[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 14. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Kuidas ma kodumetsa pildistama sõitsin
Autor: Ylle Tampere, accelerista.com
Laupäev, 03. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Paar aastat tagasi juhtus minuga täiesti arusaamatu lugu: eksisin oma kodumetsa ära! Läksime kahekesi esimeste külmadega kahutanud ja jäätanud raba avastama, mul, nagu ikka, kaasas kaamera ja päris korralikke pilte tegev telefon.

Sumpasime mööda tuttavaid metsaradu ja otsustasime rabaservalt veidi kaugemale kahlata, et lähemalt üht põnevat taimekooslust uudistada: härmas lodumets pakub imelisi vaateid. Pikka matka ei planeerinudki, kaks last jäid koju rahulikult mängima.

Piisab kümnest sammust vales suunas

Tagasi pöörates jälgisime enda arvates tuldud rada, aga ju astusime laugastest mööda põigates kõrvale ja oligi käes: ühel hetkel saime aru, et oleme ei-tea-kus.

Ükski enne silmatud maamärk tuttav ei tundunud ja kuigi kuskil siinsamas metsaserval seisis auto, me selle asukohta enam välja mõelda ei suutnud.
Nagu tellitult ei olnud sealkandis korralikku telefonilevi ja Google Maps näitas tühja kaarti. Mu kaaslane oli enesekindel ja teatas, et tuleb minna „sinna“.
„Sinna“ tähendas läbi paraja räsu otsetee tegemist ja vahepeal kummargil langenud puude alt läbi ronimist. Ees paistis valgus: see on ju sama lagendik, kus me juba olnud olime!

Ei olnud seesama lagendik, hoopis laukasoo oli. Ja mina vajusin ühte laukasse puusadeni sisse. Läbi jää. Jalg verine, saabas läinud, ise läbimärg. Ei ole tore olla „siin“.

Sattusin paanikasse. Ka kaaslane oli silmanähtavalt ehmunud: väljas miinus null, vett kaasas ei ole, asukohta ei tea… Äkki läheks sinna? Või tänna?

Esimene kõne läheb ikka… Emale

Naisautojuhtidelt on uuritud, kellele nad helistavad, kui autoga teele jäävad. Üle ilma vastus ikka ühesugune: kas mehele või (mees)sõbrale.

Kellele aga helistab naine, kes on (koos mehega) metsa ära eksinud? Mul oli telfal veel õige natuke akut alles. Otsus tuli hoolikalt langetada.

Helistasin… Naabermajas elavale emale. Emale, jah! Palusin tal lastel silm peal hoida ja süüa anda: „Meil läheb kauem, eksisime natuke ära.“ Ema rahustas, soovitas igal juhul 112 helistada. No igaks juhuks, et anda teada, asi on veidi hapu.

Mu vanaema oleks ilmselt irooniliselt lisanud: „Loll suudab veekaussi ka uppuda ja kolme puu vahele ära eksida.“ Elu tõestas, et nii see on. Uppumissurm tundus loigus lebades kah täitsa lähedal…

Täna positsioneerimise muret enam ei oleks

Valisingi häirekeskuse numbri. Sealgi rahustati mind maha: jalg küljest ei ole, soojad riided on seljas, peate vastu. Kui janu, võtke rabavett või sulatage jääd. Määrame asukoha.

No ei määranud nad niiväga midagi, mul ju iPhone: paar aastat tagasi tähendas selle täpne positsioneerimine masti täpsusega väljapeilimist. Täna seda muret enam ei ole, eksi kuhu tahad, paarikümne sekundiga on su asukoht teada.
Päris lootusetu asi siiski ei olnud: pimeda tulekuni paluti meil rahulikult teed otsida, proovida kõndida ainult ühes suunas, sest metsatukk, kus ekslesime, oli vaevu kilomeetri laiune, kõikjal ümber asustus ja teed: kui lähed päikese järgi, jõuad ühel hetkel kas tee või kraavi või taluni.

Lubati, et kui me hämaruse tulles pole oma jõududega välja saanud, tulevad patrullsõidukiga ja lükkavad sireeni peale: kuskilt peab see meieni kostma.
Kehv lugu muidugi, et mobiiliaku peaaegu tühi, seda tuli säästa puhuks, kui veel peaks abi tarvis olema.

Panin telfa rinnataskusse sooja, enne lülitasin välja.
Kaaslase olin selleks hetkeks abijõuna maha kandnud, rahunesin ja sisendasin endale, et pean meid siit välja viima.

Heal juhul suudab inimene oma vigadest õppida

Kuidas lugu lõppes? Hästi. Ühes suunas minemine oli õige mõte. Õnne oli kõvasti, jõudsime kohaliku jahionni juurde. Helistasin uksel olnud numbrile. Jääger teadis, kus onn asub ja soovitas ikka õkva astuda.

Saimegi taluõuele, edasi oli veel paar kilomeetrit ümber metsa autoni. Jõudsime päris pimedas, istusin ise rooli. Mürkvaikus, kui välja arvata, et võtsin häirekeskusse kõne ja tänasin ning andsin teada, et suutsime end seekord ise üles leida.

Päev hiljem helistasin politseipatrulli soovitusel PPA-sse, Ottomar Virkile, kes täna on Lõuna prefektuuri teabebüroo operatiivteabetalituse juht, ent juba siis teadis eksimisest ja eksinutest pea kõike. Rääkisime temaga mitu tundi.
Lubasin, et kirjutan õigel hetkel, kui metsa ära eksimine taas akuutseks muutub, oma loo.

Lubasin, et pean edaspidi ise ka lühemale metsaretkele minnes meeles põhitõdesid. Sest rohkem ei taha selles olukorras olla!

Sest tunne „ma olen täiesti kadunud“ on hirmus isegi verise jala, külma ja end nurga taga hirmust täis laskva karuta.

Tõsi, otti tookord ei olnud, ta magas kuskil räsuhunnikus õiglase und, aga muidu on mul õnnestunud kolmel korral autot teeserva parkides eri kohtades otse sooja karuessu sisse astuda. Kummaline, kõhe värk.

Nüüd ei sõida ma seenelegi ettevalmistuseta.
Alati kihilised ja värvilised riided, vesi kaasa, telfa aku täis (ja ei klõpsi niisama pilte ega pane neid Instasse!).

 Ja veel mõni asi, mille meelespidamisest võiks lugejatel abi olla.

Minu metsa mitte eksimise nipid

Enne esimest nippi päris esimene asi on moodsal inimesel täis akuga telefon. Enne ei lähe kuskile, kui 100% on olemas ja autoski on laadija kaasas. Ja et asi veel kindlam oleks, panen taskusse ka akupanga.

Telefonis mul RMK nutirakendus „Loodusega koos“. Sellest on eeltöö tegemisel palju abi: kuhu minna ja miks? Ja kui vaja jääda pikemaks, siis kus saab teha lõket, kus telgi üles tõmmata? No olgu, marjule minnes telkima ei jää, vaja ju kohe saak salve panna. Aga siiski.

Teiseks on telefonis Waze. Asendamatu abiline ka siis, kui on vaja auto asukoht määrata ja meelde jätta. Kui jõuad kohale, paned Waze’i kinni. See „pinnib“ sulle kaardile auto asukoha: pargib siin. Kui teed Waze’i lahti, kuvab see sulle teekonna autoni. Muudkui mine.

Kolmandaks on kaasas vesi ja natuke näksimist. Banaan on hea, annab energiat, aga igasugu pähklid ja kuivikud on ka täiesti mõnus kraam. Naerate?! Võite kindlad olla, metsas läheb juba esimese kümne meetriga kellelgi kõht tühjaks. Toorest seent ju ei söö.

Neljandaks kannan ma kihilist riietust, soovitavalt heledamat, helkivamat, erksavärvilist. Ka müts on peas. Või mingi rätik. Esiteks on värviline riie puude vahel näha, teiseks ei tule põdrakärbsed juustesse ja päikesepistet ka ei saa.
Viiendaks: isegi kahekesi minnes jätan kellelegi lähedastest info, kuhu minek. Ja palun ka kaaslastel ette valmistuda, sest mine sa hullu hunti tea. Uku võtab alati kaasa taskunoa ja -lambi ning nipet-näpet asju veel. Sest mine sa tea…
Kuuendaks: paanikat ei tee. Paanikat ei tee. Isegi siis ei tee kui tundub, et kõik on valesti. See osa on kõige raskem.

Mind aitab, kui võtan jämeda puu ümbert kinni ja püüan rahuneda. See, muuseas, aitas tookord neli aastat tagasi vististi kõige paremini keskenduda ja end üles leida.

Lugu avaldatud portaalis accelerista.com

Täna loetuimad
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (15)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (17)
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest (1)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
Ametikool kutsub OskusteÖÖ-le
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga (2)
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel (3)
Patsientide nõukogu koguneb oktoobris
Eichfuss tegi skoori, Niits pikki minuteid
Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida (3)
Võrkpalliklubi toetab ratastoolis võrgufänne
Lühidalt
Hingesidemest ja selle väärikusest inimpõlvede kaitseks
Nädala loetavuse top 5
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (15)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (17)
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest (1)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
Ametikool kutsub OskusteÖÖ-le
Kommentaarid
Kikas: soojafirma müük oluliselt soojahinda ei tõsta (50)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (17)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (15)
Kesklinn saab suuremad liiklusmärgid (19)
Orissaare pood sulgeb 3. novembril uksed (10)
Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida (3)
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel (3)
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest (1)
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga (2)
Valsimaja müüs Puusilla tee kinnistu vallale (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud