[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 24. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Arvamus

Pensionitõusu veksel vajab lunastamist (10)
Autor: Heljo Pikhof, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Reede, 28. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Riikliku pensionikindlustuse peamine mõte on tagada inimesele piisav sissetulek pensionipõlves. Ja on põhiseaduseski kirjas, et Eesti kodanikul on vanaduses õigus riigi abile.

Eurostati andmetel on aga Eesti vaesusriskis elavate eakate osakaalu poolest Euroopa Liidus juba aastaid „auhinnalisel“ esimesel kohal. Tunamullu elas 65-aastastest ja vanematest inimestest 47,5 protsenti suhtelises vaesuses. Eesti kulutused pensionisüsteemile on allpool OECD riikide keskmist taset. Hinnad kasvasid meil aga teist aastat järjest 3,4 protsenti aastas ja 2018. aastal oli hinnatõus euroala kiireim. Kõige rohkem mõjutas seda kodukulude tõus: kallinesid nii elekter, soojusenergia kui ka gaas.

SKT suurenes

Jutt ei ole niisiis sellest, et elatanud inimestel ei ole raha soojamaareisiks ega isegi ootamatuteks väljaminekuteks, jutt on kõige hädapärasemast – vajadusest maksta kommunaalkulusid, osta süüa ja ravimeid.

Tegelikult ei ole raha riigikassast otsa saanud ja Eesti majandus kasvab. Kasvab endiselt: esimeses kvartalis suurenes SKT võrreldes aasta varasemaga 4,5 protsenti, ületades nii analüütikute ootusi. Riigi järgmise aasta kulude maht on ümmarguselt pool miljardit eurot suurem kui tänavu.

Kogu asi taandub sellele, millele valitsus raha leiab ja millele mitte. Nii ei ole raha ette nähtud erakorraliseks pensionitõusuks. Raha pole ei õpetajate, päästjate ega politseinike palgalisaks. Lubatud ja suurerakondade poolt allkirjadega kinnitatud täiendav teadusraha jääb samuti eraldamata. Mis murtud lubadused meie teaduse, kõrgkoolide ja targa majandamisega ehk siis Eesti tulevikuga teevad, on omaette teema.

Tõsi, peaminister on lubanud need küsimused sügisel üle vaadata, enne kui 2020. aasta eelarve eelnõu riigikogusse jõuab. Erakorraline pensionitõus omakorda on üks neid küsimusi, mille juurde on lubatud tagasi tulla uue majandusprognoosi valguses.

Õigusega on küsitud, miks enne märtsikuud, riigikogu valimiste eel majandusprognoose ja hoiatusi mitte millekski ei peetud. Et strukturaalne eelarve on tasakaalust väljas ja kasvatab miinust – see ei saanud ju tulla üleöö üllatusena. Ometi lubasid suurerakonnad eesotsas peaministriparteiga hüppelist pensionitõusu. Miks oli vaja ootusi üles kütta? Ikka selleks, et valimistel hääli saada.

Puudutab ju pensioni suurus enam kui 300 000 inimese toimetulekut ja kaude ka nende lähikondlasi. Niisama läheb väga paljudele peredele korda ka alushariduse kättesaadavus. Prii lasteaiakoht ja -lõuna oli veel üks sotsiaaldemokraatide programmilisi seisukohti, millega nii üks kui teine erakond flirtis. Näib, et valimiste eel oleme kõik sotsiaaldemokraadid.

Ega eakate või laste eest hoolitsemine olegi parteipoliitiline printsiip. Vähemalt ei tohiks olla. Heas vormis demokraatlikus riigis peaks see olema parteideülene põhimõte, sest tegu on üldinimlike väärtustega. Inimene peab saama väärikalt elada ka siis, kui ta jõud raugema hakkab.

Ent ka riigi toimimise seisukohalt on just pensionitõusu veksel see, mille valitsus peab hulga katteta vekslite seast kindlasti välja lunastama. Rahvastik vananeb, eakate probleemid kuhjuvad kiiresti ja iga-aastane pensionide indekseerimine ei päästa pensionäre vaesusest.

Küünilisena mõjub aga erakorralise pensionitõusu sidumine sellega, mis otsusele jõutakse teise pensionisamba asjus. Kogumispensioni vabatahtlikuks muutmisega kaoks riigil kohustus panna omalt poolt neli protsenti töötaja palgalt teise sambasse. Peaministri meelest võiks see olla üks kate pensionide tõstmiseks. Mida rohkem on kogumispensionist loobujaid, seda rohkem jääks riigile raha. Seega mõtleb valitsus tulevastelt pensionäridelt raha ära võtta, et anda praegustele juurde. Töötegijaid on võrreldes eakatega aga tulevikus veelgi vähem kui praegu. Ei saa sedasi hundid söönuks ega jää lambad terveks!

Tõsi, kokku on lepitud pensionäride tulumaksuvabastuse suurendamises 50 euro võrra, mille tulemusena võib keskmine pension järgmise indekseerimise järel tõusta maksuvabast miinimumist kõrgemale. See otsus puudutab küll neid pensionäre, kes tööl ei käi. 

100 eurot juurde

Et anda õigetele otsustele hoogu juurde, on riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmed kavandanud riikliku pensionikindlustuse seadusesse täienduse, mille järgi tõuseb pensioni baasosa pärast 2020. aasta 1. aprilli indekseerimist 100 euro võrra ja rahvapension 60 euro võrra. Valijatelt küsisid mandaati erakorraliseks pensionitõusuks pea kõik parlamenti jõudnud erakonnad, liiati oli tegu peaministripartei põhilubadusega. Juba sündsustunne nõuab, et meie ettepanek leiaks laiemat toetust.

Nii andsingi mai lõpus riigikogule üle seaduseelnõu, mis tõstaks tulevast kevadest erakorraliselt pensione. Sest pensionäril raha ei ole, aga riigikassas on.


Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (2)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (12)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (5)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (4)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Perekondlik (2)
Kommentaarid
Tuba, kus maailm muutub paremaks (12)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (12)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (22)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (5)
Särjepüük algas mullusest kuu aega varem (4)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (5)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (2)
Suurkujud saavad soojad sallid ja mütsid (10)
Rahvas, rahvus, riik (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud