[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 21. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Kuidas naabrid psüühilise erivajadusega inimestega läbi saavad?
Autor: Ave Lillemäe, AS Hoolekandeteenused kommunikatsioonispetsialist
Laupäev, 01. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Viimase üheksa aasta jooksul on uue kodu saanud üle 1100 inimese, kes enne elasid suurtes, ühiselamu-tüüpi erihooldekodudes. Nüüd elatakse väikestes peremajades ja korterites, mis on tähendanud palju uusi kokkupuuteid naabritega. Kuidas on läinud psüühilise erivajadusega inimeste elu kogukonna keskel?

Kui vaatame alates 2016. aastast ehitatud kodusid, siis kokku 78 korteri ja maja kohta oleme naabrite vastuseisu kogenud viies. Oleme kogenud, et hirmud on kõige suuremad kogukondades, kus puudub varasem kokkupuude psüühiliste erivajadustega inimestega. Lugupidav ja rahulik teavitus alates enda tutvustamisest kuni vastastikuste tutvumisvisiitideni toimib enamasti hästi ja nii võib vanad hirmud ja teadmatuse asendada hoopis uute toredate naabritega.

Üks meie piirkondlikke klienditöö juhte kirjeldas kogukonnaga sõbrunemist nii: “Meie Genadi päästis ühe väärikas eas proua õnnetust kukkumisest poetrepil, haarates temast õigel ajal kinni. Naine oli nii liigutatud, et tänas teda suisa kohalikus ajalehes. Ülemisel korrusel elavat naabrimemme on toetanud ka Aili ja Kostja, aidates tal poekotte tassida. Kostja on aidanud ka tema ratastoolis poega trepist alla-üles viia. Vastutasuks kostitab naaber õunte ja moosiga. Muide, just see naaber oli meie majja kolides esmalt väga halvasti meelestatud.”

Rääkida tuleb kogukonna kõigi liikmetega

Aastate jooksul oleme saanud ka mitmed hinnalised õppetunnid alates sellest, et rääkida tuleb kõigi kogukonna liikmetega. Ühes kohas maksime selle vastu eksimise eest valusat kooliraha ehk loobusime üksuse rajamisest. Kõik läks tegelikult hästi kuni kohaliku volikogu istungini, kus kaalukeeleks sai eelmistelt (rahva)koosolekutelt puudunud inimene. Saime õppetunni, et kogukonnas on üldjuhul mitu liidrit, kes suudavad teiste arvamusi mõjutada. Oluline on suhelda nende kõigiga ja kuulata nende hirme või soove.

Hirmud tuleb lasta välja öelda ja siis tuleb nendega tegeleda. Kohalikud inimesed hakkavad erivajadustega inimestega ühes kogukonnas elama, nii et nende kuulamine on äärmiselt oluline. Ühes linnas küsisime nõu inimeselt, kes esindas n-ö ettevaatlikke naabreid. Koos selgitasime välja kõik hirmud ja koostasime nende põhjal naabruskonna elanikele infolehe, kus vastasime küsimustele ja andsime ka käitumisjuhiseid, kuidas võiks situatsioone lahendada.

Küsimusi tuli igasuguseid, alates sellest, mida teha, kui erivajadusega inimene tuleb juttu rääkima ja tahab aidata kotti tassida, kuni selleni, kuidas selgitada lastele uute naabrite eripärast käitumist ja/või välimust. Kõik küsimused said igatahes vastused ja meie võimaluse oma erivajadustega inimestele kodu ehitada. See toimib nüüd kenasti ja naabritega probleeme ei tekkinudki.
On üks hea ütlus: kui inimene midagi teeb, on tal selleks kaks põhjust: üks, mis kõlab hästi, ja teine, tõeline põhjus. Hirmude sõnastamine muudab abstraktse hirmu konkreetseks ja siis saab sellele ka lahenduse leida. See toimib hästi nii kohtumistel majanaabritega kui ka ühistu koosolekutel.

Rahvakoosolek ei esinda üldsuse arvamust

Koosolekutest rääkides: rahvakogunemised, kus on 30 ja rohkem inimest, ei ole üldiselt teavituse jaoks parim viis, sest enamasti pole seal rahulikku, üksteisega arvestavat ja austavat vestluskeskkonda. Parem on kohtuda inimestega väiksemas grupis, kus mõlemal poolel on võimalus siiralt üksteist kuulata ning küsimustele vastuseid anda.

Kui rahvakoosolek on vältimatu, on oluline leida tugev moderaator, keda mõlemad pooled austavad ja kes tagab selle, et arutelu ei läheks käest ära. Tasakaalu säilitamine ja rahulikuks jäämine võib olla väga raske, aga see tasub võtta endale eesmärgiks.

Peab meeles pidama, et eesmärk on aru saada inimeste hirmudest ja neid hajutada, leida üles ühised huvid, selgitada oma tegevuse eesmärke ja näidata, kuidas need aitavad ka teisel poolel saavutada nende omi. Mõistmise ja koostööni on võimalik jõuda vaid siis, kui teine pool tunneb ennast turvaliselt ja lugupeetuna.

Hea läbisaamine põhineb isikuomadustel

Kuidas meil siis on läinud? Suurtest hooldekodudest tulnud inimesed vajasid pisut aega uue elukeskkonna ja kogukonnaga kohanemiseks. Nii on tulnud esiti tegeleda tavaliste olmeprobleemidega, nagu kõva häälega rääkimine, muusika kuulamine ja suitsetamine.

Harjumiseks on aega vajanud ka naabrid ise. Seda kinnitavad mõned olukorrakirjeldused meie elanikelt:

„Kui mina ütlen neile (naabritele) tere, siis nad ei ütle mulle vastu – mina ei taha siis ka ju öelda lõpuks neile tere, endal on juba imelik.”

„Mul oli ükskord nii, et sõber tuli külla ja üks naabrinaine arvas, et ta on mingi hulkur, see solvas mind, minu sõber ei ole hulkur – ta on väga tubli mees, teeb ka tööd ja me ajame ilusat juttu koos.”

„Minu peale ükskord üks naine käratas, et miks ma seisan siin maja juures. Aga see on ju minu kodu ka, kus mujal ma siis seisma pean, kui mitte oma maja juures?”

Tegevusjuhendajad tõid aga palju rohkem hea suhtluse näiteid.
„Kuna meie kliendid on enamasti meessoost, tahavad nad ka väga suhelda naabrimeestega. Need, keda iga päev nähakse, saavad ka palju tähelepanu, kui on klientidega alati sõbralikud, teretavad, vastavad küsimustele Näiteks ühes majas, kui naabrimees autoga maja ette sõidab, on meie kliendid kohe aknal, uurivad, kuidas läheb, kas auto on ikka korras, kuhu läheb jne.”
„Kõik trepikoja elanikud tervitavad. Murede korral pöördutakse vahetult klientide poole, julgetakse tulla ise vestlema, suhtlema.”

„Meie klientidele on pakutud vabatahtliku töötegemise võimalusi ja selle käigus inimestega suhtlemist. Näiteks abistasid meie kaks hoolealust Pärnu Männipargi koristustöödel ja neile korraldati rikkalik õhtusöök.”

„Majahoidjaga on meesklientidel sõbralik suhe, nad aitavad majahoidjat mõnedes töödes, vastu saavad moosi ja mahla.”

Ka elanikud ise meenutavad hea meelega oma sõbralikke kokkupuuteid.
„Minule üks noor pere ütleb kogu aeg tere ja neil on ilus koer ka, siis nad kogu aeg lasevad mul koera paitada.”

„Ühel naisel ma aitan vahest toidukotti kanda tuppa, siis ta on väga tänulik, aga vahel on ta pahur, see on vist vanainimese asi.”

„Üks mees kogu aeg ajab juttu minuga, räägime autodest ja töötamisest. Ta on väga vinge mees, teeb mulle nalja ka ja see ajab mind naerma, nii lõbus on kohe.”

Teenusepakkujana ei saa ega tohi me anda lubadusi, et meie elanikud käituvad ideaalselt ja nendega ei teki ühtegi probleemi. Seda tuleb inimestele ka ausalt öelda. Saame lubada (ja peame seda ka kindlalt järgima), et meie töötajad on alati kättesaadavad ja reageerivad probleemidele kiiresti. Lööme kaasa ka kogukonna algatustes, pakkudes ise midagi kogukonnale.

Avaldatud sotsiaalministeeriumi blogis

Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (27)
Proua kui elav ajalugu
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (37)
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (14)
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Kui kändudele tuleb elu sisse
Saaremaa on Viljandis esindatud
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
Kiri tulevastele põlvedele
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (42)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Kommentaarid
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (15)
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (14)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (37)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (42)
Muinastulede ööl sünnivad ideed uueks laulupeoks (3)
Mees võis naise riided süüdata (12)
Merinvest koondas 40 töötajat  (27)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (63)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud