[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 19. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

Jätkusuutlikust kasvust (5)
Autor: Kaupo Vipp
Laupäev, 06. juuli 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Meil kõigil on meeldiv näha oma lapsi kasvamas. Ei jõua õieti tähelegi panna, kui nad juba ongi sirgunud meist pikemaks, lõpetavad koole, astuvad ellu.

Aga ilmselt oleks iga lapsevanem väga ehmunud ja mures, kui tema laps jätkaks füüsilist kasvamist ka peale täisealiseks saamist. Jõuaks kahe ja poole meetrini, siis juba kolmeni ja põrutaks peatumatult aina edasi…

Lõputu kasvamine oleks muidugi õudusunenägu iga elusolendi või bioloogilise süsteemi jaoks. Sest selline areng ei oleks jätkusuutlik, viiks süsteemi enneaegse ja õnnetu lõpuni. Huvitaval kombel peame seda siiski täiesti enesestmõistetavaks sellise bioloogilise süsteemi puhul, mis seob tsivilisatsiooniks inimliigi ja tema majandustegevuse.

Tundub täiesti loomulik, et kestev majanduskasv ongi iga rahva ja riigi ning kogu maailma sihiks. Kurdate, et meil on palju vaesust? Vastus on ilmselge – rohkem majanduskasvu ja seega rohkem raha kõigile! Ei jätku tööjõudu, et majandust edasi kasvatada? Siis tuleb inimeste arvu kasvatada! Ah et omal sünnib lapsi vähe? No siis kasvatame tööjõudu võõramaalasi sisse tuues! Või et planeedil on rahvast ülearu palju ja mõnele ei jätku süüagi? Järelikult vajame (põllu)majanduse-tootmises kasvu! Jne. Kasv on siiani olnud lahenduseks igale meie küsimusele. Kuni haamer on ainuke meile tuttav tööriist, seni peame igat probleemi paratamatult nägema väljaturritava naelana (?).

Ökoloogiast laenatud termin „jätkusuutlikkus“ (sustainability) tähistab bioloogiliste süsteemide omadust säilitada oma arengutes tasakaal, eluvõime ja mitmekesisus määratlemata aja jooksul. See on oma keskkonnaga kohastumiseks võimeliste süsteemide tööprotsessi tulemus, mitte teoreetiline printsiip süsteemide loomiseks või (ümber) kujundamiseks.

Kuid inimene, teadagi, kõlab niivõrd uhkelt, et me ei paindu oma süsteeme keskkonnaga kohandama. Me üritame kõigil oma tegevustasandeil hoopis keskkonda endi järgi ümber kujundada. Olgu omade koduõuede, riikide looduskoosluste või lausa planeetide tasemel. Mäletate küll: „Me ei oota looduselt armuande…“.

Keskkonnaprobleemide teravnemisega ja nn rohelise mõtlemise tõusuga on jätkusuutlikkuse termin jõudnud avalikku kõnepruuki. Nüüd on sellest saanud üks bürokraatia- ja poliitikaalaste tekstide lemmikväljendeist. Seda on tänaseks asutud parasiitsõnana lükkima täiesti suvalisse konteksti.

Isegi ÜRO kasutab selliseid väljendeid nagu jätkusuutlik majanduskasv, mis on muidugi täpselt samasugune oksüümoron, nagu pime valgus või elav surnu. Tulemuseks on, et inimliigi esindusorganisatsiooniks pretendeeriva ÜRO nimekiri jätkusuutliku arengu eesmärkidest näeb välja mitte kui realistlik tegevuskava, vaid kui kiri jõuluvanale. Pole mingit vahet, kas loogikavead on tingitud „reaalpoliitilistest kaalutlustest“ või inimlikust rumalusest. Tulemus on null – realiseeritava tegevuskava puudumine.

Loomulikult jääb lõputu kasv lõplikul planeedil võimatuks. Me tegelikult juba teame, et kuni jätkub inimliigi ja tema süsteemi füüsiline kasv, seni ilmub meie ette aina kiiremini, üha rohkem ja järjest keerukamaid probleeme. Et keskkonna vastumõju igasuguse süsteemi jätkuvale kasvamisele kulmineerub alati süsteemile lootusetult lahendamatuks jäävate probleemide ilmumisega. Et kõik kohandumiseks võimetud süsteemid lõpetavad alati kollapsiga.

Ja et kuna meie süsteem on kasvanud globaalseks, on ka ähvardav kollaps globaalne. Me teame seda, sest teadlastelt laekub kuhjade viisi hoiatusi.Aga me ei suuda, ei saa midagi ette võetud. Isegi hädavajalike lahenduste sirgjoonelisem väljaütlemine või sõnastamine eesmärkidena näib olevat vastuolus kõigega, mida oleme õppinud pidama inimlikuks, humaanseks.

Nii on meie ainsaks tööriistaks endiselt kasvuhaamer. Ka elanikkonna eksponentne kasv jätkub, lisades planeedile üle 230 000 inimese iga päevaga, ligi 90 miljonit aastas. Igaüks neist vajab eluks ressursse, seega peab planeedi taastuvate ja taastumatute ressursside tarbimine kasvama. Vastava majanduskasvuta ei toimi tänaseks välja kujunenud pangandus, sotsiaalsüsteemid jms. Majanduse mahuga koos kasvab ka reostatus. Ja kõik see kokku välistab jätkusuutlikkuse idee.

Pideva alatoitluse, veepuuduse, alalise sõjaseisukorra jms tõttu kannatavaid inimesi on juba täna rohkem kui oli planeedil kokku rahvast XX sajandi alguses. Oleks raske kujutleda, et nad lepiks oma tänase olukorraga. Kui aga püüaksime kõigile hetkel planeedil elavaist 7,7 mld inimesest tagada endisarnast elustiili, vajaksime viie planeedi Maa ressursse. Nii et isegi humaansusega põhjendades pole meil kuidagi võimalik oma siiani universaalse kasvuhaamri abile edasi lootma jääda.

Tekkinud seisus ei saa realistlikult tulevikule mõtlev inimene pikemas perspektiivis enam sättida eesmärgiks sellise elustiili säilitamist, mis on täna omane meie „arenenud ühiskondadele“. Ta peab valmistuma kohtumiseks vältimatuks muutunud kollapsiga. Ta vajab tsivilisatsiooni üldkriisi ennetavat „organiseeritud taandumisplaani“ tänasest oluliselt madalama, kuid ikka veel talutava heaolutaseme suunas.

Vaid sellise (ebahumaanse?) plaani olemasolu võimaldab vältida langust täielikku kaosesse. Lubab hoiduda kukkumisest uude „pimedasse ajastusse“, nagu juhtus Euroopaga Rooma tsivilisatsiooni kollapsis. Võimaldab jääda nende ca 2 mld inimese hulka, keda planeet suudab ära toita ka peale tänaste kõrgtehnoloogiate toimimast lakkamist ja infokandjate kasutuks muutumist.

Globaalse kollapsi puhul annab kogukondade ja kihelkondade kaupa valmistumine lootust lokaalseks jätkusuutlikkuseks Eestis. See lootus põhineb meie kodumaal säilinud loodusel – põhjaveel ja kõige kiuste osaliselt ikka veel püsival elurikkusel metsades, soodes, jõgedes ja meredes.

Iga meie inimese esmane mure peaks täna olema, et meie elukeskkonda, meie tulevase jätkusuutlikkuse alust, viimasel hetkel ära ei lagastataks. Et seda ei vahetataks väärtusetute klaashelmeste vastu, nagu paljude maailma maade ja rahvaste elukeskkonnaga on juba juhtunud.


Täna loetuimad
Perekondlik
GoBusi pürib 32 bussijuhti
Pihtla soovib spordijuhti ja noorsootöötajat (7)
Saksa noormehed on Saaremaal poepraktikal
Vald otsib sotsiaaltransporditeenuse osutajat (3)
Perekond Koplimäe pälvis EOK tunnustuse
Kusti on lapsest saati maaga mestis (3)
Abivallavanem Helle Kahm: iga päev on õppetund
Saarlanna toob Kuressaarde õudusliku tantsulavastuse
Haigla tähistas sünnipäeva
KG staadioni ehitus plaanitakse lõpetada oktoobris
Tornimäe põhikool on rokkiv kool (1)
Tuhandetest taimeliikidest süüakse valdavalt ainult üheksat (4)
Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse hoonet on kavas pikendada
Sügisene vikerkaar
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (77)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (12)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (15)
Puulehti riisuma ei peaks  (14)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Kommentaarid
Tornimäe põhikool on rokkiv kool (1)
Kohus ei rahuldanud Leedo 23,9-miljonilist kahjunõuet (9)
Pihtla soovib spordijuhti ja noorsootöötajat (7)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (15)
KG õpilased nõuavad kooli menüüsse vegantoitu (57)
Petturid üritavad saarlasi telefoni teel ära rääkida (15)
Tuhandetest taimeliikidest süüakse valdavalt ainult üheksat (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (70)
Tervendaja Merle Mägi: ole iseendale teejuhiks (9)
JUHTKIRI - Parklaprobleemid süvenevad (37)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud