[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 20. jaanuar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Mettest ja Maiast ning Donaldist
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Teisipäev, 27. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Suurte poliitiliste kriiside aegu – aga just järjekordne säärane on praegu käes – lööb välja ka toimuva vahendajate ehk ajakirjanike tase. Kui ikka teooriat ja ajalugu ei tunne, on kõige lihtsam võtta suurest asjast väike tükk, vahutada selle ümber ning teema nagu ongi saanud kajastuse.

Paraku on suur poliitika paljutahuline ja poliitikud liialt iseeneste huvide eest väljas, nii et nõrk asjatundja võib ka vale tüki ette võtta.

Midagi säärast sündis eelmisel nädalal, sest kui rääkida selle poliitkangelannast, siis pandi see kroon pidevalt Taani peaministri Mette Fredrikseni pähe. Tõelisest kangelannast ehk Moldova peaministrist Maia Sandust suurriikide meedia aga peaaegu vaikis. Ometi seisnes Mette kogu julgus üksnes selles, et ta arvustas USA presidendi Donald Trumpi sõnakasutust. Selle viimasega pole algusest peale rahul ka suur osa Lääne ajakirjandusest, kes kiitis mõistagi mõnuga Mettet takka.

Maia Sandu julgus aga seisnes selles, et ta protestis avalikult Putini parema käe, kaitseminister Sergei Shoigu etteteatamata ja Moldova valitsusega kooskõlastamata tuleku üle Moldovasse ja keeldus osalemast riigi presidendi poolt korraldatud ametlikel tseremooniatel.

Lääne pealinnade vaikimine selle 24. augustil toimunud sõidu suhtes on eriti kummastav, sest Shoigule on Krimmi ja Ida-Donbassi operatsioonide juhtimise pärast kehtestatud sisenemiskeeld nii Rumeeniasse kui Ukrainasse, mille vahel asub Moldova. Selge see, et Venemaa kaitseministrit ei peata väikeriiki sisenemisel miski, ent sellest tulnuks vähemalt juttu teha. Kas või selles plaanis, et sõidule eelnes USA ühendatud staabikomitee ülema Dunfordi ja Venemaa kindralstaabi ülema Gerassimovi telefonikõne, mis on ju ametlik informatsioon.

Ent kuna samal 24. kuupäeval algas ka Biarritzis seitsme suurriigi juhi kohtumine, kus muu hulgas arutati võimalust kutsuda järgmisel aastal uuesti kohale vallutaja Putin, siis eelistaski Lääne peavoolumeedia näidata oma vabadust ka selles, et ülistas Mette sõnajulgust ja vaikis maha Maia teojulguse.

Kuna Mette nn sõnajulgus puudutab maailma suurimat saart Gröönimaad (2,2 miljonit ruutkilomeetrit, 60 000 elanikku), siis selgitaks pisut selle ümber puhkenud skandaali. Kes vähegi maakaarte silmanud, teavad, et Gröönimaa asub pigem Ameerika kui Euroopa lähedal ja USA huvitumine sellest on loomulik. Seda kinnitab sealne USA lennubaaski ja 1950.–1960. aastate plaanid tuumarelvi kandvate strateegiliste rakettide baasi loomiseks, mis jäeti lõpule viimata.

Praegu on tuumarelvastusega seotud ja 1969. aastast peale üles ehitatud lepinguline süsteem lagunenud ning peab midagi uut sündima. Nii relvade kui lepingute mõttes. Samas on kliima soojenemise tõttu alanud ka uus tormijooks Arktika varadele ning see, et Trump ütles välja uuevana mõtte Gröönimaa kohta, ei tohtinuks mõjuda üllatusena. Viimase meisterdajaks sai aga alles kolmandat kuud Taani peaministriks olev Mette Fredriksen, kes Trumpi mõttesähvatuse peale, et USA ostaks ära Gröönimaa, kuulutas, et saar pole müügiks, sest „ajad, mil oli võimalik osta ja müüa terveid riike ja rahvaid, on õnneks möödas“ ja et on üldse „absurd arutada niisugust asja“.

See, et Trump üldse Gröönimaa suhu võttis, oli seotud tema kavandatud Taani-visiidiga 2.-3 septembril ehk siis pärast Lääne liidrite suurkogunemist Poola mälestamaks teise maailmasõja alguse 80. aastapäeva. Tegu on selgelt poliitilise kogunemisega, sest Putin jäeti rahvusvahelise õiguse rikkumiste pärast kutsumata.

Kuna Kreml tugevdas vastukaaluks järsult survet lõunas – lisaks Shoigu väljakutsuvale reisile liigub praegu Vahemeres Iraani tanker Süüriale mõeldud naftalaadungiga – reis, mille USA on lubanud jõuga peatada –, siis võib juhtuda nii, et Trumpi sõit pisikesse Taani sel ajal on lubamatu luksus ja ta tühistas selle visiidi. Viitega Mette ninatarkadele õpetussõnadele.

Muidugi on daamil õigus solvuda, ent see pole esimene n-ö matslus Trumpi poolt. Samas on ilmselt viimane aeg leppida sellega, et Ameerika presidendiks valiti just niisuguste maneeride ja kõnepruugiga mees. Pealegi – kui räägitakse reaalpoliitikast, siis peab see ju laienema ka neile konkreetsetele poliitikutele, kes parasjagu seda poliitikat teevad!? Meeldib see kellelegi või mitte.

Mis aga puutub territooriumi ostu-müüki, siis müüs ju Taani ise 1917. a oma Ida-India saared 25 miljoni dollari eest USA-le ja need on tänapäeval tuntud kui USA Neitsisaared (USVI = US Virgin Islands), mille pealinnaks tuntud kruiisisadam St. Thomas. Värskeimaks ostunäiteks on Punases meres asuvate Egiptuse saarte müük 2017. a Saudi Araabiale.

Trump räägib pigem ärimehe kui poliitikuna, ent on ikka aeg ka seda tunnistada ja jutt õigetele rööbastele viia. Kuna Euroopa on pikalt kurtnud USA eemalejäämise üle Euroopa asjadest, siis pidanuks ju olema loogiline suunata Trumpi äkkmõte sellele, et Taanil, kes on Gröönimaa haldaja, pole midagi selle vastu, kui USA teeb sinna investeeringuid, rendib sealt endale vajaliku territooriumi jne.

Selmet kaasa lüüa USA demokraatliku partei poolt vallandatud kampaanias kujutada Trumpi kui rumalat ja tahumatut poliitikut. Kaotajaks oli igal juhul Taani valitsus ja EL tervikuna. Trump aga kinnitas oma üleolekut juhtunust sellega, et teatas USA konsulaadi avamisest Gröönimaal. See aga tähendab, et tal on ka Gröönimaa-poliitika.


Täna loetuimad
Kurvad hetked. Igaveseks
Vandaalid lõhuvad kesklinna avalikku WC-d
JUHTKIRI - Igal lollil oma lõbu
Selver saab digitaalsed hinnasildid
Loomalood Saaremaalt ja kaugemalt
Mullust rahvaarvu suurendas sisseränne
Saaremaa võitis jätkusuutliku turismi konkursi
Lugusid Saaremaalt aastal 2035
Haiglas räägitakse juriidikast
Saaremaa tampis Tartu mutta
Muuseum korraldab teatris konverentsi
Doonoripäeval saab teha elu suurima kingituse
Orissaares peeti kandlepäevi
Et uusaastalubadus suitsuvabast elust täituks
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid enim transport ja eluase
Nädala loetavuse top 5
Kurvad hetked. Igaveseks
Vandaalid lõhuvad kesklinna avalikku WC-d
JUHTKIRI - Igal lollil oma lõbu
Selver saab digitaalsed hinnasildid
Loomalood Saaremaalt ja kaugemalt
Kommentaarid
Lennuhanke vaidlustus jäi rahuldamata (10)
Saikla poe käive on suurenenud ligi kolm korda (8)
Kolme inimese surma põhjustanud autojuhil väiksem joove (26)
Erivajadusega inimeste kodu Õie tänavale ei tule  (21)
Komisjon tahab Noortejaama kohta menetlust (23)
Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja on Anneli Tõru (13)
Muinsuskaitse kaitsekorrast huvitus ligi poolsada linlast (2)
Ebaseadusliku metsaraie eest tuleb maksta üle 28 000 euro (13)
Oma läbielatut ei soovi ma mitte kellelegi (3)
Saaremaalt pärit asjur asub tööle Aafrika Liidu juurde (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud