[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 12. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

Head uut aastat, Baltimaad! (11)
Autor: Enn Eesmaa, riigikogu väliskomisjoni esimees, Keskerakonna välissekretär
Neljapäev, 29. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Olen arvamusel, et Balti ketti, seega ka Balti teed, tasub mõõta mitte kilomeetrites, vaid aastates. 675 kilomeetrit saab ju kord otsa, Balti tee tulevik loodetavasti mitte kunagi.

Sel aastal võtsin riigikogu ja oma erakonna esindajana osa Riias toimunud Balti keti pidustustest. Kohal olid peaminister Jüri Ratas ja riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must. Me kõik saime ka sõna ning tänasime lätlasi eeskujulikult ja suurejooneliselt korraldatud pidustuste eest. Läti seimis on nüüd lisaks Balti saalile ka Balti tee saal, kuhu kogutakse mitmesugust mälestusmaterjali.

Sõitsin autoga Tallinnast Riiga ja mõtlesin, mida tegelikult tähendas Balti keti organiseerimine ja edukas läbiviimine ajal, mil vähesed liikusid ringi oma autoga ja bussiühendused olid nigelad. Raske on täna ette kujutada inimspaleeri moodustamist Tallinnas kas või Toompealt linna piirini, saati siis Vilniuse Gediminase platsi ja leedulaste jaoks püha katedraalini. Kilomeetreid oli ju hoopis rohkem kui 675, sest kett kulges mitte linnulennult kõige otsemat teed pidi, vaid läbis ka Võhma, Viljandi, Nuia ja Rapla ning mitmeid teisigi paiku Eestis, rääkimata peatrajektoori kõrvalpõigetest Lätis ja Leedus.

Balti apellist Balti ketini

Mõnigi on arvanud, et ega tänapäeval sellist rahva ühtsust enam ole, et üleskutsed jääksid elektroonilisele tasemele; koguks tuhandeid poolehoidu väljendavaid postitusi, kuid inimketti ei sünniks. Väitega võiks isegi nõustuda, kui meil poleks laulupeokogemust. Piisaval põhjusel tuleb tänagi rahvas välja, unustab mõneks ajaks meid lahutavad teemad ning keskendub peamisele – sellele, mis ühendab ja koondab. 30 aasta eest tahtsid meie rahvad totalitaarsüsteemist välja saada, vabaks saada.

Balti kett polnud mitte protsessi algus, vaid loogiline jätk. Kümme aastat varem olid 45 eestlast, lätlast ja leedulast koostanud, alla kirjutanud ja ÜRO peasekretärile saatnud Balti apelli. Eesti poolt andsid nelja lehekülje pikkusele dokumendile allkirja Enn Tarto, Mart Niklus, Endel Ratas ja Erik Udam. Siinkohal on paslik meenutada, et märgukirjale andsid Moskvas allkirja ka viis vene vabadusvõitlejat, nende seas Nobeli preemia rahuauhinna laureaat, akadeemik Andrei Sahharov. Märgukirja tekst saadeti ka NSV Liidu, kahe Saksa riigi ning Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele.

Apelliga nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning õigustühiseks kuulutamist. Märgukiri tähendas nõuet taastada Balti riikide iseseisvus. Apelli koostajad said karmilt karistada, kuid mõned neist, Enn Tarto teiste seas, on praegugi meie hulgas ja suhteliselt rahuldava tervise juures.

23. augustil 1989 toimunud Balti kett andis mitu olulist ja otsustavat signaali. See näitas, et kolm rahvast on otsustanud seista oma riikliku iseseisvuse taastamise eest. Nende rahvaste seast sirgusid väärikad liidrid, kes võtsid vastutuse ning asusid rahvaste tahet teostama.

Üle miljoni inimese tõestas, kui suutelised me olime suuraktsioonide korraldamisel. Kord ja distsipliin kogu trassil oli eeskujulik, kõik panid tähele, et Balti kett oli väga sarnane meie laulupidudega; selle tunnuslauluks sai hümnilaadne „Ärgake, Baltimaad!“. Ometi oli tegemist otseselt rahvuslik-poliitilise, rahumeelse jõudemonstratsiooniga.

Sõnum jõudis paljude rahvasteni, mõnedki tipp-poliitikud asusid meie nõudmisi toetama. Kõik see ja palju muudki viis Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel taastamiseni 23. augustil 1991. Olin toona „Aktuaalse kaamera“ peatoimetaja ning tegin sagedasti kaastööd Soome MTV-uudistele. Mu loominguline rekord oli putšipäevilt, kui tegin soomlastele 6–7 uudislugu päevas. See oli oluline, sest keegi ei teadnud siis, millega putš lõpeb.

Uuel Balti teel

30 aastat on inimese jaoks pikk aeg, aga inimkonna tasandil pole seda eriti palju. Mõne rahva, ka meie, eestlaste jaoks oli see ajaloo pöördepunkt. Seepärast soovisingi Riiga kogunenud Balti riikide esindajaile head uut aastat, sest 23. augustil algas meie riikide arengus uus ja loodetavasti lõplik epohh. Kolmekümne aasta eest ei aidanud meid eriti keegi, pigem hoiatati Gorbatšovi liini torpedeerimise eest. Nüüd on sama teed astumas paljud teised rahvad. Oleme neid mitmeti abistamas.

Riigikogu lööb hoogsalt kaasa Idapartnerluse programmis. Käisin üsna hiljuti kahel rahvusvahelisel seminaril Vilniuses ja Batumis, suhtlesin oma kolleegidega teistest parlamentidest. Tean, kuivõrd nad ootavad meie toetust ja praktilist abi, sest oleme suutnud oma unistused vabast Eestist teoks teha. Olen alustanud tööd vähemalt Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu sõlminud Ukraina, Gruusia ning Moldova parlamendiga senisest tihedamaks koostööks.

Tean, et neid huvitavad mitmed küsimused, alustades valimisprotseduuridest kuni Eesti mitmekülgsete kogemusteni Euroopa Liidus ja NATO-s. Nad rõhutavad, et usuvad meie nõuandeid rohkem kui pikka aega vabades demokraatiamaades elanud ja tegutsenud poliitikuid, kel puuduvad meie rahvaste kogemused.

Balti tee on otseselt inspireerinud nii mõnegi rahva iseseisvuspüüdlusi. Mäletame ju Kataloonia teed ning hiljuti toimunud Hongkongi teed. Protesti põhjused ja nende riikide olud on loomulikult hoopis teised. Hispaaniat on võimatu võrrelda Nõukogude Liiduga, kuid igal rahval peab olema õigus oma arvamust ja muret väljendada. Eriti vabas ja demokraatlikus riigis.

Oleme alles Balti tee alguses. Me ei astu seda teed üksi ega isoleeritult. Me kõrval on ruumi kõigile, kes peavad kalliks vaba ja demokraatlikku maailmakorda. See oli oluline kolmekümne aasta eest, see on tähtis ka täna ning küllap hommegi veel.


Täna loetuimad
Pujus mees nõudis ähvardades endale kiirabi
Margus Vaher avaldab, kuidas naisi tõeliselt õnnelikuks teha
Kaali kraatri taristu tehakse korda
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia
Muusikakooli noored esinesid festivalil
Selgusid lauatennise karikavõitjad
Mattias Tass alustas Ameerikas võidukalt
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti
Tänak: peame lootma legendile
Autod on saatanast! Tõsi või!?
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale
Õpilaste polaarviktoriin viib võitjad Arktikasse
Risto Lillemets on 2019. aasta nominent
JUHTKIRI - Rõõm koostantsimisest
Kontrast jõuab Tartusse
Nädala loetavuse top 5
Pereansamblid pidasid festivali
Väärikate konverents tõi täismaja (5)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (12)
Eakate aktiveerimine ja toetamine Saaremaa vallas (2)
Sass Henno peab Orissaares loengut (3)
Kommentaarid
Pulmamess pakkus ideid elu tähtsamaks päevaks (6)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (12)
Alaealised värbavad Slupis välitrimpajaid alkoholi ostma (9)
SÜGi uut nime saab valida ülehomseni (8)
Tulekul on astroloogiaõhtu (8)
Väärikate konverents tõi täismaja (5)
Saaremaa sai esimese veinitehase (6)
Kas pihlakad lähevad punaseks või punasteks? (13)
Isadepäeval sai soomukiga sõita (9)
JUHTKIRI - Tervisest ja õnnest (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud