Toimetusse helistas Ernst Soo endisest Pöide vallast, kelle jutu me tema loal arvamusküljel avaldame:

Mu probleem on ülipisike. Mul tegelikult omal ei ole ju väga häda, aga ma lugesin seda „Koduteenusel olijal ei ole koos abistajaga poodi asja“. See värk on valla poolt nüüd küll jumalast viltu. Ma ei oska ütelda, kuidas saab panna inimese sinna koju... Järgmiseks võib-olla Kallas arvab, et nüüd peaks olema akende ees trellid, et inimene üldse ei saaks välja. Ma olen 77 aastat vana. Ma ei kujuta ette, kui ma ei käi üle päeva inimestega suhtlemas. See on ikka täiesti...

Mul suri koer ka hiljaaegu ära ja mis põrgut... Naine käib tööl ja mis ma siis siin ootan nüüd seda toidutoojat? Kirjutan selle kirja ja siis näen ainult seda, kes mulle selle kauba kätte toob ja siis sellega ma pean leppima. See on ikka haruldaselt hästi välja mõeldud!? Kuidas saab inimene nii küüniline olla, või see seltskond, kes seal on?

Meil ei olnud enne sellist probleemi, kui meil oli oma, Pöide vald. Me läksime, rääkisime läbi, sai kõik käidud. Ma saan muidu ka käidud, aga ma sain ühe naabriinimesega siin niimoodi kokkuleppele, et kui vaja, siis sõidame temaga. Või noh, ma jõuan ära ka käia, aga ma ei suuda oma kotti vahel tagasi tuua, selg on haige.

Mina ei oleks uskunud, et niimoodi välja mõeldakse, et nüüd ei ole neid abistajaid nii palju, et saaks kõiki inimesi ka ikka valguse kätte tuua. No jumal hoidku, mis asi see siis on? See on ikka natukene imelik asi. Kujutage ette... Kui sa ikka oled 70 ja üle selle ja sind pannakse koju istuma, ja siis sa pead veel mingi avalduse tegema sinna suurde valda, et kas sa üldse lähed selle klausli alla, et sa oled abivajaja? Selleks on võib-olla veel tohtri kinnitust vaja, kui suur su puue on ja... ja nii edasi. Seal on nagu midagi natuke viltu.

Ma ei saa sellest hästi aru, et kuidas see sotsvärk ikka nii imelik on, et... Ei tohi ju inimest niimoodi solvata. Inimväärikus peab jääma selle ajani, kui inimesel on silmad lahti. Et mitte teda lükata sinna poe nurga taha ootama või jätta koju trellitatud akende taha, see nagu ei ole õige.

Ma olen nii vana, et ma ei ole kellegi ees harjunud pugema. Ma räägin otse seda, mida ma mõtlen.

Ma ei taha kellelegi halba. Ma tahaks seda, et asi oleks õige – kõigi suhtes. Meie vanurite ja nooremate inimeste ja... et tasakaal säiliks kuidagimoodi. Kui see ettepanek läbi läheb, siis me hoiame kivi taskus vallavalitsuse vastu – see ei ole ka kellegi tegu!