[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 15. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Vodka pluss tuumamaterjalid võrdub kõva kärakas  (6)
Autor: Ats Miller, arvaja
Neljapäev, 22. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Maailm on täis nimetuid haudu, kus puhkavad kõik need, kes arvasid, et nad on saatusest valitud.

Tõelised hädad algavad, kui tollel suurusehullustust põdeval klounil on käes vahendid, millega saab üht-teist ära teha. Ei, mitte end millegi positiivsega ajalukku jäädvustada, midagi ehitada või leiutada või üldse head teha, selleni sellised tegelased ei küüni – hoopis tohutult palju paha, sest maailm on ju nii kuri, ei taha kuidagi tunnistada, et kõnealune kõntsakott on ju kõige ilusam, parem ja targem sündinud kuningas.

8. augustil käis Arhangelski oblastis kärakas. Venelased valetavad alati. Esiteks öeldi, et katsetamisel plahvatas tavaline rakettmootor. Ei mingit radiatsiooni. Hukkunuid viis.

Esimene mõte selliseid uudiseid Venemaa kohta lugedes on vähegi neid tundval inimesel, et kui suurelt nad valetavad? Hukkunute arv võib tõenäoliselt olla 3–10 korda suurem ja arvestades radiatsioonipuhangut oli esimene peast läbi käinud mõte, et ju neil süttis tuumarelva kandev rakett. (Tuumarelv üldiselt ei plahvata tules, ainult radioaktiivset saastet tekib nagu tuumareaktori plahvatusel.)

Ja korraga siis selline avameelsus, et tuumamootori katsetus läks viltu... Miks?

Tormilinnu esivanematest

Kogu seda jama tuleb vaadelda kontekstis. Aeg-ajalt ilmuvad Venemaal uudised igasugustest imerelvadest; maailm naerab, aga eks need ole rohkem sissepoole mõeldud. Möödunud aasta 1. märtsil kuulutas Putin Maneeži kesknäitusepaviljonis: „Keegi ei taha meid kuulda võtta. Nüüd nad peavad meid kuulda võtma.” Noh, lapsepõlves käis sellise mõtteviisi kohta salmike: „Vaata aga vaata vihmaussi / nuga käes ja nõuab nussi...”

Üks neist oli tuumamootoriga tiibrakett; ise nad kutsuvad seda 9M730 Burevestnik (Tormilind), NATO koodnimi on SSC-X-9 Skyfall. Ülejäänutest neli olid ka sisuliselt erinevad tuumarelvad, nagu võimekamad mandritevahelised ballistilised raketid, tuumalaenguga torpeedod ja keskmaaraketid (nende arendamine, muide, oli 1987. a sõlmitud keskmaarakettide keelustamise leppe, INF-i otsene rikkumine). Viimane kuuest oli laserrelv ja selle võib ilmselt unustada – eks see oli lisatud sellesse papist ja vahtplastist törakate ritta, mille taustal Venemaa president suuri sõnu tegi, rohkem selleks, et USA nende arendamisega kõvasti tegeleb ja neil on hakanud ka midagi välja tulema.

Muude tuumarelvade võimekust on Venemaal vaja tõsta väga ilmsel põhjusel – USA-le on hakanud tekkima päris tõhusad kaitsevahendid. Teisalt pole tänapäeval, tänu arvutustehnika arengule ka väga raske neid relvi „kavalaks” teha ehk muuta nende trajektoor määramatuks ja lisada võimekust põigelda ja üldse üritada vastumeetmetest hoiduda.

Tuumamootoriga tiibrakett on ühelt poolt sellesama mõtteviisi edasiarendus, samas kui teatud mõttes teeb vahepeal kõvasti arenenud arvutustehnika võimalikuks minna edasi sealt, kus 60-ndatel katsed lõppesid. Tuumamootoriga lennukeid proovisid tollal nii USA kui NSVL ja neist loobuti sellepärast, et see tehnika oli liiga kallis ja liiga tappev.

Mõlemad riigid panid tuumareaktorid sinna, kuhu on võimalik panna ka korralik varjestus – allveelaevadele ja lennukiemalaevadele – ja strateegiliste pommitajate asemele tulid mandritevahelised raketid, millele piisas hulga odavamast ja ohutumast tavalisest rakettmootorist. Täpsemalt muidugi mõtles kõik need mõtted läbi USA. Nõukogude Liit käis sama tee läbi lihtsalt paar aastat hiljem, sedamööda, kuidas õnnestust USA-st dokumente-jooniseid varastada; kui USA mõnest asjast loobus, pidid ka venelased seda varsti tegema, sest nende ainus iseseisev leiutis on Tuula samovar.

Igatahes USA katsetas tuumamootoriga lennukeid, mis teoreetiliselt oleks võinud teha õige palju tiire ümber maakera. Häda oli ainult radiatsioonis. Need lennukid olid meelega pikaks venitatud, reaktor viidud võimalikult taha ja hirmraske pliist kaitsekilp sisuliselt ainult lendurite tooliseljatugedes. Lennukid muutusid juba pärast paari katselendu talumatult radioaktiivseks.

Ka venelased said tuumamootoriga lennuki lendama. Nad said asja tööle selle hinnaga, et loobusid üldse radiatsioonikaitsest. Enamik selle riistaga lennanud inimesi suri paari aasta jooksul, kõige kauem pidasid üksikud vastu 10–15 aastat. Ilmselt on Burevestnikul põhimõtteliselt seesama 50 aasta eest ameeriklaste välja mõeldud ja ka venelaste katsetatud mootor, ainult et tänapäeval juhib seda arvuti.

Kas Vene imerelvi tuleb karta?

Jah, rumal oleks neid mitte karta. Vene majandus on üsna viletsas seisus ja näiteks kuulus Armata tankide programm on vaikselt kõdunud tosinaks mulaažiks, mida kord aastas üle Punase väljaku veetakse. Kuid kahtlemata suudavad nad paar imevidinat kokku panna ja sellisena, tuumarelva kandvana, on need oma olemuselt tüüpilised terroristirelvad. Ehk siis täiemõõdulises avalikus võitluses pole neil ühelgi tasemel mingit lootust, ent nad saavad ennast suurena tunda, trollida, sigatseda ja ülbitseda tuumarelvadega ähvardades – et kahtlemata suudate meid täielikult hävitada, aga saate ka ise pihta ja üldse suudame tervele maakerale palju paha teha.

Aga selleks peab maailm uskuma, et mõni neist ikka töötab ka.

Nii et küllap oleks Arhangelski plahvatuse asjus jätkatud tuima näoga valetamist, kuid korraga tuli keegi selle peale, et rakendame õnnetuse propagandavankri ette – et näe, me ikka päriselt ehitame tuumamootoriga tiibrakette.


Täna loetuimad
Perekondlik (1)
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (25)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (12)
Teelt välja sõitnud autos sai naine viga
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (7)
Laoküla rahvas on alates oktoobrist hädas joogiveega
Aaro ja Liisa Nursi: saare peal on mõnus elada
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud
SÜG-i õpilane võitis rahvusvahelisel olümpiaadil pronksi
Kes ei tahaks hea välja näha (5)
Lastevanemate päkapikkude dilemma
Lasteaialastele tutvustati muusikapisikuid
Milliste ettepanekutega läheb riik vastu eelarveläbirääkimistele linnade ja valdade liiduga
JUHTKIRI - Parim kingitus
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (8)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (10)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (15)
Rehe tänava saunamaja vahetas omanikku
Perekondlik (1)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (74)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (12)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (10)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (67)
Kes ei tahaks hea välja näha (5)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (7)
Perekondlik (1)
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (25)
Tuuli Pärtel: uskugem Saaremaa helgesse tulevikku (21)
JUHTKIRI - Ääremaastumise nüansid (24)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud