[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 05. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Lageraielankide järgi saad aru, et oled jõudnud Eestisse (1)
Autor: Ylle Tampere, accelerista.com
Kolmapäev, 09. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tegime Peugeot 508 SW-ga päevase reisi Põhja-Lätisse, Cesisesse. Sõitsime tagasi Ruhja ja Paikuse kaudu ning tõdesime kurbusega, et Eesti piiri tunneb ilmeksimatult ära siinsete lageraielankide järgi. Kaks eri valdkonna teadlast vastavad küsimusele, kas oleme oma metsade maharaiumisega liiale läinud?

Mööda väikesi kurvilisi teid Cesisest Ruhja kaudu Eesti piirile sõites avanevad autoaknast hingematvalt ilusad vaated: põlismets vaheldub avarate niitude ja põldudega, siis jätkub kilomeetrite kaupa mets.

Vaevalt kodumaa piiri ületanud, pilt muutub. Lageraielank järgneb teisele, keset võsastuvat lagendikku seisab kurvalt mõni seemik ning teeäärde on kuhjatud raiejäätmeid. Soomaa serva kontrast Koiva rahvuspargiga on nii suur, et silmadel hakkab valus.

Ma pole siiani nn metsapaanikast lasknud end suuremat häirida: see, mis paistab autoaknast, on vaid üks osa meie loodusest, kiirustaja pilk on pealiskaudne, asjatundmatu arvamus emotsioonidest kantud.

Ent möödunud nädalal selgelt tajutud erinevus paneb mindki tõsiselt mõtlema, kas me ehk liiga agaralt oma metsi ei raiu?

Justkui osatades juhtusime Paikuse kandis peatudes kokku töötava väljaveomasinaga. Kell oli üle 9, päike loojus. Mees töötas. Raielangil.

Väärtuslikud boreaalsed metsad

Meie boreaalsete metsade süsinikuvarud on võrreldavad troopiliste vihmametsadega: hinnanguliselt on kogu maailma metsade süsinikuvarusid 861 Pg (1 petagramm = 15 grammi), millest 44% sisaldub mullas, 42% elusas biomassis (maapealses ja -aluses), 8% surnud puudes ja 5% varises.

Nendest süsinikuvarudest leidub 55% troopilistes, 32% boreaalsetes ning 13% parasvöötme metsades. Eesti on tervenisti boreaalses piirkonnas nagu ka Läti, Leedu ja kogu Läänemeri.

Boreaalsetes metsades võib mullas ja kõdus olla ca 85% kogu metsaökosüsteemi süsinikuvarust ning vaid ülejäänud ligikaudu 15% on seotud puude maapealses biomassis. Soojema kliimaga aladel jagunevad need näitajad  võrdselt.

Kliimamuutuse valguses on meie metsad seega hindamatu väärtusega: kopsud, mis filtreerivad õhust välja kahjulikud ained ja seovad need mulda. Mänd, mis oma juured sügavale maa sisse laiali ajab, hoiab süsiniku mullas kinni isegi siis, kui temast on alles vaid känd.

Aga meie aina raiume ja teeme rahaks. Kas see on jätkusuutlik? Hing ei andnud rahu, küsisin kahelt teadlaselt arvamust. Neist esimene, põllumajandusteadlane Elina Akk on tuntust kogunud ilmavaatlejana, teine, ökoloog Mihkel Kangur, on aga hinnatud suunamudija. Omas valdkonnas tegijad mõlemad.

Rõhutan, et seda kommentaari kirjutan kui inimene, kes ei pea end mingil juhul metsanduse eksperdiks. Aga ma tunnen põllumajanduse ja metsanduse ajalugu, olen metsandust õppinud ja ühtlasi ka metsaomanik.

Ma ei ole kõigi numbriliste faktidega kursis, minu väited põhinevad üldisel teadmisel ning kogemusel. Ja minu isiklik arvamus ongi, et Eestimaa on täna metsasem kui varem, võrreldes n-ö mõisate ajaga, aga ka esimese iseseisvuse perioodiga.

Milline on metsade seis? Eestis palju ringi liikuva ja metsas seenel-marjul käinuna näen palju räpsikut ning palju metsaraietega rikutud marja- ja seenekohti, samuti liiga palju metsa vedelema jäetud raiutud puid. Aga ilusat metsa on muidugi ka.

Arvangi, et maastiku- ja looduskaitsealadel ei tohiks metsa raiuda, et läbi mitmete põlvkondade (20. sajandi algusest tulevikku) saaks jälgida, milliseks muutub hooldamata mets, mis protsessid selles toimuvad.

Nende näidete varal saaks ka linnainimesele näidata ja selgitada, kuidas mets muutub, kes seal elavad, et me pole ainukesed siin maa peal jne.

Kliimamuutuste seisukohalt on parimad CO2 sidujad ja kasvuhoonegaaside muutjad just vanad metsad. RMK andmetel suurenes 2017. aastal süsinikuvaru Eesti metsades 1,9 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra.

Kas metsa mõistlikult majandada? Kindlasti, ja peabki. Kuidas siis teisiti. Kuid metsa väärtus pole ainult puit, mets on inimesele ka elukvaliteedi parandaja, metsas käies muutub inimene õnnelikumaks, loovamaks – jaapanlased on metsakümbluse arvanud isegi oma tervishoiuprogrammi.

Ilusalt majandatud mets pakub esteetilist rahulolu ka vaatajale. Nii nagu meile meeldivad hooldatud ja kaunid põllumajandusmaastikud, nii meeldivad ka hästi ja kaunilt hooldatud metsad.

Peale puidu võiks tarbijale rohkem teadvustada Eestimaa metsade marjade-seente, ka ravimtaimede väärtust ja toetada nendest toodetega turule tulijaid. Aga siin on mitu “aga”, sest metsatüüpe on erinevaid.

Kogumahus accelerista.com

Täna loetuimad
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Saaremaa Valsi juht paneb ameti maha (9)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (3)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Mis toimub Eesti tipus? (5)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Dilara operatsiooniks saadi raha kokku 10 päevaga (1)
Inglipuu: 600 lapse jõulusoovid on veel täitmata
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
JUHTKIRI - Elu hind (1)
Muusika paneb hingekeeled helisema
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (53)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (32)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Mis toimub Eesti tipus? (5)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (3)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (53)
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Kalastuskaartide taotlemine kolib üha enam internetti (1)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (65)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud