[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 21. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

Parim ravi olukorrale
Autor: Taavi Talve, Telia IT-teenuste juhi
Neljapäev, 03. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Majanduse kuldsed ajad toidavad nüüdisaja taskuvargaid priske palukesega. Majanduses on head ajad – ettevõtlus õitseb, kasumid ja palgad kasvavad.

Paradoksaalsel kombel on see ka põhjus, miks Eesti ettevõtjatel ja eraisikutel tuleb tänavu korstnasse kirjutada seitsmekohaline summa raha. Mitmest miljonist me täpselt räägime, pole lõpuni selge, sest keegi ei tea päris täpselt, kui palju on õngitsuskirjade valusa konksu otsa sattunuid.

Erinevatel hinnangutel langeb üle maailma küberkuritegevuse ohvriks üle ühe miljoni inimese päevas ning rumal oleks arvata, et Eesti jääb sellest kuidagi puutumata. Olukord on sedavõrd tõsine, et kui aastate eest ilmusid vanalinna tänavatele taskuvaraste eest hoiatavad sildid, siis nüüd peaksid sellised hoiatavad viidad tekkima kõikjale veebiavarustesse.

LHV nimel saadetud petukirjad, mis teavitavad dokumentide saabumisest ja vajadusest sisse logida internetipanka. Tallinna linnavalitsuse töömeilidele saabunud kirjad, mis paluvad uuendada postkastikonto andmeid. Mitmete ettevõtete personalitöötajatele kolleegi nime alt läkitatud kirjad, milles palutakse muuta oma arvelduskonto numbrit. Kõik need näited pärinevad viimasest paarist kuust ning seda jada võiks jätkata veel pikalt. Mis peamine, sedasorti petukirjade ohvriks langeb järjest rohkem inimesi ning varimajandus saab õitseda.

Riigi Infosüsteemi Ameti statistikast selgub, et pelgalt tegevjuhi petuskeemi kaudu ja meilivestluste kaaperdamisest alanud finantspettuste tagajärjel said Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted 2018. aastal vähemalt 600 000 eurot kahju. Vaadates viimastel kuudel toimunud õngitsuskirjade laviini ning arvestades, et sugugi mitte kõik ettevõtted ei anna kantud kahjudest teada, võib see summa tänavu kordades suurem olla.

Olukorra teeb eriti tõsiseks see, et lootust kaotatud raha või rändama läinud andmeid hiljem tagasi saada on õhkõrn. Esiteks peidavad õngitsejad oma arvutite IP-aadressid osavalt ära ning asuvad sageli kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel, mistõttu on raske tuvastada, kust petusõnumid üldse tulevad. Küberringkondades ringleb koguni arvamus, et iga tabatud kurjategija kõrval pääseb 10 000 puhtalt.

Suurt osa ettevõtete meilikontodest, rääkimata eraisikute omadest, on võimalik võltsida väga lihtsasti ning seeläbi pahavara levitada või paluda libakontodele raha saata. Kui ettevõtte meilikontode hulgas on üks eriti nõrga parooliga kasutaja, avab just tema ukse kõikide teisteni. Seejuures on küberkurjategijad reeglina väga osavad psühholoogid ning mõistavad üllatavalt hästi, kuidas tegutseme inimestena ja kuidas töökollektiivis.

Ent mis oleks tekkinud olukorrale parim ravim? Iseenesest mõistetavalt tuleb teha tööd inimeste küberhügieeniga, ent selge on seegi, et ükski koolitus ega turvavõrk ei suuda lõpuni kõiki ohte eemal hoida. Lõpuks on iga säärane kahjujuhtum kinni üksikute isikute valikutes ning teatavasti on säärastel juhtudel keti kõige nõrgem lüli ikka inimene. Aga kogu selles ahelas on üks muster, mis kipub refräänina korduma – inimesed astuvad samme, mis neile juba algusest peale tunduvad valed.

Mõtlema hakatakse alles pärast tegutsemist – tihti piisaks kiirest kõnest panka, kolleegile või mis tahes adressaadile, kelle nime alt petukiri tuleb, ning saaks kiiresti selgeks, et ainus õige samm on kahtlusi tekitav sõnum kustutada ja teavitada sellest vajalikke asutusi.

Ent kuniks on ohvreid, tuleb meeles pidada ka seda, et kui õngitseja konksu otsa on kord juba satutud ning halvemal juhul ka sellega koos tundlikud andmed rändama läinud, siis tuleb säilitada kainet meelt. Kõige hullem, mida teha, on jätta pädevaid ametiasutusi säärasest juhtumist teavitamata ning käia välja summad, mille eest on lubatud näiteks lekkinud andmed tagastada.

Iga laekunud makse tähendab küberkurjategijale tõestust, et tema ärimudel töötab. On selge, et kurjategijail on motivatsioon rünnata neid, kes maksavad. Seni, kuni me ei oska ohtu lõpuni ennetada, on ainus viis panna küberkuritegevusele piir sellega, et muudame selle tegevuse ebatulusaks.


Täna loetuimad
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (9)
Osa Orissaarest mattus pimedusse
Saarlased „Südame sosinat” ei näe
Epp Kikase asemikuks sai Riina Noormägi
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (3)
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (1)
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (2)
Lasteaedade spordipäeva võitis Kärla lasteaed
JUHTKIRI - Asjata märgukirjad
Suhted inimese ja Jumala vahel olgu korras
Tootjad ja keskkond muutuste tuules
Moosese imetabane sünnilugu
Kirikuteated
Tunne Kelam avab oma fotonäituse
Nädala loetavuse top 5
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (26)
Kus lõpeb nali? (12)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (9)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (13)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (7)
Kommentaarid
Gripi vastu vaktsineerimisi rohkem kui mullu (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (72)
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (3)
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (2)
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (9)
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (1)
Politsei saab rulaparki jätkuvalt väljakutseid (9)
KTG soovib endale projektijuhti (7)
Aasta hoolekandjaks pürib viis kandidaati (6)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (13)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud