[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 19. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Sada aastat mõisaaja lõpust (3)
Autor: Jaak Juske, riigikogu liige, sotsiaaldemokraat
Esmaspäev, 23. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

10. oktoobril saab sajand päevast, mil Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformiseaduse, millega sundvõõrandati mõisamaad. Seda oma ajas väga radikaalset seadust oodati rahva seas väga, sest nüüd võitlesid Eesti mehed Vabadussõja rinnetel oma maa, mitte enam baltisaksa parunite maa eest.

1919. aasta aprillis tööd alustanud Eesti Asutavas Kogus moodustasid võimsa enamuse sotsiaaldemokraadid koos Tööerakonna saadikutega. Asutava Kogu kaks peamist eesmärki olid võtta vastu maareformiseadus ning koostada Eesti Vabariigile tema esimene põhiseadus.

Vabadussõja ajal soovis suurem osa Eesti rahvast sotsiaalse ebavõrduse likvideerimist, kuna valdav osa maast kuulus endiselt 6000-7000 baltisaksa mõisnikule, samas kui kaks kolmandikku elanikkonnast oli täiesti ilma maata. 
Juba aprillis  1919 asuti maa ümberjaotamist Asutavas Kogus arutama.

Kuigi kõik erakonnad olid veendunud maareformi vajalikkuses, algasid teravad vaidlused selle teostamise üle. Vasakpoolsed pooldasid kiiret ja radikaalset reformi. Nõuti, et riik võtaks kogu maa enda kätte mõisnikele kompensatsiooni maksmata ning riiklikust maafondist jagatakse edaspidi maad kõigile soovitajatele põlisrendile andes.

Parempoolsed olid aga kategooriliselt talumaade riigistamise vastu ja soovisid reformi teostamist järk-järgult pikema aja jooksul, äravõetud maade hüvitamist omanikele ning riigistatud maade müümist soovijatele isiklikuks omandiks. Lõpuks jäid peale siiski vasakpoolsete parteide ideed.

10. oktoobril 1919 võeti sotsiaaldemokraat August Rei juhitud Asutavas Kogus vastu Eesti parlamendi ajaloo üks olulisemaid seadusi, toonaste Ida-Euroopa riikide kõige radikaalsem maaseadus, mille poolt hääletas aga vaid 63 parlamendi liiget 120st. Üks jäi erapooletuks, üheksa vastuhäält tulid baltisakslastelt.

Enamik Maarahva Liidu liikmetest, kes olid seaduse vastu, lahkusid hääletuse ajaks saalist. Muide, baltisakslased pöördusid protestiga ka 11. kuud varem lõppenud Esimese maailmasõja võitjariikide poole. See jäi aga hüüdja hääleks kõrbes. Mõisaaeg oli saanud läbi.

Maareformiga võõrandas riik kõik Eesti Vabariigi alal olevad mõisad ja muud suuromanduses maad - kokku 2,3 miljonit hektarit (96,6% suuromandist). Koos maaga võõrandati reeglina ka põllumajandusinventar.

Maa eest tasu maksmine jäeti maaseaduses lahtiseks ning see kavatseti kindlaks määrata vastava eriseadusega. Elusinventari eest tuli tasuda  1914. aasta turuhindade järgi, eluta inventari eest aga soetamisaasta hindade järgi. Mõisnikele jäeti alles vaid mõisasüda.

Mõisnikelt võõrandatud mõisamaad tükeldati taludeks, keskmise suurusega 16,4 hektarit, mis algselt renditi rahvale välja põlise kasutamise õigusega, hiljem muudeti aga päristaludeks.

Kuus aastat hiljem oli juba 70% maast välja jagatud ja loodud 41000 uut talukohta. Maareformi tulemusel asendus palgatööjõul põhinev suurmaapidamine väikemaapidamisega, kadusid teravad sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud, vähenes maata palgatööliste osakaal rahvastikus ning tekkis ulatuslik väikeomanike kiht. Eestlased oli saanud täielikult oma maa peremeesteks.

Artikli koostamisel on kasutatud rahvusarhiivi ja rahvusraamatukogu materjale.

Täna loetuimad
Perekondlik
GoBusi pürib 32 bussijuhti
Pihtla soovib spordijuhti ja noorsootöötajat (8)
Saksa noormehed on Saaremaal poepraktikal
Vald otsib sotsiaaltransporditeenuse osutajat (3)
Perekond Koplimäe pälvis EOK tunnustuse
Kusti on lapsest saati maaga mestis (3)
Abivallavanem Helle Kahm: iga päev on õppetund
Saarlanna toob Kuressaarde õudusliku tantsulavastuse
Haigla tähistas sünnipäeva
Tornimäe põhikool on rokkiv kool (1)
KG staadioni ehitus plaanitakse lõpetada oktoobris
Tuhandetest taimeliikidest süüakse valdavalt ainult üheksat (4)
Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse hoonet on kavas pikendada
Sügisene vikerkaar
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (77)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (13)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (15)
Puulehti riisuma ei peaks  (14)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Kommentaarid
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (13)
Pihtla soovib spordijuhti ja noorsootöötajat (8)
Tornimäe põhikool on rokkiv kool (1)
Kohus ei rahuldanud Leedo 23,9-miljonilist kahjunõuet (9)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (15)
KG õpilased nõuavad kooli menüüsse vegantoitu (57)
Petturid üritavad saarlasi telefoni teel ära rääkida (15)
Tuhandetest taimeliikidest süüakse valdavalt ainult üheksat (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (70)
Tervendaja Merle Mägi: ole iseendale teejuhiks (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud