Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 06. märts 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
märts 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Arvamus

Loodussäästlikkuse edendamiseks pole vaja pidevalt noomida
Autor: Mairold Vaik, MTÜ Tuleranda
Laupäev, 27. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Mulle on pikemat aega olnud arusaamatu, miks looduse hävimisel ja kliima stabiilsuse kõigutamisel veeretatakse süü üksikisikutele ja noomitakse nende igapäevakäitumist ning ärgitatakse harjumusi muutma.

Nõnda teevad poliitikud, meedia ja inimesed omavahelgi. Kuid kas mul üksikisikuna on üldse valikut?

Raputame endale tuhka pähe

Manitsusi kõlab ette ja taha, iga päev saan igalt poolt signaale, et ma olen oma keskkonnateadlikus käitumises veel vähe kliima päästmiseks teinud. Ja et süütunnet suurendada, on ka ühismeedias hakatud iga vale tegu kaheksa miljardiga korrutama. Selle asemel, et ühiselt otsustajaid fakti ette seada, et nüüd tuleb teistmoodi edasi minna, me hoopis raputame koos endale tuhka pähe.

Häid näiteid raamide seadmisest riikidele, tootjatele, kaupmeestele jt on ajaloost võtta küll. Näiteks osoonikihi päästmiseks kogu maailmas freooni kasutamise keelamine, kuigi otsest freooni mõju osoonikihile pole lõpuni selgeks tehtud. Osooniaugud hakkasid vähenema ja see oli märk sellest, et globaalselt saadi konkreetses tegevuses või piirangutes kokkuleppele.

Ei süüdistatud inimesi, et ostavad freooni sisaldavaid külmkappe, vaid mindi nendeni, kes tootmist mõjutavad. Freoon kui salakaup on siiani probleemiks, aga vähemalt ei tunne mina end iga päev süüdi, et osooniaugud suurenevad.

Või tuleme argitasandile lähemale. Tuleb näiteks kehtestada nõue, et iga asja pakend peab olema ühest materjalist ja seda kõikide pakendite kohta, mitte ainult naftasaadustest toodetule ehk kilekottidele jm plastpakenditele.

See otsus muudaks prügi sorteerimise ja materjalide taaskasutuse kordades lihtsamaks ja odavamaks. Tootjate jaoks teeks see tegevuse keerulisemaks ja kallimaks, tekib näiteks küsimus, kuidas õrna või kergelt purunevat kaupa vaid ühte sorti pakendiga katta. Aga inimesed on nutikad ning leitakse viise, kuidas kasutada pakkimisel ühte pakendit või meetodeid eri sorti pakendite lihtsaks eraldamiseks juba lahtipakkimise käigus.

Ümbrik ajab hinge täis

Hoolika sorteerijana ajab mul alati hinge täis, kui soovin tavalist ümbrikku panna paberjäätmete hulka, aga ümbrikult vaatab vastu plastist „aken”. Ja seda ei ole üldse lihtne eemaldada! Ja kui löön käega ja viskan ümbriku segaprügi hulka, sest plasti ju põletada ei või, siis tunnen end süüdi, sest pole kindel, kas jäätmejaamas need kaks asja teineteisest eraldatakse.

Erinevatest materjalidest pakendeid on tohutult palju ja mitmekesiste kombinatsioonidega (paber+plast+papp+metall+puit+...). Pean mõtlema veel sellele, et isegi siis, kui ümbrik ei sisalda plastosi, kas ikka võin seda põletada, kui ümbrik või muu pabermaterjal on värvitud või mingi liimiga koos. Ja niiviisi arutades läheb ikka kõik see üldprügi hulka ja vastutus selle valikuta tegevuse eest jääb mulle endale.

Iga päev on mul kokkupuuteid prügi või jäätmetega ja pea iga mõne tunni tagant on mul käes midagi, mille kohta ma ei tea, milliste jäätmete hulka see panna. Olen end keskkonnateemadel igati harinud, palju lugenud, otsinud välja jäätmejaamad, kodus on nelja-seitset sorti jäätmed eraldatud ja mitte ainult selleks, et ära visata, vaid sellekski, et taaskasutada. Näiteks vana mööbli osai taaskasutan riiulite ehitamisel.

Olen jäägitult selle põhimõtte poolt, et kõik, mis oled enda vajadustega seoses toonud, selle viid ka ise ära. Näiteks mere ääres aega viites tean, et kui mul on olnud piisavalt jõudu, et kogu kraam poest alates loodusesse vedada, on mul jaksu ka tekkinud praht tagasi viia. Ja enamatki. Kuid neid väikseid sammukesi keegi ei näe, paari tunni pärast leian meediast, ühismeediast ja mujalt taas sõnumi, et olen looduse säästmisel laisk ja rumal.

Anneli Ohvril kirjeldas ebameeldivat poeskäiku, mis on hea näide sellest, kuidas tarbimisvalikuid tehakse nii süüdimatult kui ka hiilivalt meie eest. Isegi siis, kui väldime pakendeid, pakendatakse sinu eest ja sinult küsimata. Kaupmees aga ei ole ju süüdi? Ise oled!

Soome Greenpeace’i juht Sini Harkki ütles Eesti Päevalehes: „On palju asju, mida inimesed ei saagi otsustada, näiteks Eestis ja Soomes tuleb soojusenergia tihti kaugküttest ja pole mingit võimalust seda valida. Peamine vastutus peaks olema poliitikutel. Sageli väldivad nad vastutuse võtmist, öeldes: kui te, inimesed, teete õigeid valikuid, saab kõik korda.“

Kui alustaksime kõigepealt Eestis ning seejärel naabreid ja kogu maailma kaasates sellest, et pakendeid seataks pakkimise algusfaasist alates eri osadest kergesti eemaldatavaks või et kaupa pakendataks vaid ühest materjalist pakendisse, siis on tarbijatelgi lihtsam valikuid teha ja lahtipakkimise käigus saan juba ise otsustada, mis sorti prügiga on tegemist.

Sellest sammust järgneksid teised ja suuremadki otsused. Looduse taastamise osas on nii tootjad kui ka tarbijad tegelikult ühel poolel, mitte vastased. Ja nii väikesteks kui ka suurteks muutusteks on meil vaja mõjukate otsustajate tahet ja suunanäitamist. Mitte aga pidevat inimeste noomimist.


Täna loetuimad
Politseijaoskonnas on kümme nakatunut töötajat (14)
Viis kanget saare naist
Kauplused suhtuvad maskikandmise kontrolli erinevalt (12)
Maakonna ainus väiketapamaja sulges uksed
Jaanika: vanametalli äri on töö nagu iga teine
Kuressaare kohtumajas tuleb 2-miljoniline remont  (10)
Kuratlik alkoholism (2)
Ruhnu rahvamaja jäi juhatajata
UUS! Tiiu Arost saab Riigikogu liige  (9)
UUS! Saaremaale lisandus 64 koroonahaiget (5)
Ettevaatust! Seitse soovitust, enne kui istud jalgratta selga
Lümanda söögimaja ja kirik on Juta Pae südameasjad
Saatusekaaslaste juures plahvatab
JUHTKIRI - Sa ei taha ju, et sinu pärast (6)
Tiiu Haavik – Õpetaja suure algustähega
Nädala loetavuse top 5
Maskita postitöötaja trügis tuppa  (12)
Naine sõitis Mändjalas kraavi (8)
Politseijaoskonnas on kümme nakatunut töötajat (14)
Koroona lööb negatiivseid rekordeid (49)
Edward Laane: meil on ees rasked nädalad  (13)
Kommentaarid
Politseijaoskonnas on kümme nakatunut töötajat (14)
UUS! Saaremaale lisandus 64 koroonahaiget (5)
Kauplused suhtuvad maskikandmise kontrolli erinevalt (12)
JUHTKIRI - Sa ei taha ju, et sinu pärast (6)
Kuratlik alkoholism (2)
UUS! Tiiu Arost saab Riigikogu liige  (9)
Kuressaare kohtumajas tuleb 2-miljoniline remont  (10)
Saaremaal algas eakate vaktsineerimine (14)
Hiiumaa juurtega Kristel usaldab oma sisetunnet (1)
Tänasest on jääle minek keelatud (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud