[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 17. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Rahu – on revolutsiooniline aeg! (9)
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Esmaspäev, 06. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tuleb ilmselt tõdeda, et Eesti poliitelus ei üllata varsti enam miski. Kui viidata üksnes uute riigikogulaste žestidele – üks originaalsem kui teine – pärast ametivande andmist või president Kaljulaidi kostüümi- ning kombe- ja ametiruumist ärakäimise etendust riigikogus. Või siis ühepäevaministri lugu.

Tegelikult on see kõik väga lihtsalt selgitatav – elame revolutsioonilisel ajal. Õigemini – oleme haaratud kogu Euroopat hõlmavasse regionaalsesse revolutsioonilisse kriisi, mille üheks klassikaliseks tunnuseks on juhtivate tegijate eriskummalised etteasted – asjad, mida nad n-ö normaalse arengu ajal kunagi ei teeks.

Ülaltoodud faktid just seda, s.t. revolutsioonilise kriisi või ka revolutsioonilise situatsiooni olemasolu Eestis peegeldavadki. Sel ajal võib sündida muudki ja seda vähetuntud isikute käe läbi, kui meenutada näiteks Tuneesia tänavakaupmeest, kes võimude pidevate kuritarvituste mõjul pani pärast naispolitseinikult saadud lööki end detsembris 2010 põlema, mis vallandas terve Araabia kevade ehk revolutsiooni.

Tsiteerin äsjaöeldu toestamiseks revolutsiooniteooria klassikuid selles küsimuses: Vladimir Lenin: „masside eriskummaline käitumine“, Crane Brinton („Anatomy of Revolution“): „aktivistid käituvad nii, nagu seda neilt ei oodata“. Revolutsioonilise situatsiooni põhitunnuseid teatakse paremini – „alamkihid“ ei taha enam endist viisi elada ja ülemkihid ei suuda enam endist viisi valitseda. Kui need kaks seisundit ilmnevad ja toimivad üheaegselt, ongi tulemuseks võimuvahetus või siis vähemalt osaline võimuvahetus, mis Eestis ilmnes 3. märtsil toimunud riigikogu valimistulemuste näol.

Seda kogu Euroopas 2015. aastast peale rulluva traditsiooniliste võimuparteide mahahääletamise ja uute poliitjõudude toetamise raames, mis pärast Eestit on jätkunud ka Soome ja Hispaania valimistel. Lõpetan siinkohal revolutsioonide käsitlemise tõdemusega, et kirjutasin omal ajal doktoritöö regionaalsest revolutsioonilisest situatsioonis Ladina-Ameerikas ja et tõin teooria mängu vaid selleks, et selgitada Helmede, Kaljulaidi, Kuusiku jt. käitumist – selle põhjuseks pole mitte nende kodune kasvatus või selle puudumine, vaid üleelatav hetk poliitikas ja selle surve indiviidile.

Järgnevalt juba sellest, mida tuleks ette võtta eriskummalisustest kubiseva olukorra muutumiseks. Selge see, et on kokku põrkunud uus teine ehk täidesaatev võim (valitsus) ja neljas võim (ajakirjandus), kes on juba ammu pakub konkurentsi kolmele traditsioonilisele võimule (lisaks seadusandlik ja kohtuvõim). Kuna valitsus on uus ja 2016. a. võimule pääsenud Keskerakonnal ja 2019. a. võimule pääsenud EKRE-l veel hästi meeles, kuidas õukonnaajakirjandus neid aastakümneid kohtles, siis praegu on tegu ka omamoodi kättemaksuajaga ehk siis nende poliitikud teevad teadlikult ühtteist vaid selleks, et teatud ajakirjanikke õrritada.

Samas pole viimased ja nende taga olevad Reformierakonna ja sotsdemmide poliitikud leppinud võimu kaotamisega ja üritavad iga hinna eest EKREt valitsusest välja saada, et siis järgmise sammuna KE oma tahtele allutada. Loogika lihtne – Rootsis ju jäeti sealne paremäärmuslaste partei ikkagi valitsusest välja. Paraku on selle tulemuseks vaid vähemusvalitsus ja jätkuv tõrjutus ühiskonnas, mitte selle sidusus.

On ka vastupidine näide Soomest, kus sealne EKRE on kogunud valimistel 112000 (2007. a.), 560000 (2011), 524000 (2015) ja 539000 (2019) häält. Neli aastat tagasi võeti põlissoomlased valitsusse ja nad oleksid äsjastel valimistel äärepealt isegi riigi esimeseks erakonnaks tõusnud. Eesti poliitelu on raske Soome omaga kõrvutada, sest 2011–15 oli meil tegu suletud, vaid 4st erakonnast koosneva Riigikoguga, mille mõned otsused põhjustavad siiani sise- ja välispoliitilisi probleeme. EKRE pääses parlamenti 2015. a. 47000 häälega ja kogus nüüd 100000 häält ehk siis kolmanda tulemuse riigis ja kuulub valitsusse koos varem tõrjutu rollis olnud Keskerakonna ja Isamaaga (2. ja 4. poliitjõud riigis). Sestap peaks ehk aitama Eestiski kellegi kunstlikku eemalhoidmist võimu teostamisest seisus, kus tal on piisav valijate toetus.

Tark võrdlus Soomega peaks aitama lahendada teistki juba naljakana mõjuvat probleemi. Soome Eduskunta valimised olid 14. aprillil ja valitud saadikud kogunesid veel 23. aprillil oma esimesele istungile. Riigikogu valiti 3. märtsil ja ta kogunes esimesele istungile alles 4. aprillil, peaministri kandidaate hääletati vastavalt 15. aprillil ja 17. aprillil ning uus valitsus andis ametivande 29. aprillil.

Ka eelmiste riigikogude valimiste järgseid venimisi meelde tuletades peaks olema ilmne vajadus kohendada kehtivaid seadusi kiirendamaks parlamendi tööleasumist – kui soomlased saavad hakkama 10 päevaga, miks kulub meil 3 korda rohkem aega?! Viimane valitsuse kohene sattumine valitsuskriisi tuletas meelde varemgi ilmnenud puudusi ministrite valimisel.

Teadu on see põhiseaduse kohaselt vaid peaministri pädevuses ja presidendi üle vaadata. Sedapuhku läks ühe valituga nii, et terve riigi maine sai kahjustatud. Jällegi loogiline küsida – miks Eestis valitakse ministreid vaid väga kitsas ringis, kui enamikes riikides on sellesse kaasatud terve parlament? Ehk siis – muutkem põhiseadust!


Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (3)
Perekondlik
Proua kui elav ajalugu
Merinvest koondas 40 töötajat  (18)
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (19)
Kui kändudele tuleb elu sisse
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Saaremaa on Viljandis esindatud
Kiri tulevastele põlvedele
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (29)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (17)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Mees võis naise riided süüdata
Kommentaarid
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (10)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (29)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (19)
Merinvest koondas 40 töötajat  (18)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (58)
Taluapteek vahetab asukohta (3)
Hoovikohvikud Orissaares uksi ei ava (5)
JUHTKIRI - Kolm ja üks (3)
Tumala lahing kütab jätkuvalt kirgi (32)
Tarvitet massinad ja saunabussid ühendavad jõud (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud