Autor:
MMLaupäev, 18. mai 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriOleme pärit ajast, mil ei hoolitud suurt sellest, mis meid ümbritseb. Ühisvara tähendas seda, et keegi justkui ei vastutanud mitte millegi eest. Suhtumist on raske muuta. Sotsiaalse käitumise muster ei muutu üleöö. Omariiklus ja muu taoline on veel suhteliselt noored mõisted, nõukogude ühiskonnaga kaasa tulnud hoolimatus kestab edasi.Tõsi, see ei kesta edasi ehk neis inimestes, kes sõna otseses mõttes on pärit sest ajast, küll aga kandub inertsist edasi põlvkondadele, kelle jaoks nõukogude võim on vaid sõnapaar.
Ühiskond ei saa küpseks avalike väljapanekute suhtes enne, kui muutub suhtumine omandisse. Ja selleks on vaja tervet ühiskonda. Eesti on sellest paraku valgusaastate kaugusel, ükskõik kuidas me ka tahame ühiskonda näha.
Ja isegi kui oleme ükskord küllalt küpsed, on alati neid inimesi, kelle jaoks pakub vandaalitsemine adrenaliinisööstu. Üle jääb ainult vits, sest präänikud on paraku ülehinnatud.
Kuivõrd inimesi ei saa usaldada nii, nagu lossirahvas arvas, et saab, on nad tulevikus kindlasti kogemuse võrra targemad.
18. mai 2019