[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 16. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Kuhu võiksime e-tervisega jõuda?
Autor: Priit Tohver, sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni nõunik
Neljapäev, 13. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

„Tulevikus näeb arsti juures käimine välja selline, et sööd hommikust ja äkki ilmub su ette ekraan, kus on sinu perearst. Sensorid su kehal näitasid talle, et su kolesterool on natukene liiga kõrge ja ta pakub, et äkki võiksid täna praemuna asemel hoopis müslit süüa.“ Umbes nõnda räägiti e-tervisest kogu Euroopas juba kümmekond aastat tagasi. Millest me praegu unistame ja kuidas sinna jõuda?

Kui jätta kõrvale mure arsti pärast, kes iga patsiendi hommikusöögil pilku peal peaks hoidma, tundus see visioon mulle kümme aastat tagasi üsna äge. Mõte oli seda meeldivam, et toona polnud mul vaja teada, kuidas need lahendused peaksid valmima. See lõbu sai paraku läbi hetkel, mil astusin läbi „superministeeriumi“ turvaväravatest, et asuda tööle sotsiaalministeeriumis. Selgus, et mu perearst siiamaani ei tea, mida ma hommikuks söön ja mis veel hullem, see pidi nüüd olema minu ülesanne välja mõelda, kuidas talle sellest kõige paremini aru anda.

Riigikontrolli auditist ilmnes, et e-tervise tiiger pole ammu enam ühtegi hüpet teinud. Teised tiigrid olid vahepeal läinud Soome konsultandiks ja avastasid kurvastades, et X-tee koostööst sõltumata jäid nende terviseandmed kodumaale. Kolmandad (ja mina nende hulgas) olid liialt hõivatud uue keele õppimisega, et käimasoleva vestlusega natukenegi sammu pidada. Mis pagan on eHDSI ja DICOM ning kas SNOMED-il on jätkuvalt abiks HL7 pöialpoissi!?

Eestis on mitmeid nutikaid e-tervise lahendusi

Õnneks olen ajapikku avastanud, et Eestis on jätkuvalt palju tarku inimesi, kes kogu sellest segadusest hoolimata on suutnud sihti silme ees hoida ja meie e-tervist rahulikumatesse vetesse tüürida. Meil on palju, mille üle võime ka rahvusvahelises mastaabis uhkust tunda: täisfunktsionaalne digiretsept, nutikas otsustustugi ravimite koostoimete tuvastamiseks, igati viimasepeal e-kiirabi ja jõudsasti arenev e-konsultatsiooni teenus. Isegi üleriigiline digiregistratuur – müütiline olend, millesse me kõik juba vaikselt usku kaotamas olime – sai tänavu hääled sisse ja haiglad on suve jooksul järjest liitumas. Piiriülene digiretsept ületab praeguseks Läänemerd.

Me oleme tehnoloogiate abil praeguseks võimelised looma tervisesüsteemi, mis toetab inimest – nimetagem teda Mardiks (või Mariks) – kogu tema elu ja seda juba igas ilmakaares. Kui Mart seda soovib, oleme juba praegu võimelised koguma rikkalikult andmeid, mis kirjeldavad nii tema rännakut läbi meditsiinisüsteemi kui ka tema keskkonda, elustiili, genoomi ja enamat. Integreerides neid andmeid, oleme suutelised looma tervikpildi tema tervislikust hetkeseisust ning vajadusel planeerima ennetustegevusi, kui miski paistab kahtlane.

Tehnoloogia on olemas ka kõigeks selleks…

Kui Mart soovib vahelduseks mõnda teise riiki elama suunduda, on võimalik teha tema tervise tervikpilt nähtavaks ka tema uutele arstidele. Kui Mart jääb haigeks, saab praeguseks välja selgitada, kas tervisemure vajab arsti sekkumist või on lahendatav lihtsamini, võib-olla isegi automeeritud süsteemi poolt. Niimoodi saame ka tagada, et kui Mart päriselt arsti vajab, on sel arstil tema jaoks aega.

Ent enamgi veel, arstiabi saab tuua Mardi koduukseni läbi kauglahenduste, mis on eriti olulised juhul, kui Mart ei pääse mingil põhjusel ise liikuma. Kui Mardil peaks olema mõni krooniline haigus – ja umbes pooled inimesed mõne sellise kunagi saavad –, on meil juba praegu võimekus tema terviseseisundit jälgida tema enda kodus. Mart omakorda saaks laadida alla mõne töökindla ning tervisesüsteemiga ühilduva mobiilse rakenduse, mis aitab tal meeles pidada, milliseid ravimeid võtta, mida süüa ja milliseid harjutusi teha.

Kui panna kõik meie riigi Mardid ja Marid kokku, siis on meil nende koondandmete põhjal võimalik õppida, milline ravi on tegelikult efektiivne, millised haiglad Mardi või Mari eest paremini hoolt kannavad, millised probleemid meie inimestel üldse on ja isegi seda, kuidas Mardi või Mari teatud geenijärjestused mõjutavad haiguste avaldumist ja ravimite toimet. Näiteks Mari võib avastada, et ehkki tal on kurjakuulutav BRCA mutatsioon, on tema rinnavähki haigestumise risk oodatust madalam, sest tema varem vähetuntud geneetilised regulaatoralad takistavad mutatsiooni avaldumist. Me oleme võimelised seda teadma teiste naiste põhjal, kes kannavad samu geene ning vähki ei saanud.

Vajame rahvusvahelist koostööd rohkem kui kunagi enne

See on juba praegu käegakatsutav reaalsus, kui me vaid suudaksime e-tervise erinevad komponendid puslena tervikuks kokku panna. Tuleviku tervis ei ole kaugeltki mingi helesinine unelm, ent hetkekski ei söandaks ma väita, et sinna kaldale jõudmine on lihtne. Piltlikult öeldes on meil praeguseks hunnik komponente, et ehitada laeva, millega Mart (või Mari) võiks sellisesse e-tervise paradiisiranda seilata, kuid ei meil ega kellelgi teisel ole võtta sellist uhket laevameistrit, kes kõiki neid komponente läbinisti tunneks ja omavahel seostada oskaks nii, et see laev oma raskuse all põhja ei vajuks.

Sellepärast olemegi teiste Euroopa Liidu riikidega pead kokku pannud ja moodustanud sellise konsiiliumi nagu „eHAction“ – Euroopa Liidu e-tervise ühismeede. Seal osalevad 30 riigi e-tervise eksperdid ja fookuses on kõik see, mida Mardi ja Mari jaoks võiks ära teha: mobiilne tervis ja telemeditsiin, suurandmete analüüs, tehisintellekt, piiriülesed tervishoiuteenused. Samuti kõikvõimalikud väljakutsed, nagu privaatsus ja andmete turvatus. Kolme aasta jooksul loodame jõuda niikaugele, et kui laev veel päris koos ei ole, siis vähemasti on meil olemas IKEA-stiilis juhised, mille põhjal iga riik oma purjeka saaks kokku panna. Eesti võidab kasutajakesksetest ja tõhusatest e-lahendustest igal juhul

Ilmunud sotsiaalministeeriumi blogis


Täna loetuimad
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks
Saaremaa on parimate reisielamuste seas
Ultima Thulel startis rekordarv osalejaid
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud
Mihklilaat ootab kauplejaid
Väike on suur!
JUHTKIRI - Tervis, tavad ja halb ilm
Suurpõgenemise aastapäev paneb kirikukellad helisema
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu
Saaremaa ajaloo seostest Taaniga
Võrkpallikoondis alustas EM-i kehvasti
Ultima Thule poodiumile mahtus ka saarlasi
Tänak tahtis sõita, Yaris mitte
Löökpilliring kutsub tutvuma
Nädala loetavuse top 5
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks
Saaremaa on parimate reisielamuste seas
Ultima Thulel startis rekordarv osalejaid
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud
Mihklilaat ootab kauplejaid
Kommentaarid
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (2)
Vastuoluline Elmar Ilp 100 (22)
Linnaarhitekt Lilian Hansari karma ja arm (14)
Maanteeamet avastas linnatänavatel puudusi (7)
Vald tellib Kuressaare Soojuse turuväärtuse hindamise (24)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (57)
Muhus põrkasid kokku kaks autot (7)
MÕTE - Kas neil piinlik ei ole? (14)
Vabandus (19)
Tagasi normaalsesse ühiskonda (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud