See näitab, et on olemas inimesi, kes peavad ajaloost ja oma sugulaste varasemast käekäigust väga lugu. Mitte kõik ei toimi nii. Sageli ollakse pärast sugulase siit ilmast lahkumist valmis temast alles jäänud maisest kraamist suurema osa äraviskamiseks ega osata hinnata neid asju, millel võib olla ajalooline väärtus.

Arusaadavalt ei pea ju kõiki asju alles hoidma, aga neid, mis tulevastele põlvedele midagi tähendavad, tasuks siiski säilitada. Eelkõige fotosid ja dokumente, sest need “räägivad” kõige rohkem. Need jäädvustavad inimese just sellises staatuses ja välimusega nagu ta tol hetkel oli. Rahva hulgas on küll levinud ütlemine, et ajalugu kordub, aga iga inimene on kordumatu. Seepärast austagem oma esivanemaid ning pangem kõrvale nendest alles jäävad mälestusesemed.

25. aprill 2019