[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 17. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

Milleks meile sotsiaalmeedia? (6)
Autor: Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi juhatuse esimees
Laupäev, 24. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Sotsiaalmeedia esimesed aastad olid kui vaba kodanikuühiskonna unelm. Lõpuks ometi oli tavalisel inimesel võimalus oma hääl kuuldavaks teha ja leida kaasamõtlejaid, ilma et selleks oleks pidanud asutama ajalehe või, jumal hoidku, oma telekanali.

Kui siiani oli info kontroll olnud justkui nende käes, kes olid osa võimust, siis tänu sotsiaalmeediale sai ühiskonnas kuuldavaks ka täiesti tavaliste inimeste hääl.

Muutused maailmas ei lasknud end kaua oodata. Üksteise järel kukkusid Araabia diktaatorid, isegi Venemaal tulid tänavatele sajad tuhanded. Keskväljakuid täitsid ideaalid ja rahva tahe. Alanud sotsiaalmeedia ajastu maailm tundus helge, täis ärksaid inimesi ja vabalt liikuvaid ideid, mis kukutavad vanad ja stagneerunud ühiskonnad ning diktaatorid. Veel enne, kui maailm neist muutustest toibuda jõudis, toimus aga juba järgmine nihe ja vanad demokraatiad – muu hulgas sotsiaalmeedia tõttu – seisid silmitsi Trumpi ja Brexiti ning, mis veel keerulisem, omavahel lõputult tülis oleva ühiskonnaga.

Sotsiaalmeedia võimsus seisneb selles, et see apelleerib inimeste tavapärastele mõttemustritele. Lisades sellele kõigele veel väikesi vinte, mis ühiskondi aina enam pingestavad. Näiteks peame me targemaks inimesi, kes on samasuguste vaadetega kui meie. Koguni niivõrd, et teadlaste Cass Sunsteini ja Tali Sharoti koos kolleegidega läbi viidud uuringu kohaselt annaksime isegi geomeetrilise ülesande lahendamise inimesele, kes jagab meiega samu maailmavaateid. Mõni ime, et selle kõige taustal võivad sotsiaalmeedias levima hakata kõige ulmelisemad ideed ning vandenõuteooriad. Kui meile sümpaatse maailmavaatega inimene ikkagi midagi oma keskkonnas väidab, milleks kahelda?

See kõik on juba olnud

Tänases maailmas toimuva osas võib mõneti paralleeli tõmmata üle-eelmise sajandiga, mil ajakirjad ja lendlehed levitasid ideoloogilisi sõnumeid ja hullutasid rahvahulki oma lennukate mõtetega. Jah, just selles tuules pandi alus eesti rahvusele, kuid ehitati vundament ka kommunismile ja fašismile, mis järgmise sajandi hakul viisid maailma ajaloo suurimate taplusteni. Ühiskond õppis. Ajapikku õpiti meediat reguleerima, et selles kajastatu oleks tasakaalustatum ja faktipõhisem. Tekkisid eetikakoodeksid ja head tavad, millest lähtuvalt meediamajad iseennast ja üksteist reguleerisid.

Mida aga teha sotsiaalmeedia ettevõtetest hiidudega, kelle võimsus ja mõju on ületamas kõiki riike ning rahvaid? Vähetähtis pole seejuures asjaolu, et selle kõige juures on sotsiaalmeediast saanud üks maailma võimsamaid rahamasinaid. Võtmata vastutust nende platvormil toimuva eest, kasseerib sotsiaalmeedia hiid oskuslikult suurematelt ja väiksematelt osavalt reklaamiraha ja nagu viimastel aastatel selgunud on, selle juures inimeste andmeid omakorda edasi müües ning rahaks tehes.

Äärmuslus saab rohkem tähelepanu

William Brady ja tema kolleegid testisid, millise sisuga poliitilisi sõnumeid Twitteris suurema tõenäosusega edasi jagatakse. 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal kirjutatud säutse analüüsides leiti, et rohkem vastukaja leidsid emotsioone äratava ja moraalitseva sõnastusega postitused. Seega peavad poliitikud Twitteris tähelepanu pälvimiseks kasutama jõulist sõnavara.

Siin võib ka peituda põhjus, miks vastanduva partei poliitikute jälgimine võib lõhestumist veelgi süvendada. Poliitikud postitavad eelkõige neid seisukohti, mida nende valijad kuulda tahavad. Tähelepanu saamiseks tehakse aga selliseid väljaütlemisi, mis kindlasti tekitavad vastaspooles negatiivset vastukaja. See keelekasutus muutub uudiseks, postitused muutuvad pealkirjadeks. Tulemuseks on täiesti uus tsükkel, mis muutub aina polariseeruvamaks ja emotsionaalselt laetumaks.

Loomulikult ei saa selle kõige juures jätta polariseerumise süüst puhtaks ka tavameediat. Teadlase Levi Boxelli ja tema kolleegide uuringus testiti, kas sotsiaalmeedia sagedasem tarbimine viib äärmuslikumate vaadete kujunemiseni. Üllatuslikult on lõhestumine suurim nende seas, kes kasutavad internetti ja sotsiaalmeediat kõige vähem, näiteks vanemaealised (75+). Miks? Tavameedia nopib sotsiaalmeediast just kõige äärmuslikumad ja polariseerivamad postitused, mis omakorda ainult tavameedia lugejas suisa paanikat võivad tekitada.

Maailmas on käimas huvitav eksperiment. Kui varem defineeris ühiskondlikke arutelusid suurel määral ühtne inforuum ja näiteks üldine konsensus erinevate ekspertide usaldusväärsusest, siis tänaseks on see ühtsus näppude vahelt pudenemas. Killustumas, nagu öeldakse. On ühiskonnagrupid, kelle jaoks on tavameedia ammu kaotanud oma usaldusväärsuse ja kes peavad kindlamaks oma sotsiaalmeedia grupis arutatut kui leheveergudel kirja pandut.

Tõsi on see, et vana süsteem polnud ideaalne. Selles olid omad mõrad, olgu selleks mõningate ühiskonnagruppide kõrvalejäetus või pimekohad omaenese vigade nägemisel ning tunnistamisel. Kui aga võtta ühiskonnalt ühtne inforuum, siis mis jääb järele? Rahvas, kes vaidleb end sotsiaalmeedias hingetuks ja jätkab samavõrd laetult vaidlusi jaanilauas ja suguvõsa kokkutulekul.

Teadlik tarbija

Mis on siis vahendid? Väidetavalt on sildade ehitamine võimalik. Kuid see eeldab päris tugevat enesedistsipliini. Mõned lihtsamad võtted on järgmised:

Kajakambrite lõhkumine. Sotsiaalmeediat iseloomustab meeldimiste ja jagamiste olulisus. Enne kui jagada või laikida mõne oma hea sõbra või tuttava postitust, võiks tutvuda selle sisuga, kas see mõte ka päriselt vastab meie vaadetele ja tõekspidamistele.

Rohkem sõpru. Meil kõigil on sugulasi ja klassikaaslasi, kes mõtlevad meist erinevalt. Nende tõrjumise asemel oleks hea nendega kontakti hoida. Uuringud näitavad, et isegi, kui me ei ole otseselt „vastasleeriga“ seotud, võivad nn nõrgad sidemed (sõprade sõbrad, tuttavad) pakkuda poliitilist mitmekülgsust, mis aitab muuta inimeste vaateid mõõdukamaks.

Avatud mõtlemine ja lugupidamine. Väärikus ja lugupidamine on tõhusaim relv madaluse vastu. Samuti oma meele avatud hoidmine. Maailm meie ümber pole vaid must-valgetes toonides ning vahel võib proovida leida ka mõtteid teistsugusest ideoloogiast, mis tegelikult tunduvad sümpaatsed või koguni õiged. Nii konservatiivid kui ka liberaalid, kes on avatud meele säilitamises tugevad, asuvad kirgi kütvate teemade puhul väiksema tõenäosusega äärmuslikule seisukohale. Lisaks leiti ühes uuringus, et avatud meelt säilitavad Twitteri kasutajad suudavad koostada läbimõeldumaid ja teisi austavamaid sotsiaalmeedia postitusi.

Niisiis ei ole probleemi lahendamine võimatu. Olgu me oma seisukohas kui kindlad tahes, peaksime püüdma oma sõnu läbi mõelda ja avatud meelt säilitada. Seda nii internetis kui ka päriselus. Üheskoos sildu ehitades ja üheskoos tegutsemist õppides, et hoida oma riiki ja rahvast ühtsena.


Täna loetuimad
Perekondlik
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (9)
Käib kampaania “Teeküünla ümbris pole prügi!” (1)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (7)
Kaks saarlast pääses Eesti Laulu poolfinaali
Orissaares lammutatakse vana kauplusehoonet
Koplimäe tegusate tegemisi kaemas (1)
Ministeerium nõustus Sandla sadama detailplaneeringuga
Pille Lengi: head asjad juhtuvad ägedate inimestega (1)
Hambaravihüvitis on aidanud (5)
Prokurör: laste väärkohtlemise tõendamine on keeruline (3)
Saaremaa ühineb üle-eestilise helkurkõnniga (1)
Kliimakriis mõjutab tõsiselt iga täna sündiva lapse tervist  (4)
Õppereis Kurgjale
Klaveripäev Hiiumaal
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (22)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (8)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (14)
Perekondlik
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (33)
Kommentaarid
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (13)
Millal muutub veidrus ohtlikuks pseudoreligiooniks? (14)
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (33)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (67)
Hambaravihüvitis on aidanud (5)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (7)
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (9)
Suitsetajad häirivad hambapolikliiniku tööd (10)
Saaremaa ühineb üle-eestilise helkurkõnniga (1)
Kliimakriis mõjutab tõsiselt iga täna sündiva lapse tervist  (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud