Tuletagem meelde neid kordi, kui suurte linnade kohalt on vihm eemale juhitud. Sisuliselt tähendab see seda, et kui loodus ei saa ühes kohas oma tahtmist, siis teises kohas teeb ta topelt tagasi.

Nii suured raheterad, kui nüüd maha sadasid, on siiski haruldased. Eriti haruldane on aga see, et need tulid nüüd, suve hakul. Tavaliselt räsivad sellist sorti äikesehood Eestimaad sügiseti. Seekord läks sedasi.

Ainus asi, mida inimene teha saab, on kaitsta ennast, oma pudulojuseid ja varandust looduse eest. Ega asjata jumalikustanud inimene oma koidikul päikest ja kuud, tähti ja taevast. Põhjusega. Kahtlane, kas nende riitused kuidagi loodusjõude mõjutasid, aga tähtis on see, et nad suutsid ennast ja oma hoolealuseid kaitsta n-ö jumalate halva mõju eest. Ehk suudab seda ka tänapäeva inimene.

14. juuni 2019