[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 21. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Arvamus

Euroopa tulevik on ka Eesti tulevik (12)
Autor: Taavi Rõivas, Riigikogu liige
Laupäev, 04. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti on juba viisteist aastat olnud osa Euroopa Liidust, euroopaliku kultuuriruumi osa aga kordi kauem. Gustav Suitsu 1905. aastal kõlanud üleskutse „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“ on tõeks saanud. Meil on kõik põhjused pidada end täisväärtuslikuks osaks Euroopast ning Euroopa tuleviku kujundajaks.

Seda kummalisem on aeg-ajalt lugeda teatavast alaväärsuskompleksist kantud seisukohti, justkui oleks Euroopa Liit miskit, mis Eestile käske ja korraldusi jagab. Olles Eestit viimase kaheteist aasta jooksul erinevates Euroopa Liidu otsustuskogudes esindanud nii peaministri, sotsiaalministri kui riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena, saan kinnitada, et Eestil on kõik võimalused Euroopa Liidu asjades kaasa rääkida ning otsuseid kujundada.

Mul on küll juba üle viie aasta telefoni mälus nii Jean Claude Junckeri kui Donald Tuski mobiilinumbrid ning oleme nende mõlemaga nende aastate jooksul väga palju suhelnud, kuid erinevalt näiteks EKRE esindajate hirmudest on nii Juncker kui Tusk alati pigem Eesti seisukohta küsinud kui oma agendat peale surunud. Olen kindel, et sama kinnitaks ka praegune peaminister Ratas.

Väide korralduste jagamisest kuulub aga täieliku absurdi valdkonda. Samuti kuulub absurdi valdkonda äärmuslaste sageli levitatav väide, nagu oleks liberaalide (või ka teiste erakondade) sooviks föderaalne Euroopa. Kuna mul oli au enam kui aasta vältel juhtida Euroopa liberaalide 2019. aasta programmi koostamist, saan une pealt kinnitada, et föderalismist ei ole selles sõnagi, küll aga sellest, kuidas Euroopa Liitu ühiselt jõukamaks ja turvalisemaks muuta.

Eesti huvi on tugev Euroopa Liit

Ajalugu on meid õpetanud, et ühe väikeriigi vabadus ja rahvuslik iseseisvus ei ole kunagi iseenesestmõistetav. Seda eriti, kui väikeriik asub agressiivsusele kalduva suure naabri kõrval. Iseseisvuse taastamise järel sai Eesti välispoliitika kindlaks deviisiks „ei iial enam üksi“ ning see on meid viinud nii Euroopa Liitu kui NATO-sse. Mõlemad nimetatud on Eestile tugevaks julgeolekugarantiiks, Euroopa Liit lisaks veel ka väga oluliseks majanduskasvu allikaks.

On ikka vaks vahet, kas Eesti ettevõtjad saavad koduturuks pidada 1,3 miljoni elanikuga Eestit või enam kui 500 miljoni elanikuga Euroopa Liitu. Märkimisväärne osa Eesti ettevõtetest on ekspordile orienteeritud ning väga paljude inimeste töökoht ning sissetulek sõltub just nimelt Euroopa Liidu turust. Seetõttu on kõik katsed Euroopa Liidu ühtsust lagundada (rääkimata flirdist mõttega Euroopa Liidust lahkuda) mitte ainult rumalad, vaid ka ohtlikud. Nii Eesti julgeolekule kui majandusele.

Eesti sõna kaal on meie enda teha

Minu kogemus Euroopa taseme otsuste tegemisest on see, et „piikide murdmine“ või „murrame läbi“ meid kaugele ei vii. Vastupidi, kogu Euroopa Liidu otsustusmehhanism on üles ehitatud koostööle ning veenmisele, mitte kraaklemisele ja vastandumisele. Eesti seisukohad on seni alati mõjule pääsenud ning kui oskame targalt tegutseda, siis pääsevad ka tulevikus.

Igast Eesti valitsuse liikmest, igast Eestit esindavast Euroopa Parlamendi liikmest ja igast Eesti tippametnikust sõltub, kui hea partnerina meid võetakse ning kui hästi me suudame oma seisukohad kuuldavaks teha.

Just praegu on see eriti aktuaalne, sest lähikuudel tõuseb teemaks järgmine, juba 2021. aastal algav Euroopa Liidu eelarveperiood ning sealhulgas ka Eestile osaks saavate eurotoetuste suurus ja sisu. Kui senistest Euroopa Liidu eelarvetest oleme suutnud investeerida nii teedesse kui tervisekeskustesse, nii keskkonnahoidu kui haridusse, siis millised on meie plaanid järgmise perioodiga? Jätkugu meil tarkust ja tugevust need otsused õigetele radadele suunata!


Täna loetuimad
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (6)
Perekondlik (14)
IN MEMORIAM - Olev Ait 9. jaanuar 1947 – 18. juuli 2019
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet (7)
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud (7)
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (21)
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu (4)
JUHTKIRI - Miks tehti nii? (4)
Muhu väina regati pikima etapi võitsid kolm SMS jahti
Henek Tomson avastab end maailmas ringi rännates
Vaade keskelt  (4)
MEIE MAA 100: Noorim liituja paneb juubelisarjale punkti
Meie Maa 100
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (62)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (6)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (21)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (12)
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Kommentaarid
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (6)
Perekondlik (14)
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet (7)
Vaade keskelt  (4)
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (21)
Jätkusuutlikust kasvust (5)
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud (7)
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu (4)
Kool on nii põnev koht, kus joosta eriti ei tohi (2)
Vabadussõja mälestusmärgi ümbruses saavad tööd valmis (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud