[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 17. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Õiguskantsleri 2018.–2019. aasta tegevuse ülevaade
Autor: Ülle Madise, õiguskantsler
Reede, 20. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Möödunud ülevaateaastal, see on siis 2018. aasta 1. septembrist kuni tänavuse 31. augustini kohtasime igal pool Eestis ametnikke ja ka otsustajaid, kes teevad oma tööd täpselt nii, nagu peab: pühendunult, inimeste probleeme lahendades, mitte lihtsalt oma uksest välja menetledes.

Nii et tahan rõhutada, et aeg-ajalt kõlavad üldistused, justkui kõik ametnikud ja kõik poliitikud on hoolimatud ja halvad, ei ole õiglased. Fakt on aga see, et üldistused ei tule siiski tühja koha pealt. Kuna õiguskantsleri töö on põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses, tuleb ka meil enamasti rääkida sellest, mis on halvasti ja mida tuleks teha teisiti, sest meie lauale jõuavad ennekõike inimeste mured – rõõmud ka, aga paraku väga harva.

Nagu ikka, küsime inimese mure põhjust ja võimalikke lahendusi otsides esmalt, kas inimene jäi hammasrataste vahele põhiseadusvastase normi tõttu. Ka seda on möödunud ülevaateaastal korduvalt juhtunud. Ettepanekuid mõne seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks jõudis mitu ka riigikokku. Võin nimetada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme õiguste kaitse puudulikkust ehk vajadust anda neile õigus pöörduda halduskohtusse, kui neid ei määrata mitte ühtegi komisjoni ja kui neile ei anta mingisugustki teavet selle kohta, mis kohalikus omavalitsuses toimub. Väärteo käigus kahju saanud inimese õigus kahju hüvitamisele vajab parandamist, sest praegu on see peaaegu võimatu. Jne. Tänan teid nende ettepanekute toetamise eest ja loodan, et vajalikud muudatused jõustuvad peagi.

Päris arvukalt tuli vaidlustada linnade ja valdade määrusi. Neist ehk kõige olulisemana viisime riigikohtusse vajaliku sotsiaalhoolekandeta jäänud inimeste mure lahendamise. Me nimelt leidsime probleeme tosinas Narva linna määruses. Paraku pole Narva ainus, kes rahapuudusele ja planeerimise raskustele viidates sotsiaalhoolekannet vajavaid inimesi abita jätab. Riigikohtu otsus tõotab kujuneda oluliseks teenäitajaks riigi ja kohaliku omavalitsuse tööjaotuse asjus. Enamasti tegid linnad ja vallad meie ettepaneku peale oma määrused korda. Nende hulgas oli kõrvaltvaatajale lõbusaid juhtumisi, aga rõhutan, et enamasti inimese enda jaoks on kõik need olukorrad tähtsad. Nii näiteks teilegi infoks, et üks vald oli leidnud omapärase lahenduse hulkuvate loomadega toimetulekuks. Ja nimelt, kui inimene viskas hulkurkasside karjale tüki vorsti või andis neile pisut juua, siis loeti see inimene nende kasside omanikuks ja asuti näiteks nende loomakeste kiibistamist nõudma ja pandi talle kõik muud omaniku kohustused.

Küllap kõrvaltvaatajale pakub pigem lusti ka olukord, kus haldusreformi järel tekkinud suuromavalitsuses, milles on nii linnalisi asumeid kui ka arvukalt põlde ja metsi, kehtestati ühesugused heakorrareeglid ja keelati memmekesel, kelle majapidamine oli lähimast majapidamisest kolme kilomeetri kaugusel, ilma eriloata porgandipeenart teha ja pesu kuivatada. Selliseid asju oli tõepoolest terve hulk. Väga hea meel on, et linnad ja vallad neid vigu väga kiiresti ja ilma kohtu sekkumiseta on parandanud. Tänan neid selle eest!

Nagu teate, austatud rahvaesindajad, me anname märku ka siis, kui seadus või määrus ei ole ehk põhiseadusvastane, ent elu näitab kätte selle nõrgad kohad ja arulagedad tulemused. Nii tõime teie ette näiteks uue tulumaksuseaduse negatiivsed ehk soovimatud kõrvalmõjud, mis vajaksid lahendust. Meeldetuletuseks vaid paar neist. Inimese maksukoormust suurendab näiteks see, kui ta saab koondamis- või sünnitushüvitise aasta lõpus või siis, kui paljulapseline pere on saanud oma eluaseme renoveerimiseks Kredexilt toetust ja on seda saanud füüsilisele isikule, mitte korteriühistu kaudu.

Kui seadused ja määrused on põhiseaduspärased, võib inimene hammasrataste vahele jääda selle tõttu, et ametnikud eksivad või ei hooli. Just selliseid olukordi oli meie praktikas kõige rohkem. Mida teha? Kui mingi lihtne lahendus oleks olemas, küllap oleks see juba ellu viidud, aga mõned mõtted siiski on ja, austatud riigikogu, kui te neid jagate, siis palun teilgi olukorra muutmiseks õlg alla panna. Esiteks tuleb minu arvates kindlameelselt hukka mõista ametnike ja poliitikute teadlikud kuritarvitused ja tegematajätmised, mis tulenevad laiskusest, hirmust või Eesti tuleviku ja inimeste saatusega mängimisest.

Teiseks: väga oluline on, et kui eksimuse taga on valearvestus, siis peaks hukkamõistu asemel tunnustama julgust viga parandada. Parastamine teeb asja hullemaks. Hirm avalikkuse või ülemuse meelepaha ees kehutab vigu eitama ning kujutletavat mundriau kaitsma. Aga hind on kõrge: inimeste heaolu ja meelerahu.

Ühikuna, mitte väärtusliku inimesena vaadatakse liiga sageli ka eakaid ja puuetega inimesi, samuti kasvuraskustega lapsi. Ja mitte ainult neid, vaid näiteks ka maa- ja metsaomanikke, kes ootavad aastaid riigi või kohaliku omavalitsuse otsust näiteks kaitseala loomise kohta. Selle ooteaja jooksul ei ole neil võimalust oma maad ja metsa kasutada. Just sellistest asjadest tekib umbusk oma riigi suhtes. Ma nimetaksin seda pisivimmaks, mis ühel hetkel võib kuhjuda suureks pahameeleks.

Nüüd üks tsitaat: „See on näide, kuidas mõne üksikjuhtumi käsitlemine kulutab aastate jooksul paljude riigiasutuste ressurssi, mida saaks kasutada mõistlikumalt.“ Tõlge: pidime raiskama aega ühe pere kaevuloo peale. Jutt on kuulsast Kassinurme helendava veega kaevust. Sellise vastuse saime pärast seda, kui olime kuude kaupa palunud välja selgitada, kust nitraadid kaevuvette said, ja kui selgust pole, aidata rajada sobiv kaev – täpselt nii, nagu seadus seda ette näeb.

Kolmandaks lähen ikka jälle selle küsimuse juurde, mida ka fraktsioonidega kohtumistel korduvalt esitati: miks ametnikud nõnda sageli on ükskõiksed ega tee kaalutletud mõistlikku otsust. Ma arvan, et suurim probleem on meie nn eesliini nõrkus. Kas ametites ja inspektsioonides, koolides ja haiglates, lastekaitses ja hooldekodudes ikka on oskajatel spetsialistidel olemas toetav töökeskkond, õiglane tunnustus ja vastutusele vastav palk? Kardan, et ei ole. Ja me oleme näinud, et ei ole tõesti. Vahe ministeeriumide palkadega üha kasvab. Ja samal ajal eesliini inimesed näevad, kui palju on tegelikult ministeeriumides asendustegevust ja kui vähe on tulemust. See ei tõsta motivatsiooni. Kõik, mis on võimalik masinate teha anda, on juba masinate teha antud. Peame tõdema, et pensione ja sotsiaaltoetusi ei saaks praegu enam käsitsi välja arvutada.

Austatud riigikogu! Töökorralduse parandamist ja paremat palka ongi hädasti vaja just nn eesliinil – seal, kus inimene kohtub riigiga, kus tehakse selgeks, kas maalapil on kaitsealune liik, kas üldse ja kui, siis mida tohib maksustatavast tulust maha arvata, või kelle jäljed on kuriteopaigal, kas erakool saab tähtajatu tegevusloa, millist sotsiaalabi hätta sattunud inimene vajab.

Kafkalikke olukordi, kus riik või kohalik omavalitsus on esitanud inimesele vastukäivaid nõudmisi ja kahjulikke soovitusi, tekkis möödunud ülevaateaastal paraku õige mitmes valdkonnas. Neist ehk kõige uskumatum ja nukram on lugu surnud mehest, keda ükski riigiasutus ei pidanud vajalikuks ellu tagasi aidata. Inimene oli tagaselja surnuks tunnistatud ja soovis ellu tagasi pöörduda. Ja enne seda, kui ta meile jõudis, ei olnud mitte keegi talle öelnud, mida ta peaks tegema, et uuesti elavate kirja jõuda.

Tegemist oli tõeliselt kafkaliku teekonnaga. Muu hulgas öeldi inimesele ka kohtu kantseleis, et ta ei saa avaldust tuua, sest ta on surnud. Siis leiti, et ka tema esindaja ei saa avaldust tuua, sest surnul ei saa esindajat olla. Ja inimene tõepoolest kaotas lootuse. Asi lõppes sellega, et me olime sunnitud aitama tal vajalikud dokumendid valmis teha ja õigesse kohta ära viia. Praegu on inimene jälle elus, maksab makse ja ma usun, et tal on nüüd ka tervisekindlustus.

Üsna sarnane oli olukord liikumisvõimetu inimesega, kelle ID-kaart blokeerus. Tegemist ei ole jõuka isikuga. Pangakontol, mida ainult sedasama ID-kaarti kasutades oli võimalik käsutada, oli kogu tema raha. Ja siis talle teatati, et tee ülekanne, maksa ära riigilõiv ja siis teeme su ID-kaardi uuesti lahti. Tegelikult tuleb seda teha tasuta ja inimese juures kodus. Asi õnnestus mõnenädalase pingutuse järel korda ajada. Ja ma loodan, et paremaks sai ka süsteem. Samas suudeti selle inimese emale, kes tema eest võitles, nädalaid ajada täielikku jama, anda täiesti vastukäivaid soovitusi ja vihastada inimene absurdsete nõudmistega välja, muu hulgas nõudmisega sedasama blokeerunud ID-kaarti kasutades siseneda oma pangakontole ja teha vajalik ülekanne.

Ja päris lõpetuseks eesti keelest ja keelekasutusest. Üks põhjus, miks inimesed sageli hammasrataste vahele jäävad, on minu meelest üldises suhtumises, mis väljendub sõnades. Kui tegu on kliendi ja teenusega, on paratamatult lihtsam ükskõikselt õlgu kehitada: noh, klient ei saanud teenust. Kui tuleks öelda, nagu asi on, näiteks et ema ja ta abivajav laps jäeti hätta, oleks vist raske inimesi uksest välja menetleda. Ehk ongi taas aeg rääkida asjadest nii, nagu nad on, ja tunnustada neid, kes räägivad loogilist, ausat ja selget juttu ja kelle teod on jutuga kooskõlas.

Lühendatult riigikogu.ee leheküljelt


Täna loetuimad
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (4)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (3)
JUHTKIRI - Parklaprobleemid süvenevad (25)
Kesklinna purskkaev suletakse kevadeni (12)
Valge mehe süü (6)
Aasta õppija on Anu Kaljuste
Mesiniku magus ja töörohke elu (1)
Kristjan Rahu fondi Vöimalus teine voor on avatud
Eesti naisjooksjate paremik stardib kolme päeva jooksul
Kuressaare Laurentiuse kirikus peetakse hõbeleeripüha (2)
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (78)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Puulehti riisuma ei peaks  (10)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (4)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Kommentaarid
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (3)
Kuressaare Laurentiuse kirikus peetakse hõbeleeripüha (2)
JUHTKIRI - Parklaprobleemid süvenevad (25)
Lennufirma: vald valetas kirjas ministrile  (18)
Mesiniku magus ja töörohke elu (1)
Valge mehe süü (6)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (4)
Puulehti riisuma ei peaks  (10)
Kesklinna purskkaev suletakse kevadeni (12)
SÜG-i uue nime saamiseks 170 ettepanekut (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud