[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 20. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Miks hakata vahetuspereks?
Autor: Eleri Lepik, MTÜ YFU Eesti (Youth for Understanding)
Esmaspäev, 03. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kas teadsid, et sel õppeaastal on elanud Saaremaal kolm YFU vahetusõpilast: kaks jaapanlast ja üks sakslane? Nende aasta siin Eestis aga hakkab varsti lõppema ning YFU Eesti otsib uusi vahetusperesid juba 16. augustil saabuvatele välisõpilastele, kes on otsustanud tulla suure valiku riikide seast just Eestisse oma üht gümnaasiumiaastat veetma.

Suurem osa neist on leidnud oma vahetuspere, kuid kaheksal vahval noorel pole ikka veel Eestis pere ja kodu. Kas sinu pere võiks võtta endale vahetusõpilase ja avardada seeläbi ka oma maailmapilti?

Millised on need vahetuspered ja kas mina sobiksin vahetuspereks?

Sõna “vahetuspere” tuleneb sellest, et pere ja välisõpilase vahel toimub kultuurivahetus. Milline on siis üks vahetuspere? Täitsa tavaline Eesti pere, kes võib elada linnas või maal, mandril või saarel, oma majas või korteris, omada ühte last või koguni kümmet. Kas teadsid, et YFU statistika näitab, et keskmisel vahetusperel on 3,5 last ja elatakse väiksemas asulas? Oluline on, et vahetusõpilasel oleks soe tuba ja toit laual. Taskuraha saadavad talle tema enda vanemad.

Vahetusõpilased ise hindavad aga Eesti perede lihtsust – eriti elu maal. Kolja Porschke, kes elas vahetuspere juures Pärnumaal, meenutab neid igapäeva tegemisi heldimusega: “Olen veetnud oma vahetusaasta Pärnumaal, Sindis, kus nägin lähedalt taluelu argielu. Töö ei ole siin ainult põllutöö ja traktorisõit, vaid tuleb teha talveks ka küttepuid, aidata ehitada viljaaita, ehitada uut sauna või koorida kartuleid. Ma olen pärit suurest Saksamaa linnast, kus ei ole maaelu ning seetõttu naudin seda väga.“

Perekond Lopp, kes elab 11 km Tartust, on öelnud: “Pole oluline, kas vastuvõtjate kodu on maal või linnas, küll aga on tähtis, et tulijale oleks võimalik siin ka huvitegevust, trenne ja meelelahutust võimaldada. Samas ei saa ega pea pere oma elu aastaks vaid vahetuslapse järgi ümber korraldama, teda kogu aeg ekstra kuskile viima-tooma. Meil askeldavad vahetuslapsed oma trennide- ringidega pärast esimest juhendamist ise, samamoodi nagu meie oma lapsed.” Samuti ei pea vahetuspere oskama inglise keelt. Mida rohkem eesti keelt kodus räägitakse, seda kiiremini õpib vahetusõpilane keele ära. Vahetusperel on aastaringselt olemas tugiisik ja ettevalmistavad koolitused ning kohtumised. Vahetusõpilase kooli leidmise ning asjajamisega tegeleb YFU Eesti, pere ei pea selle pärast muretsema

Too maailm endale koju

Selleks, et avardada enda ja oma laste maailmapilti, ei pea tervet maailma läbi reisima. Kui teisest riigist pärit noor inimene elab aasta sinu peres, siis õpid seda kultuuri üsna hästi tundma. Samuti saad teada, kuidas käivad asjad teises riigis/riikides, millised on teise rahvuse väärtushinnangud ja kombed. Samas ei pruugi vahetusõpilane vastata sugugi pere ootustele. Kui eelmisel aastal elas ühes Eestimaa peres Mehhikost pärit Carlos, lükkas see aeg ümber kõik pere senised arvamused ladina noormeestest, kui emotsionaalsetest tohuvapohudest - vastupidi! Ka mehhiklased võivad olla väga tagasihoidlikud.

Sinu pere muutub omavahel lähedasemaks

Kui perre tuleb elama uus pereliige, siis muutub omavahel kõigest rääkimine veelgi olulisemaks. Vahetuspered toovad põhiliselt välja, et nagu oma lastegagi, on vahetusõpilasega suhtlemisel oluline olla aus ja rääkida kõigest, mis meeldib või ei meeldi. Eriti kuna noor tuleb ju täiesti teistsugusest kultuurist ja perest, kus on teised kombed ja normid. Kuigi õpilasele tuleb anda aega kohanemiseks, toovad pered välja, et vahetusõpilasele peaksid juba algusest peale kehtima täpselt samad reeglid, mis teistele lastele, kuna nii on kõigile lihtsam ning lõpuks õpilaselgi sujuvam perre sulanduda. Samas on perekond Nemsitsveridze Tartumaalt öelnud: „Vahetusõpilase võtmine oma perre tähendab ka seda, et peresiseselt tuleb „vanadel olijatel“ end kokku võtta, üle saada tujukusest, laiskusest, arvestada rohkem teistega ja rääkida üksteisega“. Kui aga tekib juba õpilasega ühine keel, siis nagu lastega ikka: tehtud töö tasutakse kuhjaga igapäevase peresisese situatsioonikoomikaga ja hea tundega südames.

Perekonda muudab omavahel lähedasemaks ka see, kui koos vahetusõpilasega saab Eesti imelisi paiku uuesti avastada ja meie kodumaad kellegi teise silme läbi tundma õppida. Perekond Moora kirjutas, kuidas nende Tai vahetusõpilane perega Taevaskotta kaasa tuli: „Ta oli terve aeg vaikselt ja vaatas ringi. Lõpuks ma nägin, et tal oli pisar silmas. Ma vaatasin talle küsivalt otsa ja selle peale vastas suurlinnapoiss, et ta pole varem midagi nii ilusat näinud.“

Oma lastel on lõbusam ja huvitavam

Lastel on juures uus õde või vend, kellega kas jalgpalli mängida, rattaga sõitmas käia, või keda üritustele kaasa võtta. Nii nagu oma laps saab vahetusõpilasele eesti keelt õpetada, saab viimane perele mõnda võõrkeelt õpetada. Eks see kõige parem õpe ongi praktika.

Uus laps peres

Miks võiks üks pere võtta endale teismelisest vahetusõpilase terveks õppeaastaks? Vahele jääb mähkmevahetusperiood ja kõndima õpetamine. Uus laps on juba peaaegu suureks kasvatatud. Küll aga tuleb olla kannatlik uue pereliikme eesti keelest arusaamisega ja Eesti ning teie pere elukorralduse selgeks õppimisega. Samuti tuleb mõista seda, et sinu pere ja kodu on aastaks ajaks vahetusõpilase pere ja kodu, turvatunne ja tugipunkt. Kui sa tunned, et tahad avada oma kodu uksed ja südame mõnele noorele vahetusõpilasele, kes on otsustanud oma vahetusaasta just siin, Eestis, veeta, siis mine www.yfu.ee/vali, vali endale aastaks uus pereliige ning täida ankeet.


Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (26)
Proua kui elav ajalugu
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (32)
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (8)
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Kui kändudele tuleb elu sisse
Saaremaa on Viljandis esindatud
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Kiri tulevastele põlvedele
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (41)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Kommentaarid
Merinvest koondas 40 töötajat  (26)
Mees võis naise riided süüdata (11)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (32)
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (8)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (41)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (14)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (63)
Reisija kukkus bussijuhi järsu pidurduse tõttu (17)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud