[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 26. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Arvamus

Ze on The President
Autor: Toomas Alatalu
Neljapäev, 23. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Inglise keeles on nimisõna ees olevat artiklit paljudel keeruline hääldada, ent kuna Ukraina telesari kooliõpetajast presidendiks tõusnust oli nali ja selle kangelast mänginud mehe nimi Zelenskõi, siis ühel hetkel hakati ka meest ennast, s.t nüüdset Ukraina presidenti kutsuma lühidalt Ze-ks. Eks ole – mis sa ikka seda presidenti (The President) lisad.

Minevikust sedagi, et kui märtsis 2018 otsustati korraldada esimene küsitlus Ukraina võimalike presidendikandidaatide üle, tuli kellelgi mõte lisada ka populaarse telesarja staari nimi, mis kohe näkkas ja sai koha nimistu keskel. Oktoobris oli Ze juba kolmas ning siis ollagi langetatud otsus võtta kandideerimist tõsiselt.

Täna saab väita, et suur osa muust maailmast meest veel tõsiselt ei võta. Või siis vähemalt pole veel otsustanud, kuidas võtta ja mida teha.

20. mail astus Volodomõr Zelenskõi ametisse ja seda tseremooniat austasid Eesti, Läti, Leedu, Ungari ja Gruusia president, Türgi asepresident, Moldova ja Poola välisminister, Aserbaidžaani parlamendi ja Tšehhi Senati esimees. USA-st oli kohal energeetikaminister ja EL-i esindas asepresident Maros Sefcovic (Slovakkia), kes samuti tegeleb energia küsimustega. Veel USA presidendi eriesindaja Ukrainas ja Kanada (kus on palju ukrainlasi) hindust kaitseminister. Rohkem A-kategooria külalisi polnud. Teisi riike esindasid suursaadikud, Venemaad mitte keegi koos teatega, et Putin ei õnnitle ja hakkab Zelenskõiga suhtlema siis, kui too asub parandama suhteid Venemaaga.

Peab tõdema, et kohaletulek oli kordades tagasihoidlikum kui viis aastat tagasi mais, kui ametisse astus Petro Poroshenko. Eriti silmatorkav on Saksamaa ja Prantsusmaa kõrgete esindajate puudumine, sest ikkagi on olemas nn Minski protsess, mille raames Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid on neli aastat üritanud lahendada siiani sõdiva Donbassi probleeme.

Jättes esindajad Kiievisse saatmata, pidasid Angela Merkel ja Emmanuel Macron teisipäeval kolmik-telefonikõne Vladimir Putiniga, kus käidi läbi pea kõik akuutsed probleemid, k.a Minski protsess ja 17. mail Euroopa Nõukogu välisministrite istungil toimunud hääletus, millega otsustati alustada Venemaa õiguste (mis tähendab ka töös kaasalöömist) taastamist selles organisatsioonis. Teadupärast võeti Moskvalt need õigused ära, sundimaks teda muutma oma poliitikat Krimmis ja Ida-Ukrainas (vastava otsuse tegemise ajal kontrollis Moskva kogu nn Novorossijat).

Kremli käitumises pole aga midagi muutunud, pealegi andis Putin alles 25. aprillil ehk kohe pärast Ukraina presidendivalimiste 2. vooru korralduse hakata jagama Venemaa passe Ida-Ukraina elanikele. Ja ikkagi oli enamik EN välisministreid päri, et Venemaa tuleb võtta tagasi laua taha – otsus, millele olid vastu Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Suurbritannia välisminister. Heakskiidetud otsuse autor oli aga Saksamaa sotsdemmist välisminister Heiko Maas ja selle tagamaa on lihtne.

2004. aasta lõpus vallandus Ukrainas nn oranž revolutsioon ja algas ametlik püüdlemine Euroopa Liitu ja NATO-sse. Kremli vastukäikudest osutus kõige mõjukamaks 2005. a Putini ning toonaste Saksamaa ja Prantsuse juhtide Schröderi ja Chiraci vahel saavutatud leppimus gaasitoru Nord Stream ehitamiseks läbi Balti mere, mis vähendas transiiti läbi Ukraina ja säärasena sundis viimast oma majandust reorganiseerima. Peamine on aga selles, et antud gaasitoru ehitati 2009–2011 ehk pärast Venemaa agressiooni Gruusias (2008).

Teisisõnu – kui agressorit ka karistati, siis sai see kuhjaga kompenseeritud talle gaasi eest raha makstes. 2014 järgnes uus agressioon Ukrainas ja 2015. aastal leppis sama seltskond kokku Nord Stream2 ehitamise.

Üks teine seltskond aga hakkas ehitama gaasijuhet läbi Musta mere ehk algas Ukraina kui transiitmaa täielik isoleerimine. Nord Stream2 ehitus algas mullu ja Moskva lubab lõpetada selle k.a detsembriks. Ehk siis Berliinil (mida 2005. aastast peale on kas üksi või kahasse valitsenud sotsiaaldemokraadid ja kristlikud demokraadid) ja Pariisil oli tegelikult viimane aeg lõpetada kahepalgeline käitumine – poliitikas räägiti sanktsioonidest Venemaa vastu, reaalses elus käis aga läbikäimise ja koostöö suurendamine, gaasitoru ehitamisest rääkimata.

Samas pole välistatud, et Moskva-Berliini-Pariisi ühisprojekti tabab tõrge. Trumpi poolt Kiievisse saadetud Ze tervitajad kinnitasid USA vastuseisu Nord Streami ehitamisele ja valmisolekut kehtestada sanktsioonid selles osalevatele ettevõtetele. Suudab Trump pidada kaubandussõda Hiinaga, suudab ta sõdida ka Ukraina pärast, s.t Nord Streami vastu.

Ze ehk president Zelenskõi andis kiirelt märku, et temagi on paras Trump, s.t traditsioonilisse võimusüsteemi väljastpoolt sisenenud tegelane, kes kõikide ettekuulutuste ja rakendatud abinõude (ülemraada 17. mai otsus) kiuste leidis põhjuse parlament laiali saata ja teatas 21. mail, et uued valimised on juba 21. juulil. Selge see, et Ze loodab võita nende tegelaste toel, kes tegid temast presidendi teises hääletusvoorus 21. aprillil.


Täna loetuimad
KIK toetas 20 Saaremaa keskkonnaprojekti
In memoriam JÜRI PINO (03.07.1970 - 23.06.2019)
Sotsiaalosakonna juhatajaks valiti Mare Naaber
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele (1)
200 ja peied (1)
Incapi juht valiti Eesti elektroonikatööstust juhtima
Andre Kiil võitis Kuressaares rallikrossi etapi
Häirekeskus tutvustab Aurigas hädaabinumbri 112 tööd
JUHTKIRI - Jaaniaja järelehüüe
Sutus põrkasid kokku ATV-d  (1)
Suvejooksu võitsid Liliana Torn ja Mart Andresson
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Praamiga sõitis jaanide ajal rekordarv reisijaid
Sarma seeriajooksu võitis Janar Mai
Saaremaal on puugihaigusi mullusest vähem
Nädala loetavuse top 5
KIK toetas 20 Saaremaa keskkonnaprojekti
In memoriam JÜRI PINO (03.07.1970 - 23.06.2019)
Sotsiaalosakonna juhatajaks valiti Mare Naaber
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele (1)
200 ja peied (1)
Kommentaarid
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (9)
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele (1)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
200 ja peied (1)
Sutus põrkasid kokku ATV-d  (1)
Varas istutas potililled oma aeda (27)
Komisjon: öösel võiks olla kange alkoholi müügi keeld (35)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (33)
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (18)
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud