[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 18. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Hoides kurssi õiglasema, turvalisema ja keskkonnasõbralikuma Euroopa suunal (3)
Autor: Thorwald Kaljo
Reede, 24. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Sel pühapäeval, 26. mail leiab aset demokraatia pidupäev. Hoolimata asjaolust, et eurovalimiste osalus on noortes liikmesriikides madal – 2014 käis Slovakkias valimas vaid 13% hääleõiguslikest kodanikest –, on tegu maailma ühe kõige huvitavama ning omanäolisema valimisega, kus kõigis 28 riigis on kontekst erinev ning samu küsimusi vaadatakse iseäralikus valguses.

Nende viieteistkümne aastaga, mille jooksul Eesti on Euroopa Liidu liige olnud, on kodanikel välja kujunenud põhjalikum arvamus EL-ist, kui pelgalt kalduvus Eesti kuuluvust ühendusse toetada või mitte. Nii koduse poliitika kontekst (mitmed valitsused on EL-i puudutavate otsuste tõttu langenud) kui ka asjaolu, et liit on elanud üle mitmeid kriise, on Euroopa Liidu teema arutelulauale toonud. Euroopa Liidu käekäigu on huvitavamaks teinud ka tema põhiseaduslik areng läbi Lissaboni leppe jõustumise, millega on lisatud aste demokraatlikku õiguspärasust. Seegi leidis aset Eesti EL-i liikmelisuse ajal.

Eelmainitud Slovakkia, mille liitumist EL-iga näeb hiljuti Saksamaal koostatud küsitluse tulemusena 46% sakslastest veana, on tegelikkuses Eestiga sarnaselt arenemas küpsema Euroopa riigi poole. Kui slovakid mõistsid oma ametivõimude seotust ajakirjanik Jan Kuciaki tapmisega, hakati Euroopa Liidu institutsioonidele abipalveid esitama.

Kui möödunud aastatel oli Kesk-Euroopas inimeste suurimaks mureks ränne ja terrorism, siis nii bulgaarlasest politoloog Ivan Krastev kui ka eurobaromeetri küsitlused väidavad, et nüüd on nende riikide kodanikud ennekõike ärevil riigiaparaadi seas leviva korruptsiooni tõttu. Korrumpeerunuks ei peeta mitte Brüsselit, vaid omaenda valitsusi, kus populistid on pikalt võimust kinni hoidnud.

Paremäärmuslaste töö tulemus Euroopa Parlamendis on olnud viletsavõitu. Olles üle kontinendi valede ja müütide toel kesisemal majanduslikul järjel olevatele kodanikele suured lootused tekitanud, loeb Euroopa suurima lobistide tegevuse jälgija Corporate Europe Observatory raportist, et paremäärmuslased (sealhulgas Põlissoomlased ja Rootsi Demokraadid) on ennekõike heal jalal suurkorporatsioonidega ning toetavad majanduslikke seisukohti, mis soodustavad kapitali kogunemist väikese hulga inimeste kätte. Lööklaused ei lükka ümber konkreetseid otsuseid hääletustel.

Tähelepanelikult vaadeldes tuleb välja, et nii Itaalia siseministri Matteo Salvini partei Lega ja Marine Le Peni Rahvusliidu saadikud on Euroopa Parlamendis hääletanud suurema osa raportite vastu, mis on seisnud vaesusevastase võitluse ning sotsiaalsete – sealjuures ka puuetega inimeste – tingimuste parandamise eest. Lisaks on oponeeritud raportitele, mis nõuavad meestele ja naistele sarnaseid palgatingimusi. Saarlastele on kindlasti ka kahetsusväärne paremäärmuslaste ükskõiksus kliimamuutuste ja liigirikkuse hävinemise osas, kus inimtegevusel rolli ei nähta. Ühtelugu hääletab paremäärmuslik tiib vastu kõikidele saastamist piiravatele algatustele.

Paremäärmuslaste sekka on sattunud mõned üksikud töömesilased, nimelt osa noori Itaalia Lega saadikuid. Aga nende töö on jäänud tähelepanuta, kuna välja paistavad täiskogu saalis maavärinat tekitanud Bruno Gollnisch ja Janusz Korwin-Mikke, kellest esimene on holokausti eitaja ning teine ürgmees, kes arvab, et naiste aju on meeste omast väiksem.

Olgugi et paremäärmuslased ei nõustu Euroopa Liidu eksistentsiaalse olemusega ning proovivad Euroopa Parlamenti seestpoolt saboteerida, on neil pikk ajalugu EL-i kodanike raha omastamisel petuskeemidega. Ja vahendeid proovitakse hankida ka väljastpoolt. Marine Le Peni partei on palgaraha võtnud saadikute assistentidele, kes pole tegelikult kunagi Brüsselis käinudki. Rahvusliit ja ka Austria paremäärmuslik FPÖ on “finantstoetust küsinud” ka Kremli käest.

2012. aastal, enne kui Matteo Salvini Itaalia paremäärmusliku partei juhtimise üle võttis, jäi partei eelmine esimees vahele 49 miljoni euro maksumaksja raha erastamisega. Samas ei ole siinkohal eestlastel põhjust liialt muretseda, kuna üks praeguse koosseisu Eesti saadik on saanud Euroopa maksumaksjate auhinna, kuna on kullipilguga kontrollinud iga maksumaksja panustatud sendi kulutamist.

Kuigi Eesti rahvuskonservatiivide kõige paadunum Euroopa Liidu vastane kirub igas teledebatis seda, kuidas Euroopa Liidu Teataja tavakodaniku elu põrguks teeb, siis tegelikult on saarlased selle paberimäärimise tõttu palju kasu saanud, alates looduskaitsest kuni põllumajandus- ja paadiehitusettevõtete toetamiseni.

Aga millised on need reaalsed probleemid, millega Euroopa Liit tegelema peaks? Näha on, et olukord ei ole kaugeltki laitmatu ja tööd jätkub tublisti. Mis ei tähenda, et oleks vaja kuhjade viisi uusi suuniseid. Tugevdada tuleb euroala selgroogu, edasi tuleb arendada tõhusamat piiriülest koostööd rahapesu- ning terrorismivastases võitluses. Kuigi edusamme on selles vallas olnud, siis Euroopa Liit võiks anda liikmesriikidele rohkem tuge vaesuse väljajuurimisel ning panustada sotsiaalkaitsesse.

Metsapõlengute ja muude looduskatastroofide jooksul oleme näinud, et ühtne tsiviilkaitse ja riikidevaheline koostöö on hädavajalik. Euroopa Liidu panus on siinkohal olnud ennekõike materiaalse kahju hüvitamisel. Loodetavasti jääb meie kodusaar tormide poolt puutumata, aga kui see peaks juhtuma, siis on hea teada, et Euroopa Liit võib loovutada solidaarsusfondist kümneid miljoneid – nii nagu seda tehti hiljuti Läti puhul.

Seadusloomega on paika pandud reeglitepõhine kord, ent viimased kümme aastat on näidanud, kuidas sellest paraku ei piisa, et poliitilise liiduna hädaolukorras hakkama saada. 2011. aasta sügisel, euroala kriisi tipphetkel, oli 72 tunniga vaja leida 700 miljardit eurot, et päästa eurotsoon kokkuvarisemisest. 2015. aastal tuli rände haldamiseks käiku võtta ebainimlikud meetodid, millele ei ole siiani alternatiivset lahendust välja kujundatud. Kui piirikaitset ja politseialaseid infosüsteeme on parandatud ning koostöö rände lähteriikidega on tõhusam, ei ole tänaseni rindel olevate riikide kriisiolukorras aitamiseks ühtset koondplaani. Kuigi rahvuskonservatiivid on öelnud, et Euroopa Parlamenti saades hakataks tegema paremäärmuslastega koostööd Euroopa piiride parema kaitse nimel, siis tegelikkuses hääletas kogu paremäärmuslik Rahvaste ja Vabaduse Euroopa fraktsioon vastu Euroopa piirivalve reservi tõstmisele 10 000 liikme peale.

Eestist tuleks Strasbourg’i läkitada valikus olevatest võimekamad ja kõrgelennulisemad poliitikud, jätta koju lammutajad ning keelepeksjad, kes soovivad teha koostööd isikutega, kes on poliitika kujundamises ja seadusloomelises töös diletandid. Kuna eestlane on loomult sõbralik ja siiras, siis eestlasliku olemisega võib Euroopas läbi lüüa – seal tehakse poliitikat, naeratus näol.

Saadikute tööd hindava portaali Votewatch andmetel on Eesti saadikud Euroopa keskmisest vähem aktiivsed ning esimesse viiendikku kuulub vaid Indrek Tarand. Sel korral on valikus veel isikuid, kellel on pea ja süda õigel kohal ning kes suudaksid Eestit tugevalt ja väärikalt esindada. Selleks, et saarlaste hääl oleks ka Euroopas kuulda, ei tohiks pühapäeval valimiskasti juures käimata jätta. Seekord on Euroopa valimistel kaalul rohkem kui kunagi varem.



Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (21)
Proua kui elav ajalugu
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (26)
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Kui kändudele tuleb elu sisse
Saaremaa on Viljandis esindatud
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Kiri tulevastele põlvedele
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (34)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (19)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Mees võis naise riided süüdata (2)
Kommentaarid
Mees võis naise riided süüdata (2)
Merinvest koondas 40 töötajat  (21)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (19)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (26)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (12)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (34)
JUHTKIRI - Kolm ja üks (4)
Hoovikohvikud Orissaares uksi ei ava (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (62)
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud