[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 17. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Arvamus

Juhtmevaba tehnoloogia ja 5G – alati ohtlik  (9)
Autor: Astrid Vaiksaar, arvaja
Teisipäev, 04. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Möödunud aasta alguses sattusin juhuslikult lugema artiklit 5G uue generatsiooni telekomi andmesidesüsteemist ning sain täieliku šoki. Mul oli küll juba mingi aim Wi-Fi jms kahjulikkusest, kuid väga pealiskaudselt, ent siiski piisavalt, et alates 2017 Wi-Fi ööseks välja lülitada ning laste kätte vidinaid mitte anda.

5G info rabas mind aga selliselt, et asusin asja täie kirega põhjalikumalt uurima. Kammisin läbi lugematul hulgal kodulehti ja teadustöid ning siis sain sootuks põhjalikuma ja üldse mitte kauni pildi ka tänasest, 2G, 3G ja 4G maailmast.

Šokk oli nii suur, et hakkasin otsima, kas Eestis ka keegi üldse asjaga tegeleb. Mõistagi uurisin ka erinevate ministeeriumide ja ametite kodulehti, kuid sealt selgus kiirelt, et asjaga ei tegelda ning sellest ei teata midagi – Eestis lihtsalt võetakse automaatselt üle rahvusvahelised standardid ja kogu lugu. Oma otsingutes jõudsin ma lõpuks www.kiirgusinfo.ee lehele ehk Liis Ellertini. Võtsin temaga ühendust ning nii algas meie spontaanne, kuid mõjus koostöö.

Alustuseks tõlkisime ära teadlaste 5G vastase apellatsiooni, mille nad olid saatnud 180 teadlase ja arsti allkirjaga 2017. a septembris Euroopa Komisjoni ning lõime selle põhjal analoogse rahvaalgatuse ka Eestis.

Tänaseks on meie rahvaalgatus 1122 häälega juba riigikogus ning täna toimub riigikogu sotsiaalkomisjonis ning keskkonnakomisjonis meie algatuse teemaline istung.

Teadlased kohal

Riigikogu komisjonide istungist võtavad osa ka emeriitprofessor Martin Palli Washingtoni ülikoolist ning professor Lennart Hardell, kes on Örebro ülikooli haigla onkoloogia ja vähiepidemioloogia professor, Euroopa Keskkonnatervise Ühingu asepresident ning Örebro ülikooli haigla onkoloogiaosakonna konsultant. Professor Hardell on teadlaste 5G enneaegse rakendamise vastase apellatsiooni algataja ning 2011. aastal oli ta Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) raadiosageduslike elektromagnetväljade töörühma liige.

Tänu tema ja ta uurimisrühma pikaaegsele tööle kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon 2011. aastal raadiosageduslikud elektromagnetväljad (RS-EMV) võimalikuks kantserogeeniks inimesele. Professor Pall on teinud läbimurdva avastuse selle mehhanismi osas, kuidas mitteioniseerivad elektromagnetväljad meid mõjutavad: nimelt on meie rakkudes pingetundlikud kaltsiumikanalid, mis EMV-de mõjul avanevad, lastes nii liigsel kaltsiumil rakku voolata, põhjustades seeläbi oksüdatiivset stressi, raku- ja DNA-kahjustust.

Saaremaal ei ole olukord kiita

Kui Kuressaares või Saaremaal ringi vaadata, siis olukord ei ole ilus, tihti käib mul südame alt lihtsalt jutt läbi. Mastid on kortermajade ja ka koolide (KG näiteks) katustel või vahetus läheduses. Kesklinnas on veetorni otsas võimas mast, mille vahetus läheduses käivad lapsed lasteaias ja koolis. Kärla ja Karujärve ristil on mitmed eramajad kahe masti vahel, üks mast on aga majadele lähemal kui 100 m, sama lugu on nt Masa bussipeatuses oleva eramaja või Saia-Kaarma ristil olevate majadega. Ametlikult on kõik nn normide piires, sest ohutusstandardid on seatud selliselt, et nendeni meie kiirgusekspositsioon ei jõuagi, kuid negatiivsed tervise- ja keskkonnamõjud algavad juba miljon korda madalamatel tasemetel.

Nutivabad alad

Väga keeruline on minu jaoks ka see teema, et mu lapsed peaksid 2020. aastal kooli minema, kuid koolis on Wi-Fi ja pea kõikidel lastel on koolis mobiilid taskus – iga lisanduv vidin tõstab kogu ekspositsiooni taset veelgi! Nutivaba ala ei mõjuta mitte kuidagi kiirgusfooni – see jääb ikka samaks, kas mobiil on kasutuses või mitte. Koolis peaksid vidinad olema eranditult lennurežiimil ja laste jaoks peaksid mobiilid olema üldse hädaolukorras kasutatavad vahendid. Prof Hardell on öelnud näiteks, et enne 20-ndat eluaastat ei tohi inimene nutiseadmeid kasutada, kuna see tekitab arenevale organismile pöördumatut kahju.

Põhjustab rakustressi

Mitteioniseerivast kiirgusest põhjustatud vähi peiteaeg on kuni 20 aastat. Praegu näeme palju käitumishäiretega lapsi ja noori, kuid see on samuti üks võimalik kiirgusmõju, nagu ka keskendumisraskused, väsimus, peavalud, migreenid, depressioon, koguni autism ja hüperenergilisus, rasvumine jne. Raskematest teemadest diabeet, vähk, viljatus, infarkt. Lihtsustatult põhjustab kiirgus meie kehades rakustressi ning kahjustab DNA-d.

Kiirgusel on kumulatiivne mõju ehk et iga kokkupuude salvestub meie kehasse ning mõnda aega ei pruugigi midagi juhtuda, kuni ühel hetkel keha ei tule enam stressiga toime ning siis avalduvad juba tõsisemad haigused. Samuti on Wi-Fi ja nii intensiivne nutinduse kasutamine võrdlemisi uus nähtus – umbes 10 aastat. Kõned on läinud pikemaks (hinnad odavamaks) ning vidinad on järjest noorematel lastel.

Epidemioloogilised uuringud näitavad nt laste hulgas vähki haigestumise tõusu 3x ja kõige noorem teadaolev Alzheimeri tõve patsient on maailmas kõigest 6-aastane. Oluline on see, et me alles kasvatame esimesi generatsioone, kes on juba eostamise hetkest peale pidevas mitteioniseeriva kiirguse mõjuväljas – need lapsed ei ole praegu vanemad kui 10.

Nüüd aga plaanitakse rakendada järgmise generatsiooni 5G, mis on täiesti uus tehnoloogia ja mis toob endaga veelgi tiheneva mastide võrgustiku ning need mastid saavad olema ka meile lähemal (nt tänavapostide küljes).

5G hakkab kasutama millimeeterlaineid, mis jäävad peamiselt pidama naha pindmistes kudedes, kuid kuna seal asuvad kapillaarid ja närvilõpmed, siis nii jõuab kiirgus ka närvisüsteemi, ajusse ja südame-veresoonkonda ehk kogu kehasse.

5G-d ei ole enne rakendamist telekomi poolt uuritud ehk et kõik inimesed, kes elavad 5G piirkonnas, on sisuliselt katsejänesed.

Tänaseks on 5G rakendamine peatatud Brüsselis, samuti Hollandis, Rooma 12. linnaosas, neljas Šveitsi maakonnas ja ühes Austraalia piirkonnas.


Täna loetuimad
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Vastutus kõige eest, mida oled taltsutanud
Koer Mia viimane tähtis päev
Hädaleivast maitseroheliseni ehk küpseta rakvere raibet (1)
JUHTKIRI - Hirmu suured silmad
Kolme sõbra kunst Kuressaare kultuurikeskuses
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (1)
Tänaku kuri saatus Sardiinias, kuid MM-tiitli jaht siiski jätkub (2)
Tammemaa Suurhallis Kuldliiga finaalturniiril
Köster Euroopa mängude 3x3 otsustavas faasis
Nädala loetavuse top 5
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Vastutus kõige eest, mida oled taltsutanud
Koer Mia viimane tähtis päev
Hädaleivast maitseroheliseni ehk küpseta rakvere raibet (1)
JUHTKIRI - Hirmu suured silmad
Kommentaarid
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (1)
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Kuressaare hambapolikliinikut hakkab juhtima Kaja Leskinen (18)
Tänaku kuri saatus Sardiinias, kuid MM-tiitli jaht siiski jätkub (2)
Hädaleivast maitseroheliseni ehk küpseta rakvere raibet (1)
Pangaautomaat väljastas rebenenud rahatähed (7)
Selgeks grupijuhiks registreerus 87 autojuhti (7)
Elisa levi segas antenn (1)
„Eesti poisid, tulge üle!“ (20)
Tuttavale näkku löönud naine sõlmis kokkuleppe (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud