtidega võidelda neid karistades, kuid piisavaid muutusi pole see toonud. Kui peegeldada lehekommentaariumide meelestatust, siis näib, et rahvas usub millegipärast endiselt just karmi karistuse jõusse – kui ikka vangi läheb, küll siis mõistab. Statistika näitab, et ei mõista ikka küll.

Vähem kui kaks aastat tagasi täiendati seadust nõudega, et kõik korduvad ehk vähemalt teist korda vahele jäänud joobes juhid tuleb saata reaalselt šokivangistusse. Paraku näen oma praktikas, et paranemismärke on ikka liiga vähe.

Põhjus on selles, et karistusega ei saa ravida haigust, mida alkoholism ilmtingimata on. Me kõik peame peeglisse vaatama ning endalt küsima, millised on tegelikkuses meie alkoholitarbimise harjumused ning me peame olema enda vastu ausad.

Kui aastaid tagasi alustati Tartus joobes juhtide vastu võitlemise pilootprojektiga, paluti joobes juhtimisega vahele jäänutel hinnata kirjalikus testis oma alkoholitarbimise harjumusi. Suurem osa leidis ennast hinnates, et neil alkoholiprobleemi pole. Kui samad inimesed tegid aga veretesti, mille järgi on võimalik alkoholi tarbimise harjumusi hinnata vere keemilise koostise kaudu, oli üllatus suur, kui test näitas, et need inimesed on alkoholisõltlased.

See viib mõttele, et mõistlikum oleks tegeleda joobes juhtimise põhjuste, mitte tagajärgedega. Idee on viimastel aastatel ka prokuratuuris üha rohkem rakendust leidnud. Prokuratuur on veendunud, et muutus liikluskultuuris tuleb vaid siis, kui aitame alkoholi küüsi sattunud inimesel oma haigusega võidelda. Veel viis aastat tagasi saatis prokuratuur eranditult kõik joobes juhid karistamiseks kohtu ette, nüüd aga on pilt muutunud. Alates 2016. aastast on kasutatud alternatiivseid mõjutusvahendeid, mis on suunatud just alkoholiprobleemi kui sellisega tegelemiseks.

Prokuratuuris kehtib kokkulepe, mis lubab esmakordselt vahele jäänud joobes juhid karistuseta jätta. Üksnes juhul, kui vahele jäänu karistusregister on puhas ja inimene tunnistab oma rikkumist, saab menetluse lõpetada ning karistuse asendada kohustustega, mis aitavad tal alkoholiprobleemiga hakkama saada. See tähendab, et kohtuliku karistamise asemel saadetakse inimene arstlikku kontrolli, et välja selgitada tema alkoholiprobleemi ulatus.

Arsti juures tuvastatud alkoholisõltlased suunatakse ravile ning sotsiaalprogrammi nimega KOJU (Korralik Juht), kus tegeletakse konkreetse probleemi ja liiklusharjumuste muutmisega. Need joobes juhid, kellel arst alkoholisõltuvust ei tuvasta, läbivad sotsiaalprogrammi. Alkoholi tarvitamise keeldu ja sotsiaalprogramme saab määrata ka korduvalt vahele jäänutele, kuid siis juba koos kohtu poolt mõistetud karistusega.

Alkoholisõltlased peavad alkoholi tarvitamist oluliselt vähendama ning seda kontrollitakse veretestidega. Kui menetlus lõpetatakse, ei tehta märget karistusregistrisse ning juhiload jäävad alles. Kuid kohustustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega, sest kui need jäävad täitmata, s.t alkoholiravi tulemusel tema alkoholi tarvitamine ei vähene või ta ei läbi sotsiaalprogrammi, siis kriminaalmenetlus uuendatakse ning teole järgneb ikkagi kohtulik karistus.

Prokuratuur muutub oma otsustes üha rohkem inimesekeskseks ning leiab igale rikkujale just selle konkreetse meetme, mis peaks edu tooma. Alati on neid, kes ei ole nõus ravi, sotsiaalprogrammi või veretestide tegemisega. Kuna võetavad kohustused on vabatahtlikud, jääb valikusse alati ka kohtutee ja karistamine, ning see on varem või hiljem tee vanglasse. Loodetavasti jääb sellise valiku tegijaid aastast aastasse vähemaks ning ka nemad mõistavad, et vangistus ei lahenda probleemi.

Prokuratuur aitab neil, kes oma probleemi tunnistavad, teha esimese sammu paranemise poole. Tihti jääbki inimesel puudu vaid sellest esimesest sammust, et haigla ukse vahelt sisse astuda. Palun rohkem mõelda, hinnata oma käitumist ning julgeda abi küsida, enne kui juhtub midagi traagilist. Ainult meie ise saame muuta liikluskäitumist ohutumaks, kui hoolime endist ja teistest rohkem. Nii muutub kogukond turvalisemaks.


Täna loetuimad
Kurvad hetked. Igaveseks
Vandaalid lõhuvad kesklinna avalikku WC-d
Selver saab digitaalsed hinnasildid
JUHTKIRI - Igal lollil oma lõbu
Saaremaa tampis Tartu mutta
Haiglas räägitakse juriidikast
Saaremaa võitis jätkusuutliku turismi konkursi
Loomalood Saaremaalt ja kaugemalt
Mullust rahvaarvu suurendas sisseränne
Muuseum korraldab teatris konverentsi
Doonoripäeval saab teha elu suurima kingituse
Lugusid Saaremaalt aastal 2035
Orissaares peeti kandlepäevi
Et uusaastalubadus suitsuvabast elust täituks
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid enim transport ja eluase
Nädala loetavuse top 5
Kurvad hetked. Igaveseks
Vandaalid lõhuvad kesklinna avalikku WC-d
Selver saab digitaalsed hinnasildid
JUHTKIRI - Igal lollil oma lõbu
Saaremaa tampis Tartu mutta
Kommentaarid
Kolme inimese surma põhjustanud autojuhil väiksem joove (27)
Lennuhanke vaidlustus jäi rahuldamata (11)
Saikla poe käive on suurenenud ligi kolm korda (8)
Erivajadusega inimeste kodu Õie tänavale ei tule  (21)
Komisjon tahab Noortejaama kohta menetlust (23)
Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja on Anneli Tõru (13)
Muinsuskaitse kaitsekorrast huvitus ligi poolsada linlast (2)
Ebaseadusliku metsaraie eest tuleb maksta üle 28 000 euro (13)
Oma läbielatut ei soovi ma mitte kellelegi (3)
Saaremaalt pärit asjur asub tööle Aafrika Liidu juurde (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud