[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 17. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Euroopa sõdadevaba ajaloo jätk (1)
Autor: Urmas Paet, Euroopa Parlamendi EL-i kaitsekoostöö raporti autor
Teisipäev, 14. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti riigi olulisim julgeolekugarantii NATO sai just 70-aastaseks. See aeg on olnud edukas, sest oma peaeesmärki ehk heidutust võimalike vaenlaste suhtes on NATO edukalt täitnud.

NATO olemasolu on vältinud uut sõda Euroopas, samuti on ta näinud oma ajaloolise põhivastase Nõukogude Liidu kokkukukkumist. Külma sõja lõpp tõi kaasa NATO märkimisväärse muutumise, aga mitte laialisaatmise nagu kohati eeldati. NATO-ga on liitunud Nõukogude Liidu mõju alt pääsenud riigid ning ka suurem osa Balkani riike.

NATO ülesanded pole aga lihtsamaks muutunud. Lisaks klassikalistele riskidele on lisandunud uued julgeolekuohud ning ka mõningad pinged alliansi sees, millest tuleb kiiresti üle saada. See nõuab kõigi liikmesriikide tahet ja pingutust.

Paljude NATO riikide jaoks on peamine oht jätkuvalt Venemaa ja selle agressiivne välispoliitika ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Näiteks kallaletung Ukrainale, mis on lääne ja Vene suhteid väga pingelisena hoidnud juba viimased viis aastat.

Vene relvajõud on läbi teinud olulise moderniseerimise ning muu hulgas on Venemaa loonud suuri uusi üksusi oma Euroopa osas ehk Lääne sõjaväeringkonnas, aga ka Arktikas ning paigutanud Iskander-tüüpi rakette Kaliningradi oblastisse, kust nende laskeulatus jõuab paljude NATO ja Euroopa Liidu riikideni Põhja- ja Kesk-Euroopas.

Samas on järjest kasvanud ka Vene mittesõjalise ohuga seotud riskid, sealhulgas valeuudiste kampaaniad Euroopa riikide avaliku arvamusega manipuleerimiseks. Sotsiaalmeediaga manipuleerides levitatakse konspiratsiooniteooriaid eesmärgiga vähendada Euroopa riikide elanike usaldust oma valitsuste ning Euroopa Liidu suhtes. Teadagi jõuab vale enne mitu tiiru ümber maakera teha, kui tõde püksid jalga saab. Sellised kampaaniad üritavad tugevdada Euroopa riikide koostöö vastaseid liikumisi ja parteisid. Venemaa on toetanud selliseid poliitilisi jõude Euroopas ka rahaliselt, väljendades toetust ideoloogiale ja tegevusele, mis on suunatud Euroopa riikide koostöö lõhkumisele.

Lõuna-Euroopa riigid muretsevad aga pigem terrorismi ja konfliktide pärast Lähis-Idas ning Põhja-Aafrikas, mis on kaasa toonud ka põgenike surve neile riikidele. Samas on NATO võimalused nende probleemidega tegelemisel piiratud, sest NATO roll pole võidelda terrorismiga Euroopa riikides või luua tingimusi, et immigratsiooni vähendada. Need on pigem Euroopa Liidu raames tehtava koostöö eesmärgid.

Järjest enam mõjutab transatlantilisi suhteid aga Hiina majandusliku ja sõjalise võimekuse kasv. Nii leiab USA-s järjest suuremat kandepinda arusaam, et Euroopa peaks enda kaitsega ise hakkama saama ning lisaks võtma tähelepanu alla ka rahutud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika. Samas kui USA keskenduks Hiina kasvava mõju tõttu senisest enam Aasia-Vaikse ookeani piirkonnale.

NATO edasisel arendamisel tuleb aga tähele panna ka seesmisi riske. Näiteks on keeruliseks muutunud Türgi suhted mitmete NATO liitlastega. USA ja Türgi suhted on pingelised pärast riigipöördekatset Türgis 2016. aastal, mille järel on Türgi soovinud USA-lt Fethullah Güleni väljaandmist, keda süüdistab riigipöördekatse korraldamises. Euroopa Liit on külmutanud Türgiga liitumiskõnelused ning see on kahjustanud Türgi ja Euroopa riikide läbisaamist.

Järjest suurem probleem on ka Türgi presidendi Erdogani otsus osta Venemaalt S-400 õhukaitsesüsteem, eelistades seda USA omale.

Teine pingeid tekitav teema on diskussioon kaitsekulude taseme üle NATO riikides. eelkõige on see pingestanud USA ja Saksamaa suhteid, sest Saksamaa on Euroopa suurim majanduslik jõud, kes ei panusta piisavalt kaitsesse. Saksa valitsus on teatanud, et suurendab 2024. aastaks kaitsekulusid 1,5%ni SKP-st, mis on ka siis märksa vähem, kui NATO ja EL-i juba tükk aega kehtinud 2%-line eesmärk. Paraku on neid Euroopa riike, kelle kaitsekulud jäävad eesmärgile alla, veel palju.

See kõik võimendab aga USA praeguse presidendi Trumpi kriitilist suhtumist Euroopa kaitseküsimustesse. USA seisukohalt ei panusta Euroopa riigid Euroopa kaitsesse piisavalt. Nüüd on ta korduvalt käinud välja mõtte, et liitlased peaksid maksma selle eest, et USA väed nende territooriumil on. Selline mõttekäik teeb NATO sisesuhted muidugi keeruliseks. Samas sisuliselt on USA-l selles õigus, et enamik Euroopa riike peakski kaitsevaldkonda märksa enam panustama.

Seega, et NATO suudaks ka edaspidi nii uutele kui juba tuntud riskidele adekvaatselt reageerida, peavad Euroopa riigid kaitsevaldkonnas tegema rohkem ning USA mõnevõrra teisiti. Muu hulgas tuleb ühtlustada arusaama Hiina julgeolekualasest mõjust NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidele. Samuti tuleb suurendada USA ja Euroopa vahel usaldust tegelemaks uute ohtudega ehk küberjulgeoleku, valeinfokampaaniate ja hübriidohtudega.

Euroopa riikidel on tark ohjeldada levivat Ameerika-vastasust ning suurendada kaitsekulusid NATO ja EL-i poolt seatud eesmärgini, esitades realistliku kava, millal jõutakse kaitsekuludega 2%-ni SKP-st. Samuti on USA-l ja Euroopal nutikas vaadata julgeolekualastele koostöövõimalustele laiemalt. Nii ei tugevda Euroopa julgeolekut ainult kaitsekulutuste kasvatamine, vaid ka panuse andmine arenguabisse, konfliktide ennetustegevusse, immigratsiooniga tegelemisele ja küberjulgeoleku tugevdamisse.

NATO liikmeskond on 70 aastaga kasvanud 12 liikmesriigist 29-ni. NATO-l on suur ja Eestile oluline võimalus hoida sõjad Euroopast eemal ka edaspidi. Seda eeldusel, et kõik keerulised olukorrad lahendatakse koostöövaimust lähtuvalt ning pidades silmas, et NATO tervikuna suudab oma liikmesriikide turvalisust kaitsta palju enam kui ükskõik milline liikmesriik seda üksi suudaks. Niisiis tuleb nähtavas tulevikus jätta minevikku muu hulgas sellised teemad nagu paljude Euroopa riikide kaitsekulutuste madal tase, Türgi julgeolekualane flirt Venemaaga, liitlaste erinevad hoiakud NATO prioriteetide osas ja USA juhtide skeptilisus Euroopa liitlaste suhtes. Et korralikult keskenduda tegelikele juba tuntud ning uutele riskidele ja ohtudele.


Täna loetuimad
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (9)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana
Mis juhtus?
Reisijad ei mahu hommikul linnaliini bussi
Seosed minu südamega
JUHTKIRI - Kaua oodatud ristmik
Kuri kloun ja hull teadlane
Saaregurmee tootesari võitis mahetoidu konkursi
KG-s tuletati meelde käitumist tulekahju korral
Peaminister Jüri Ratas lubas igapäevast lennuühendust
Laulupeo ideekontseptsiooni võidutöö on „Teel“
Kuidas me kestame
Maanteeamet kuulutas välja lennuliini uue hanke
Ansambel Viis viib laulud Leetu
Nädala loetavuse top 5
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud
Väike on suur! (2)
Mihklilaat ootab kauplejaid
Kommentaarid
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (9)
Tänak tahtis sõita, Yaris mitte (24)
Vastuoluline Elmar Ilp 100 (28)
Kui suur, kui rikas on Saaremaa? (2)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Vald ei toeta lossi hoovi merepoolse tee remonti (3)
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (7)
Muhus põrkasid kokku kaks autot (10)
Suurpõgenemise aastapäev paneb kirikukellad helisema (4)
Väike on suur! (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud