[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 01. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Arvamus

Eesti välispoliitika on õhus (2)
Autor: Toomas Alatalu
Kolmapäev, 31. juuli 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

See, et Jüri Ratase peaministriks ja Keskerakonna võimuparteiks saamise järel alanud opositsiooni jäänud Reformierakonna kriitika valitsuse aadressil järjest kasvas ja jõudis välispoliitikani on tegelikult seaduspärane.

Kuigi Eesti vabariigi välispoliitikat peetakse kõigi riigikogu parteide ühisloominguks, on reaalsuseks see, et välisministri portfell on kuulunud pikalt Reformierakonnale (1995–96 Kallas, 2002–16 Ojuland, Lang, Paet, Kaljurand, Ligi), lühemat aega Isamaale (1992–95 Velliste, Luik ja 2019. aastast Reinsalu) ja sotsiaaldemokraatidele (1996–98, 1999–2002 Ilves, 2016–19 Mikser) ning mõned kuud Koonderakonnale (1995 Sinijärv, 1998–99 Mälk).

Meie erakondade välispoliitiline käekiri on olnud piisavalt erinev, kui meenutada, et 1992–2004 panustati Läänemeremaade Nõukogule, sest seal oli esindatud kaks suurt – Venemaa ja Saksamaa ning seda Balti koostöö arvel (Balti Assamblee, Balti Ministrite Nõukogu).

Muutunud rahvusvahelises olukorras panustab tänane välisminister Urmas Reinsalu kolme mere (Balti, Musta ja Aadria mere) koostööle, millise projekti eestvedajateks on Poola ja Horvaatia ning mille järgmine tippkohtumine toimub tuleval aastal Tallinnas.

Kuna selles koosluses lööb kaasa ka USA president Trump, siis on isegi kentsakas lugeda „arusaamatustest uuendustest“ Eesti välispoliitikas. See, et uude moodustisse kuuluvad ka oma sisepoliitika pärast Brüsseli ladviku kriitika all olevad Poola ja Ungari, ei muuda ju moodustise välispoliitikat.

Ainult et jah – sinna ei kuulu Saksamaa, kelle abil Venemaa ehitas (samaaegselt naabritega sõdides) algul Nord Streami ja on kohe lõpetamas selle paralleeltoru, mis moonutas juba ammu ELi ühtset idapoliitikat.

USA, Poola, Ungari sisepoliitika tõlgendamine on Eesti erakonnad jaganud kahte leeri. Välispoliitikas kuulub ülekaal meedia hoiakuid arvestades selgelt – ütleme siis nii – Trumpi–vastasele leerile. Välispoliitika on aga alati olnud elitaarse seltskonna pärusmaa, kuhu pääsemiseks on tulnud palju õppida, k.a võõrkeeli ja käitumist.

Tase käes, tekib kohe ka oht tunda end teistest paremana ja sellest ka niisuguste väljendite nagu „teistest haritumad, kultuursemad“ vohamine viimasel ajal vallandunud poleemikas.

Ütlejaiks isikud, kes seotud meie välispoliitikaga. Ent neist tuleks ka aru saada, sest meie välispoliitika on ilmselt üllatusena ka tema enda teostajatele sattunud mittekadestamisväärsesse seisu.

Kui reeglina tekitab rahvas rahulolematust sisepoliitika, siis Eestis praegu pigem välispoliitika. Alustaks sellest, et Eestist sai Euroopa Liidu liikmesmaa seisus, kus meie põllumehed astusid sinna Lääne-Euroopa põllumeestega võrreldes ebavõrdsetena.

Toetusi lubati juba järgmisel korral tõsta, ent ebavõrdsus püsib tänaseni ehk ei Eesti üksi ega ka teised Ida-Euroopa maad pole suutnud asjade seisu muuta. 2014. a tuli uus ootamatus, kuna Eesti toonane valitsus otsustas vastu võtta kooseluseaduse.

Seda Prantsusmaa ja USA järel, kus antud seadust oli vaagitud 30–40 aastat. Eestis aga tehti asi ära nelja kuuga! Valu olla esimene endine liiduvabariik, kes säärase seaduse vastu võtab, oli suur, ent suur osa rahvast ütles ka selgelt – meie seda ei toeta.

Aasta hiljem tuli uus välispoliitiline prahmakas – Saksamaa valitsuse kutsel valgus immigrantide armee Euroopasse. Eesti ladvik soovis jälle silma paista ja lubas vastu võtta 1064 pagulast, samas kui Läti ja Leedu vastavad numbrid olid 737 ja 710. Hiljem numbreid küll korrigeeriti, ent rahvas, kes 2004. a veel leppis ebaõiglusega, sest peamine oli pääs Euroopa Liitu, enam oma rahulolematust Brüsseli läbimõtlematu poliitikaga ja Eesti poliitikute ülipüüdlikkusega seal ei varjanud. Avalikud protestid kinnitasid, et Eesti välispoliitikal puudub suure osa rahva toetus.

Kitsas ringis tehtud otsuste tagajärjed on olnud karmid, nii teistele kui ka meile endile. Nagu teada, pole me ise suutnud kooseluseaduse vastuvõtmist lõpule viia. Samas hakati seda järeletegemist vajavana pakkuma meie saatusekaaslastele Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale, kel parasjagu olid käes otsustavad sammud Euroopa-teele asumiseks.

Pole juhus, et vastasleer tegi just sellest teemast ühe peatrumbi vastupropagandas ja 2014–15 takerdus kõik mainitud riikides. Ehk siis – ise ruttasime ajast ette ja panime ka teised raskesse seisu.

Oma otsuste välismõjudega mittearvestamise näiteks on ka Eesti alkoholipoliitika. Hinna muutmine arvestamata seda, millised hinnad on naabri juures, on kõige lihtsam näide kinnitamaks, et meil – hea, et vähemalt kohati, – puudub välispoliitika. Sest otsuseid tehakse lahus reaalsusest ja rahvast.

Loomulikult muudab rahva reageering poliitikud ebalevateks, kus väljapääsuks sõnavahu tootmine. See kestab kuniks taibatakse taas rahva arvamusega arvestada.

Täna loetuimad
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest
Eesti piirid avanesid Euroopa riikidest saabujaile
Asju, millega oma kogukonnas tegeleda
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul
Tutvustatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eelnõud
Täna algab suplushooaeg
Inspektsioon: Sokujahile minnes olgu dokumendid korras
Viikingid näitasid Narva vastu sisu
Koroonaosakond jätkab ravivalmisolekus
Siim Sooäär tegi kuldse duubli
Juulis toimub MM-etapi asemel Enduro GP Estonia
JUHTKIRI - Kohanemine uue normaalsusega
Organic Estonia ja mahemajandav Eesti
Nädala loetavuse top 5
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest
Eesti piirid avanesid Euroopa riikidest saabujaile
Asju, millega oma kogukonnas tegeleda
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma
Kommentaarid
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (34)
Kurb kuulda ja lugeda (28)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (69)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (14)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (201)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (7)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (11)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (32)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud