[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 31. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Erinevus on ühiskonna tavaline ja normaalne osa (7)
Autor: Agnes Einman, võrdsuspoliitikate osakonna nõunik
Teisipäev, 28. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti inimeste hoiakud on aastate jooksul liikunud üha enam LGBT+ (seksuaalvähemusi ja soovähemusi tähistav lühend, mis tuleb sõnadest lesbi, gei, biseksuaalne ja transsooline inimene – toim) inimesi toetavaks. Me hakkame mõistma, et erinevus on ühiskonna tavapärane osa ega pea oluliseks, milline on näiteks arsti või müügimehe seksuaalne sättumus.

Niisamuti ei muudaks enamik inimesi kuidagi suhtumist oma lapsesse, kui laps on gei või lesbi. Erinevustest on vaja rääkida, et väärtustada meid sellisena nagu me oleme.

Inimestena oleme kõik erinevad oma huvide, teadmiste, kogemuste, välimuse, füüsilise ja vaimse võimekuse ning valikute poolest, kuid oleme võrdselt inimesed. Võrdne kohtlemine tähendab seda, et meie erinevusi võetakse ühiskonnaelu korraldamisel arvesse ja poliitikaid kujundatakse nii, et tulemuseks on võrdsem ühiskond. Riigi ja ühiskonnana oleme tugevad mitte erinevuste kiuste, vaid tänu erinevustele ja meie mitmekesistele annetele, teadmistele ja kogemustele. Koos oleme tugevad.

Inimeste erinevustega arvestamine võib tähendada koolide muutmist ligipääsetavaks, et liikumispuudega lapsed saaksid võrdselt teistega omandada haridust. Niisamuti tähendab see koolikiusamise vähendamise teavitustööd, milles keskendutakse peamiselt nendele noortele, kes sagedamini kiusamist kogevad (nt LGBT+ lapsed ja noored). Kas teadsite, et üle 80% LGBT+ inimestest koges kooliajal kiusamist? Ometi on meil kõigil õigus turvalisele elule ja seaduste kaitsele, õigus perekonna kaitsele ja õigus võrdselt teistega konkureerida oma teadmistele ja kogemustele vastavatele töökohtadele.

Kiusamise lõpetamisest võidab kogu ühiskond

Sallimatuse vähendamisel ning koolikiusamise lõpetamisel on hariduse võtmeroll. OECD liikmesriikides tehtud uuring näitab, et negatiivsed hoiakud LGBT+ inimeste osas kujunevad välja varakult ning LGBT+ inimeste kiusamine koolides on laialt levinud, mõjutades nii inimeste tervist kui ka noorte akadeemilisi sooritusi koolides. Uuring näitas veel, et sagedamini kogetakse depressiooni ja üks kolmest vastajast on kogenud tööturul diskrimineerimist tulenevalt nende soolisest identiteedist või seksuaalsest sättumusest. Uuring rõhutas ka, et LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu tagamisel on võtmetähtsusega andmete olemasolu LGBT+ inimeste kohta, kuna statistika puudumisel ei ole meil võimalik probleemi ulatust täielikult hinnata ning mitmed asjad ei pruugi välja paista. Lisaks kinnitas uuring, et ühiskondlikel hoiakutel ja eelarvamustel on otsene mõju LGBT+ inimeste vaimsele heaolule.

Võrdse kohtlemise seadus kohustab haridus- ja teadusasutusi ning koolitust korraldavaid asutusi edendama võrdset kohtlemist. See tähendab seda, et haridusasutused peavad veenduma, et koolid on turvalised kohad kõigile õpilastele ning ka seda, et õppematerjalides ja tundides pööratakse võrdse kohtlemise edendamisele süsteemselt tähelepanu. Tähelepanu vajab kindlasti ka võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemade parem lõimimine õpetajaharidusse.

LGBT+ inimeste jaoks on asendamatu väärtusega, kui koolikiusamise vähendamiseks pööratakse koolides tähelepanu seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil põhinevale kiusamisele ja võimalikule alandavale kohtlemisele. Koolikiusamise vähendamine mõjutab inimesi läbi terve elukaare ja positiivne mõju, mida kiusamise ennetamine aitab saavutada, on asendamatu.

Erinevustest rääkimine ei muuda meid rohkem erinevaks

Kuna LGBT+ noorte puhul on kiusamise põhjuseks sageli nende sooline identiteet või seksuaalne sättumus, on kiusamise vähendamise paratamatu osa laiem teadlikkuse tõstmine erinevatest inimestest ja perekondadest, teiste seas ka LGBT+ inimestest ja nende perekondadest. Inimesed on need, kes nad on, olenemata sellest, kas ühiskond on avatud ning erinevusi tunnustav ja väärtustav. Erinevustest rääkimise eesmärk ei ole meid erinevaks muuta, kuna seda me juba oleme niikuinii, vaid tunnustada ja väärtustada meid sellisena nagu me oleme.

Enamik Eesti inimesi, üle 60% 2017. a uuringus osalenutest, ei pea nt arsti või müügimehe puhul oluliseks inimese seksuaalset sättumust, samuti ei muudaks enamik inimesi kuidagi suhtumist oma lapsesse, kui laps on gei või lesbi. Võrreldes 2014. aastaga on hoiakud muutunud sõbralikumaks. Hoiakute ja eelarvamustega on vaja teha veel palju, kuid juba praegu näeme, et üha rohkem inimesi soovib, et igaüks saaks elada turvalist ja head elu.

Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Kõik inimesed Eestis on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on põhiseaduse järgi keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel ning igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele – nii räägib meie vabariigi põhiseadus.

Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on täpsustada põhiseaduses kirjeldatud õigusi ja diskrimineerimise keeldu. Seaduses seega sätestatakse inimeste kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist jälgib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kelle poole saab diskrimineerimise kahtluse korral pöörduda voliniku arvamuse saamiseks http://www.volinik.ee/

Avaldatud sotsiaalministeeriumi blogis


Täna loetuimad
UUS! Tunnistaja: Andres kelkis politsei eest ära sõitmisega (10)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhataja lahkub töölt (13)
Vald lükkab uue valgusti soetamise kogukonna kaela (14)
Perekondlik (3)
Juss Lindmäe: teen kõike kire ja põlemisega (3)
Aina Tomson hindab oma tööd ja inimesi
Kihelkonna kapsel sisaldas tornikuuli saamislugu
Valjala alevikku künniseid ei tule (5)
Kahest tervisele kasulikust taimest
Riigigümnaasiumi hoone sai nurgakivi (7)
Otseülekanne Kuressaarest avab näituse
Pseudoprobleemid takistavad riigi põhiseadusliku põhikohustuse täitmist (4)
Lõhkumata ühiskonda, kirikut ja üksteist (2)
Kuressaare linnusest valmis pronksist makett
JUHTKIRI - Kobame pimeduses (2)
Nädala loetavuse top 5
Parkimiskohtade põud sundis elektroonikapoe kesklinnast lahkuma (27)
UUS! Tunnistaja: Andres kelkis politsei eest ära sõitmisega (10)
Kristlikud matused paganlike kommetega  (6)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhataja lahkub töölt (13)
Valla sotsiaaltöö peaspetsialistiks saab Karoliina Roomets (16)
Kommentaarid
UUS! Tunnistaja: Andres kelkis politsei eest ära sõitmisega (10)
Valjala alevikku künniseid ei tule (5)
Vald lükkab uue valgusti soetamise kogukonna kaela (14)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhataja lahkub töölt (13)
Põllumeeste niigi nirus konkurentsiolukorras lubatud riigituge ei tule (18)
Saarlaste ja hiidlaste lemmikauto on Škoda  (13)
JUHTKIRI - Kobame pimeduses (2)
Valla sotsiaaltöö peaspetsialistiks saab Karoliina Roomets (16)
Riigigümnaasiumi hoone sai nurgakivi (7)
Lõhkumata ühiskonda, kirikut ja üksteist (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud