[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 30. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Jäänud vaid võit (2)
Autor: Jüri Kallas, literaat
Kolmapäev, 08. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui ma omal ajal vene keele selgeks sain ning venekeelsete inimestega rohkem suhtlema sattusin, sain üsna kähku aru, et ühel teemal pole mõtet rääkida. Pean silmas viimast ilmasõda, et ükstapuha kui leebelt sel teemal arutleda, tüli tuleb, kindlasti tuleb.

Jah, siis oli veel nõukogude kord ja siis oli sellistel teemadel rääkimine üldse ebasoovitav, kuid ega hiljem midagi suurt muutunud. Seesama vabastaja roll ja võidukultus kestab ju venekeelses meeles edasi. Vene inimene ja tema eriline koht Euroopa ja maailma vabastamisest fašismist. Eriline on ka see sõda – kui muu maailma jaoks on tegu teise maailmasõjaga, siis vene keeles on see endiselt Suur Isamaasõda.

Sõja nimi?

Miks siis venekeelses keeleruumis on sõjal teine nimi? Kahtlustan, et puhtpragmaatilistel ja ideoloogilistel kaalutlustel. Nii on lihtsam olla suurkannataja ja päästja.

Meenutaks, et see vene keeleruumi Suur Isamaasõda algas 22. juunil 1941, siis, kui Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. Venekeelne mõte tahab unustada, või pigem mitte tunnistada, et teist maailmasõda alustas 1. septembril 1939 Nõukogude Liit koos Saksamaaga. Tegelikult alustasid nad mõlemad seda isegi varem, aga oluline on, et nad olid liitlased ja tegutsesid koos. Mingil hetkel Saksamaa lihtsalt murdis nendevahelist lepingut ja tuli liitlasele kallale. Ütleme, et jõudis lihtsalt ette, sest tänaseks on ilmselge, et Nõukogude Liit ise plaanis samuti kallaletungi Saksamaale. Ja just seepärast olid Nõukogude Liidu kaotused sõja alguses nii suured – nõukogude väed olid ju piirile rünnakuks valmis seatud ning üldse ei mõeldud kaitsele, sest oli ju leping.

Kellega sõditi?

Vene keeles räägitakse kogu aeg fašistidest, mis on tegelikult vale. Fašistid olid Itaalias ning just nendega Nõukogude Liit eriti ei sõdinud. Saksamaal olid natsionaalsotsialistid, aga seda terminit vene keeles eriti ei kohta. On oletatud, et sõna „sotsialism“ seal terminis oleks lihtsa vene inimese ehk segadusse ajanud, et seepärast siis.

Eks segadust oli selletagi palju, sest enne teist ilmasõda oli Nõukogude Liidus popiks ja soositud kirjandusžanriks nn riigikaitseline ulme (оборонная фантастика), kus kirjeldati nõukogude tehnika ja teaduse edusamme ning tulevasi sõjalisi konflikte. Taolise kirjanduse üks loetavamaid näiteid – Grigori Adamovi romaan „Kahe ookeani saladus“ – on omal ajal seiklusjuttude sarjas eesti keeles ilmunud ja oli küllaltki populaarne. Kuna Nõukogude Liit nägi end asuvat välisvaenlaste piiramisrõngas, siis valmistuti kogu aeg sõjaks ning eks rahvast oli vaja samuti ette valmistada. Muu hulgas kõlbas selleks ka ulmekirjandus, kus tulevastes sõdades võimalikke vaenlasi mütsiga löödi. Kuniks sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ja üks mainitud kirjasõna peavaenlastest sai sõbraks. Eks mõni raamat hävitati, teised vaikiti maha ning elu läks edasi...

Oli kuidas oli, aga taoline marutõbine sakslastevastane propaganda ja sõna „fašism“ hoogne kasutamine viisid selleni, et venelastes on tänini teatav ebalev hoiak sakslaste ja kõige saksaliku asjus. Rääkimata sellest, et sõna „fašist“ on tänaseni ränk abstraktne sõimusõna, millega sobib vene keeles kostitada pea igaüht, kellega nõus ei olda või kelle tegemised ei meeldi. Ja isegi kõige intelligentsemad vene kirjanikud libastuvad ning kasutavad oma teostes sõna „fašist“, kui tahavad iseloomustada mõnd iseäranis lurjuslikku tegelast.

Uhkus sõja üle?

Tegelikult on minu jaoks üsna õõvastav, kuidas üks pealt seitse aastakümmet tagasi lõppenud sõda on endiselt mingi uhkus ja vene rahva suurim saavutus. Mu arust oleks kosmonautika, esimese inimese kosmosesse viimine, kuukulgur jne midagi hulga võimsamat, mille üle uhkust tunda. Aga ju siis on see liialt intellektuaalne saavutus ning jääb tavalise inimese arusaamisvõimest liialt kaugele. Kurb igatahes.

Jah, sõjad on (kahjuks) paratamatus, aga üht võitu niimoodi fetišeerida ja sellele muudkui uusi mütoloogilisi kihte peale kerida. Ei mõista! Ilmselt on suurrahva arusaam teine ja tõenäoliselt pole ma piisavalt poliitmaineline natuur. No lihtsalt ei mõista, kuidas saab ülistada üht suurt tapatalgut. Võit jah, aga mis hinnaga...

Sõjapropaganda?

Mõistuse ja loogikaga võib ju aru saada inimestest, kelle elu see sõda segi pööras. Neile oli see sõda ja võit hoolimata kõigest negatiivsest oluline. Ainult et selliseid inimesi pole enam eriti elus. Praegu ei kilka ju võidu asjus enam isegi mitte lapsed, pigem lapselapsed või isegi lapselapselapsed ning sõjatõde on asendunud mingi väärastunud pillerkaariga, kus isegi politruk ja trahvirood on positiivsed. See pilt, mis 9. mail teispool Peipsit avaneb, on ju ikka üsna kole! Ja ega lähi- ja kaugvälismaal olukord parem ole. Kuidas kellelegi, aga minule mõjub see küll kui mingisugune võigas karneval hukkunute haudadel.

Eks ma mõistusega saan aru, et kui eluraskused ja kõik muu taoline on rahva näoli mutta vajutanud, siis on mingit ühendavat ergutit vaja. Uhke pillekaar sõja võidu auks sobib selleks suurepäraselt. Ja pole mõtet siin süüdistada eksluurajast naaberriigi juhti. Rahvas pidi ikka ka ise selliseks bakhanaaliks valmis olema. Eestis lisandub veel ka võimalus seeläbi põhirahvale koha kättenäitamiseks – et me võime siin ju teisejärgulised olla, aga sõja võitsime siiski meie!

NB! Kui keegi loeb siit kirjatükist välja veneviha või natsi-Saksamaa ülistamist-kaitsmist, siis on ta valesti lugenud.


Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (21)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (6)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (5)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (24)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (17)
Kommentaarid
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (5)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (6)
Kurb kuulda ja lugeda (24)
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (28)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (21)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (64)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes (3)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (198)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud